2-13-61167/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-61167

Tsiviilasi

AS Eesti Viljasalv hagi Eesti Vabariigi (Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) vastu 108 244

euro 59 sendi väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Eesti Viljasalv määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ Eesti Viljasalv (registrikood:

10361785); esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper;

Vastustaja: Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kaudu) (registrikood: 70005967);

esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015. a määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Eesti Vabariigi

(Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu)

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning

mõista Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kaudu) kasuks AS-ilt Eesti Viljasalv

välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 3 036 eurot

(koos käibemaksuga).

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli AS-i Eesti Viljasalv (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu) (kostja) vastu 108 244 euro 59 sendi

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2015. a otsusega hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 6. augustil 2015. a.

Kostja esitas 17. augustil 2015. a avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille

kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 4 692 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja palub mõista välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuvaidlus ei olnud seotud kostja igapäevaste haldusülesannete

täitmisega või kostja pädevusse jääva vaidluse lahendamisega, milleks on kostjal olemas oma

meeskonnas juristid. Antud juhul oli tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille pidamiseks kostjal

puudus nii varasem kogemus kui ka töötajad. Seetõttu oli välise õigusabi kasutamine mõistlik ning

eesmärgipärane.

Hageja esitas 26. augustil 2015. a kostja avaldusele vastuväite. Riigikohtu praktika kohaselt ei

mõisteta haldusasjades haldusorgani menetluskulusid vastaspoolelt välja, kui tegemist on vaidlusega,

mis ei välju haldusorgani igapäevasest tegevusest ja haldusorgani koosseisu kuulub piisava

kvalifikatsiooniga töötajaid. Antud põhimõte on kohaldatav ka tsiviilvaidluse korral. Kuna kostja on

riigiasutus, kus kokku töötab 8 õigusalaste teadmiste ja vastava haridusega juristi, ei olnud välise

õigusabi kasutamine kostja poolt vältimatult vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise ja

esitamise menetluskulusid vastaspoolelt välja ei mõisteta. Hageja palus jätta kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjale

väljamõistetavat lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 23,7 töötunni ehk 2 725 euro 50 sendi

võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2015. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt, määras kostja menetluskuluks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise

esindaja kulu 4 588 eurot 50 senti ning jättis kostja avalduse lepingulise esindaja kulu

väljamõistmiseks 103 euro 50 sendi osas rahuldamata. Maakohus määras, et hagejal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus pidas, arvestades tsiviilvaidluse sisu, olemust ja keerukust kostja poolt välise õigusabi

kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi

tuleb hinnata lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatusele ja vajalikkusele ka ühe tööühiku hinda.

Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja advokaat, kostja

esindaja tunnitasu 115 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt, s.o 33,25

tunni ulatuses. Tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis puudutas palju faktilisi

asjaolusid, nii haldus- kui tsiviilõiguslikke küsimusi, kohtualluvust ja Euroopa Liidu regulatsiooni.

Maakohus oli seisukohal, et ajakulu 0,75 tundi, mis kulus menetluskulude taotluse koostamisele ja

esitamisele ning kohtuga suhtlemisele otsuse jõustumise küsimuses, ei kuulu hageja poolt

hüvitamisele. Menetluskulude kujunemine tööde lõikes peaks nähtuma menetlusosalisele esitatavas

arves ning menetlusosaline peaks saama need vajadusel kergesti ilma täiendava abita kohtule esitada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja

teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Hageja palus alternatiivselt vähendada kostjale väljamõistetavat lepingulise esindaja menetluskulu

mõistliku suuruseni.

Hageja leidis, et kostja on haldusorgan ning kohtuvaidlus oli seotud üksnes ja ainult tema igapäevase

põhitegevusega. Reeglina ei mõisteta haldusorgani lepingulise esindaja menetluskulusid välja, v.a

erandlikel juhtudel (väga keerukas ja igapäevasest tegevusest väljuv vaidluses). Praegusel juhul ei

esine selliseid erandlikke asjaolusid. Kostjal on juriidiline osakond, kus juristide põhikohustuseks

ametijuhendi järgi on haldusorgani esindamine kohtus.

Maakohus ei selgitanud, milles seisneb vaidluse olemus ja keerukus, mis õigustab kostja

menetluskulude väljamõistