3-15-103/83 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-103

Haldusasi

OÜ Lapavira kaebused Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322

ja 15.10.2013. a vaideotsuse nr 17-4/28 osaliseks

tühistamiseks ning kaebaja investeeringutoetuse

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

12.03.2014. a otsuse nr 17-1/229-2 tühistamiseks,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

04.08.2014. a otsuse nr 17-6/410

tühistamiseks ning kaebaja 14.02.2014. a taotluse uuesti

läbi vaatamise kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Lapavira määruskaebus Tartu Halduskohtu

12.06.2015. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Lapavira, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Lapavira määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.06.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 14.08.2013. a otsusega

nr 176/329 jäeti rahuldamata OÜ Lapavira esitatud investeeringutoetuse taotlus

nr 921013780078, millega taotleti toetust summas 511 293,19 eurot. Taotlus jäeti rahuldamata

põllumajandusministri 12.05.2008. a määruse nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013

rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 46) § 15 lg 1 alusel, kuna hindamise

tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast

tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi

vahendeid.

2. PRIA 14.08.2013. a otsusega nr 17-6/322 rahuldati Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis,

Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory taotlused.

3. OÜ Lapavira esitas 13.09.2013 PRIA-le vaide, mis PRIA 15.10.2013. a vaideotsusega

nr 17-4/28 rahuldati osaliselt. OÜ Lapavira taotlus PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322

tühistamiseks 333 999,40 euro ulatuses jäi rahuldamata. OÜ Lapavira taotlus PRIA

14.08.2013. a otsuse nr 17-6/329 tühistamiseks rahuldati ja OÜ Lapavira taotlus võeti uuesti

menetlusse. OÜ-le Lapavira tehti pärast vaidemenetlust ettepanek vastavalt määruse nr 46 §

15 lg-le 4 taotluse osaliseks rahuldamiseks 177 293,79 euro ulatuses.

4. OÜ Lapavira esitas 14.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles PRIA

14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 tühistamist osas, millega oli rahuldatud Aquafish OÜ,

OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ, Albu Fish Factory OÜ taotlused summa

333 999,40 euro ulatuses, PRIA 15.10.2013. a vaideotsuse nr 17-4/28 p-i 3 tühistamist,

millega jäeti rahuldamata OÜ Lapavira taotlus 177 293,79 eurot ületavas osas summas

333 999,40 eurot ning PRIA kohustamist kaebaja esitatud taotluse täies ulatuses (511 293,19

eurot) uuesti läbivaatamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse kohtuasjana nr 3-13-2362

menetlusse.

5.

14.02.2014 esitas OÜ Lapavira PRIA-le avalduse toetustaotluse tingimuslikuks

muutmiseks. PRIA jättis avalduse 12.03.2014. a otsusega nr 17-1/229-2 rahuldamata.

OÜ Lapavira esitas selle peale 09.04.2014 vaide, mille PRIA jättis 11.06.2014. a

vaideotsusega nr 17-4/14/13 rahuldamata. OÜ Lapavira esitas 10.07.2014 Tartu

Halduskohtusse kaebuse, millega palus tühistada PRIA 12.03.2014. a otsuse nr 17-1/229-2

ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohus võttis OÜ

Lapavira kaebuse kohtuasjana nr 3-14-51443 menetlusse ning liitis kaebused haldusasjades nr

3132362 ja 3-14-51443 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-14-51443.

6.

15.01.2015 esitas OÜ Lapavira Tartu Halduskohtusse kaebuse, millega palus tühistada

PRIA 04.08.2014. a otsuse nr 17-6/410, millega PRIA oli jätnud kaebaja taotluse rahuldamata,

sest taotleja ei olnud andnud nõusolekut taotluse osaliseks rahuldamiseks. Samuti palus

OÜ Lapavira kohustada PRIA-t 14.02.2014. a taotluse osalise rahuldamise taotlust uuesti läbi

vaatama. Tartu Halduskohtus registreeriti OÜ Lapavira 15.01.2015. a kaebus haldusasjana

nr 3-15-103. Tartu Halduskohus liitis OÜ Lapavira kaebused haldusasjades nr 314-51443 ja 3-

15-103 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 315-103.

7. Tartu Halduskohus jättis 12.06.2015. a määrusega OÜ Lapavira kaebuse PRIA

14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 osaliseks tühistamiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 1 alusel läbi vaatamata.

Halduskohus leidis, et teiste isikute poolt võimalik määruse nr 46 § 4 lg 2 rikkumine ei riku

kaebaja huve, sest määruse nr 46 § 4 lg 2 kaitseb avalikke huve. Halduskohtu hinnangul ei

riku PRIA 14.08.2013. a otsus nr 17-6/322 kaebaja huve, kuna nimetatud otsuses ei otsustatud

kaebaja, vaid teiste isikute õiguste ja kohustuste üle. Kaebaja ei ole PRIA 14.08.2013. a

otsuse nr 17-6/322 adressaat ning haldusakt ei reguleeri otseselt tema õigusi. Kuigi

Riigikohus on teatud juhtudel aktsepteerinud kaebeõiguse olemasolu ka selliste

haldusaktidega seoses, mille adressaadiks kaebaja ise ei ole ja mis tema õigusi otseselt ei

reguleeri, asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole tegemist juhtumiga, mil kaebajal

on sellest sõltumata kaebeõigus.

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

JA

MENETLUSE

KÄIK

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES

8. Kaebaja esitas 29.06.2015 Tartu Halduskohtu 12.06.2015. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule

arutamiseks uues kohtukoosseisus.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et kaebajal on PRIA 14.08.2013. a otsuse

nr 17-6/322 vaidlustamiseks kaebeõigus, sest kolmandaid isikuid soodustav haldusakt oli

samaaegselt kaebaja õigusi piirav. Kaebaja toetustaotluse suhtes on tehtud negatiivne otsus

vaid seetõttu, et kolmandate isikute suhtes on tehtud positiivne otsus. Määruse nr 46 § 15 lg 1

kohaselt, kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi

taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise

otsuse. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-29-12, mille kohaselt osale

ettevõtjatest eeliste loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul riivab samalaadsest

eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ning võib riivata

võrdsuspõhiõigust.

Kaebaja märgib, et vaidlusalune PRIA haldusakt on kõigi teiste, v.a OÜ Liki Mõis puhul juba

PRIA enda poolt tühistatud, kuna toetusesaajad on kas ise toetuse tühistamist taotlenud või

pole esimese projekti aasta jooksul valmis ehitanud 30% projekti mahust. Kaebajale on

kaebuse eesmärgi kontekstis oluline, et kohus tuvastaks haldusakti algse, andmisel esinenud

õigusvastasuse, mis kaebaja hinnangul seisneb selles, et teiste projektide kulutused ei olnud

abikõlbulikud ning see oleks tinginud kaebaja taotluse rahuldamise. Selliste asjaolude

muutumise korral on kaebajal õigus tühistamiskaebus muuta tuvastamiskaebuseks. Kaebaja

leiab, et ilma kolmandate isikute suhtes tehtud haldusakti vaidlustamata ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki, st selle tuvastamine, et kaebaja suhtes tehtud negatiivne

haldusakt oli õigusvastane. Kolmandate isikute suhtes tehtud haldusakti tühistamise või

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse läbi vaatamata jätmisel muutub kogu kaebaja kaebus

perspektiivituks.

Kaebaja esitas määruskaebuses ka kohtuniku taandamise taotluse ning väite, et vaidlusaluse

määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis, st kohtunik, kes oleks pidanud taanduma või

taandatama. Kaebaja leiab, et kohtunik on rikkunud menetlus- ja eetikanorme, mis annavad

alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Üle 1,5 a kestnud menetluses pole kohus kordagi

kahelnud selles, et kaebajal on kaebeõigus kolmandatele isikutele toetust andva haldusakti

suhtes. Ka teise astme kohus on käsitlenud kaebust kahel korral ning pidanud kaebaja

kaebeõigust kolmandate isikute suhtes tehtud haldusaktide suhtes enesestmõistetavaks.

Kaebaja leiab, et kuivõrd kohus on jätkanud pidevalt kaebaja õiguste rikkumist, siis on

ilmselgelt ületatud igasugune lävend, mis lubab kohtukoosseisu erapooletuks pidada. Kuna

kohus ei ole 1,5 a jooksul teinud kõige elementaarsemaid eelmenetluse toiminguid, on rikutud

kaebaja õigust mõistlikule menetlusajale.

9. Kaebaja esitas 29.06.2015 taotluse kohtuniku taandamiseks.

10. Tartu Halduskohus jättis 03.08.2015. a määrusega taotluse asja menetleva kohtuniku

taandamiseks rahuldamata. Tartu Halduskohtu esimees jättis 05.08.2015. a määrusega kaebaja

taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus võttis kaebaja määruskaebuse 05.08.2015 menetlusse, jättis

rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

12. Tartu Ringkonnakohus küsis vastustaja seisukohta kaebaja määruskaebuse kohta.

13. PRIA palub vastuses kaebaja määruskaebusele jätta see rahuldamata. PRIA nõustub

täielikult Tartu Halduskohtu 12.06.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ning leiab, et

kaebaja ei ole määruskaebuses suutnud neid ümber lükata. Asjaolu osas, et osad taotlejad on

hilisemalt investeeringu tegemisest loobunud, märgib PRIA, et see ei muuda õigusvastaseks

nende suhtes toetuse määramisel tehtud haldusakte. Kolmandate isikute suhtes tehtud

õiguspärased haldusaktid ei saa olla kaebaja õigusi piiravad. Kohtukoosseisu erapooletuse

ning menetluse mõistliku aja rikkumise osas märgib PRIA, et need väited on tema hinnangul

alusetud. Menetluse venimine on toimunud kaebaja enda tegevuse tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.06.2015. a määruse tühistamiseks.

15. Halduskohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1

alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks

ning lõige 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Antud juhul puudub erisäte,

mis annaks isikule õiguse vaidlustada haldusakte, mis ei riiva tema õigusi.

HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes „oma õiguste kaitseks“

sisaldub kolm dimensiooni: kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või

toiminguga, tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega ning

kaebus peab olema selle õiguse kaitseks sobiv (E. Vene. Kaebus, - K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 180).

16. Kaebaja on 14.11.2013 Tartu Halduskohtule esitatud kaebusega (I köide, tl-d 2-6) palunud

tühistada PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 osas, millega rahuldati 2013. a Euroopa

kalandusfondi meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames Aquafish OÜ, OÜ Liki

Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ, Albu Fish Factory OÜ taotlused

osaliselt, summas 333 999,40. Kaebaja leiab, et PRIA 14.08.2013. a otsus nr 17-6/322 rikub

tema õigusi 333 999,40 euro ulatuses, kuna PRIA ei saanud kaebaja taotlust rahuldada täies

ulatuses (511 293,19 eurot) seetõttu, et rahuldati kolmandate isikute taotlused.

17. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus, kuna PRIA

14.08.2013. a otsus nr 17-6/322 kui kolmandaid isikuid soodustav haldusakt on samaaegselt

kaebaja õigusi piirav. Kaebaja märgib, et tema taotluse suhtes on tehtud negatiivne otsus vaid

seetõttu, et kolmandate isikute suhtes on tehtud positiivne otsus. Kaebaja on määruskaebuses

viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012. a otsusele asjas nr 3-3-1-29-12, mille

punkti 14 kohaselt riivab osale ettevõtjatest eeliste loomine piiratud avalikule ressursile

ligipääsul samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ning

võib riivata võrdsuspõhiõigust. Nimetatud Riigikohtu lahendis on korratud varasemat

seisukohta, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis

tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab

võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatele isikutel. Seejuures on

viidatud varasematele Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-3-1-66-10, 3-3-1-59-05 ja 3-3-1-

15-01.

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole analoogne olukorraga Riigikohtu

29.11.2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-12 ning nimetatud otsuse punktis 14 viidatud

Riigikohtu varasemates otsustes lahendatud juhtumitega. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-29-

12 on isikud vaidlustanud Haigekassa juhatuse otsust, millega seati tervishoiuteenuse

osutajatega ravi rahastamiseks lepingute sõlmimisel korraldataval konkursil osalejatele

tingimused, mis tõid kaasa olukorra, kus nendele tingimustele mittevastavate raviteenuste

osutajatega lepinguid ei sõlmita. Riigikohtu hinnangul oli vaidlustatud otsuse puhul tegemist

haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 alusel eelhaldusaktiga, tuues selle dokumendi osas

paralleeli hanketeate või hankedokumentidega, millega määratakse konkursi korraldaja ja

pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused

ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused, mille vaidlustamiseks on kaebeõigust

jaatatud isikutel, kellel on huvi konkursil osaleda (nt Riigikohtu halduskolleegiumi

12.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-52-11, p 23).

Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-10, 15.12.2005. a

otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 ja Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-15-01

on küll jaatatud isikute kaebeõigust ka juhul, kui isik on vaidlustanud haldusakti või

toimingut, mille adressaat ta ise ei olnud, kuid nimetatud asjades oli tegemist olukorraga, kus

väideti, et avaliku ressursi kasutusse andmine ei toimunud kohases menetluses, mis oleks

võimaldanud kõigil nõuetele vastavatel isikutel avaliku ressursi kasutusse saanuga võrdsetel

alustel osaleda.

Haldusasjas nr 3-3-1-66-10 oli tegemist olukorraga, kus avalik võim andis isiku kasutusse

pikaks ajaks avaliku ressursi, mille eest võib teenuse pakkuja kolmandatelt isikutel küsida

tasu. Haldusasjas nr 3-3-1-59-05 oli isik vaidlustanud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku

subjekti vahelised lepingud lepingu sõlmimisele eelneva kohase menetluse puudumise tõttu

ning haldusasjas nr 3-3-1-15-01 oli tegemist olukorraga, kus avalik võim andis avaliku

enampakkumise tulemusena välja valitud isikule maa rendile, kuid pikendas hiljem

rendilepingut korduvalt ilma uut avalikku enampakkumist korraldamata.

19. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kaebaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, et

PRIA poolt jagatavate toetuste puhul on tegemist piiratud avaliku ressursiga, mille kasutusse

andmine peab toimuma kohases menetluses, kuid käesolevas asjas on PRIA toetuse

jagamiseks taotlusvooru läbi viinud ning ka kaebaja on saanud sellel osaleda. Seega ei ole

käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus tuleks kaebaja kaebeõigust vaidlustada haldusakte,

mille adressaat ta ise ei olnud, jaatada põhjendusega, et kaebajale oli kohase menetluse

puudumise tõttu avalikule ressursile ligipääs piiratud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et toetuse

andmise tingimused olid sellised, mis piirasid põhjendamatult tema võimalust menetluses

osaleda.

20. Kuna kaebaja ei ole PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 adressaat, siis tulenevalt

Riigikohtu praktikast tuleb kaebeõiguse küsimuse lahendamiseks kohtul tõlgendada

väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti ning hinnata, kas selles sisalduv

regulatsioon kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve, ja kas isikul on subjektiivne õigus

nõuda sellest sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi

kaalukust (Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22 ja 20.12.2001. a

otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22).

21. 14.11.2013 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt rikub kaebaja arvates

vaidlustatud otsus tema õigust saada toetust, mis omakorda rikub kaebaja õigust

ettevõtlusvabadusele ja riivab omandiõigust. Kaebaja on tuginenud sellele, et kolmandate

isikute taotlustes toodud kulud pole kõik abikõlbulikud ning rahuldatud taotluste

ehitusmaksumused olid ruutmeetrite arvu ning kala tootmise võimsuse osas turuhinnast palju

kõrgemad ning kaebaja väitel on seega rikutud määruse nr 46 § 4 lg-t 2. Kaebaja on esitanud

kohtule taotluse korraldada nimetatud tõendite kogumine. Halduskohus on jätnud

04.09.2014. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.

22. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole taotlejal

subjektiivset õigust toetusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas

nr 3-3-1-77-12, p 18). Määruse nr 46 § 4 lg 2 osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

hinnanguga, et viidatud norm kaitseb vaid avalikke huve ning sellest sättest ei tulene

kaebajale subjektiivset õigust nõuda antud sättest kinnipidamist. Määruse nr 46 § 4 lg 2

kohaselt peavad tegevuse kulud olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise

põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. Ringkonnakohtu hinnangul annab

viidatud säte üldise suunise juhinduda toetuste jagamisel rahaliste vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise põhimõttest ning see norm on suunatud eelkõige toetuse taotluste

hindajatele. Taotluste esitaja jaoks on tegemist informatiivse normiga, mis annab taotluse

esitajale teavet selle kohta, millistest põhimõtetest taotluste hindamisel juhindutakse. Üksnes

kaebaja väide, et vastustaja on kolmandate isikute taotluste hindamisel seda normi rikkunud,

ei anna kaebajale kaebeõigust vaidlustada kolmandate isikute suhtes tehtud taotluste

rahuldamise otsuseid.

23. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas Riigikohtu

seisukohad, mis jaatavad kaebeõigust konkurentsisituatsioonis nendel juhtudel, kui kaebaja ei

ole vaidlustatava haldusakti adressaat ja kaebaja väitel on rikutud taotlejate subjektiivset

avalikku õigust menetlusele ja korraldusele. Konkurentsisituatsioonis on haldusakti

adressaadiks mitteolevale isikule kaebeõiguse andmine õigustatud asjaoluga, et selles

menetluses puudub isiku enda suhtes antud haldusakt, mida kaebaja saaks vaidlustada ja

sellega oma õigusi kaitsta. Käesolevas asjas on kaebaja suhtes tehtud haldusakt olemas ning

kaebaja on seda ka vaidlustanud.

24. Ka varasemates haldusasjades, kus isikud on vaidlustatud PRIA otsuseid, millega nende

toetuse taotlused on jäetud rahuldamata põhjendusega, et eraldatud eelarvevahendite nappuse

tingimustes kuulusid rahuldamisele vaid hindamistulemuste põhjal taotluste

paremusjärjestuses kõrgemal kohal olnud taotlused, ei ole kohtuasjades peetud vajalikuks

vaidlustada kolmandate isikute suhtes tehtud haldusakte, kes olid hindamistulemuste põhjal

paremusjärjestuses kõrgemal kohal, ja kelle taotlused rahuldati. Kaebuste rahuldamise korral

on kohus kohustanud PRIA-t taotlust uuesti läbi vaatama (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

10.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14 ja 27.02.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-93-06).

25. Samuti nähtub asja materjalidest, et PRIA on kolmandatele isikutele toetusi määrava

haldusakti kõigi teiste osas, v. a OÜ Liki Mõis, juba ise kehtetuks tunnistanud ning juhul, kui

halduskohus ei oleks kaebust selles osas tagastanud, oleks selline muutus üldjuhul alus

menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi, sest PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-

6/322 kohaselt oli OÜ-le Liki Mõis antud toetuse summa vaid 127 823, 29 eurot.

26. Varasema olukorra muutumist menetluse kestel on arvesse võtnud ka kaebaja ise,

märkides määruskaebuses, et tal on vaidlusaluse otsuse PRIA poolt suures osas kehtetuks

tunnistamise tõttu õigus muuta tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Selle väite osas peab

ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui jaatada antud juhul kaebeõigust

kolmandate isikute suhtes tehtud haldusaktide vaidlustamiseks, siis HKMS § 45 lg 2 esimese

lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-

6/322 õigusvastasuse, ei aitaks see kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Haldusmenetluse seaduse §

60 lg 1 ja § 61 lg 2 kohaselt on täitmiseks kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt.

Kohtuotsusega haldusakti õigusvastaseks tunnistamine ei too iseenesest kaasa haldusakti

tühistamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08, p

16). Seega ei saavutaks kaebaja vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega oma

kaebuse eesmärki, milleks on saavutada olukord, kus oleks piisav eelarvejääk, et PRIA saaks

vaadata kaebaja 2013. a Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 „Vesiviljeluse

investeeringutoetus“ raames antava toetuse saamiseks esitatud investeeringutoetuse taotluse

nr 921013780078 läbi täies ulatuses (s. o toetus summas 511 293,19 eurot). Samas peab

ringkonnakohus siiski vajalikuks käesoleva vaidluse kontekstis viidata ka Riigikohtu

lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-41-11 ja 3-3-1-44-14, millest võib välja lugeda, et

kohtumenetluse kestel kehtetuks muutunud (kehtetuks tunnistatud) haldusaktide puhul ei

pruugi üleminek tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele olla alati põhjendatud, sest teatud

hetkel kehtetuks tunnistatud ja tühistatud haldusakti mõju võib olla erinev – kehtetuks

tunnistatud haldusakti loetakse üldjuhul varasemalt kehtinuks, kuid haldusakti tühistamisel on

see kehtetu tagasiulatuvalt.

27. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et üle 1,5 a toimunud menetluses pole kohus

kordagi isegi kahelnud selles, et kaebajal on kaebeõigus haldusakti osas, millega

kolmandatele isikutele anti toetust, ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Ebaõige on kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et ka teise astme kohus on kaebuse kahel

korral käsitlemisel pidanud kaebaja kaebeõigust enesestmõistetavaks.

28. Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas 28.01.2014. a määrusega lahendanud PRIA

määruskaebust Tartu Halduskohtu 02.01.2014. a määruse peale, millega halduskohus oli

rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelanud PRIA-l kaebaja toetuse taotluse

osas toimingute tegemise. Tartu Ringkonnakohus on 30.04.2015. a määrusega lahendanud

kaebaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a ning 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a

kohtuistungil tehtud määrusele ning rahuldanud määruskaebuse osaliselt, tühistades Tartu

Halduskohtu 18.02.2015. a määruse ja kohustades halduskohut lahendama uuesti kaebaja

taotlust kolmandate isikute menetlusse kaasamise otsustamiseks.

Ringkonnakohus ei ole käesolevas asjas varem võtnud seisukohta kaebaja kaebeõiguse osas

kolmandate isikute suhtes antud haldusakti vaidlustamiseks. Ringkonnakohus on lahendanud

vaid küsimusi, mis puudutasid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kolmandate isikute

kaasamist. Ringkonnakohus saab määruskaebemenetluses võtta seisukoha vaid küsimuses,

mille peale on määruskaebus esitatud. 30.04.2015. a määruses on ringkonnakohus leidnud, et

kui kohus menetleb kolmandate isikute suhtes tehtud haldusaktide peale esitatud

tühistamiskaebust, siis tuleb HKMS § 20 lg 1 kohaselt haldusakti adressaadid menetlusse ka

kaasata. 28.01.2014. a määruses on ringkonnakohus juhtinud halduskohtu tähelepanu

asjaolule, et kaebaja kaebuses esitatud õiguslikud põhjendused kolmandate isikute suhtes

tehtud haldusaktide vaidlustamiseks on ebaselged, mistõttu võib olla vajalik kaebuse vastavas

osas täpsustamine.

29. Kaebaja on määruskaebuses viitega HKMS § 203 lg-le 2 ning § 199 lg 1 p-le 5 esitanud

ka väite, et kaevatava määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, st kohtunik, kes oleks

pidanud taanduma või taandatama. Kaebaja väitel on käesoleval juhul kohtuniku taandamise

aluseks süsteemne, kauakestev, ilmselgelt ebaseaduslik ja põhjendamatu ühe poole kahjuks

toimuv elementaarsete menetlusõiguste rikkumine, mis on käsitatav erapoolikusena.

30. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23-30. TsMS § 26 lg 2 kohaselt lahendab avalduse

kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub ja lõike 3 kohaselt lahendab juhul, kui asja

üksi lahendav kohtunik ennast ise ei taanda, taandamise avalduse kohtu esimees.

31. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud 27.11.2014 taotluse kohtuniku

taandamiseks. Asja menetlev kohtunik on jätnud 01.12.2014 kaebaja taotluse rahuldamata ja

edastanud taandamistaotluse lahendamiseks kohtu esimehele. Tartu Halduskohtu esimees on

02.12.2014. a määrusega jätnud kaebaja taotluse kohtuniku taandamiseks jätnud rahuldamata.

Kaebaja on esitanud 29.06.2015 koos käesoleva määruskaebusega samuti kohtuniku

taandamise taotluse. Asja menetlev Tartu Halduskohtu kohtunik on jätnud selle taotluse

03.08.2015. a määrusega rahuldamata. Tartu Halduskohtu esimees on 05.08.2015. a

määrusega jätnud samuti kaebaja taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

32. Seega on kaebaja esitatud taandamise taotlused HKMS § 13 lg 1 ja TsMS § 26 lg-tes 2-3

sätestatud korras lahendatud. Ringkonnakohus nõustub viidatud halduskohtu määrustes

esitatud seisukohtadega, et menetlusosalise etteheited, mis seonduvad üksnes kohtuniku

tegevusega asja kohtulikul läbivaatamisel ja lahendite tegemisel ei saa olla kohtuniku

taandamise aluseks TsMS § 23 mõttes. Kui kohus on kaebaja arvates rikkunud menetlus- ja

materiaalõiguse norme, on tal õigus vaidlustada seda määruskaebuse, apellatsioonkaebuse

ning kassatsioonkaebuse esitamise korras.

33. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.06.2015. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk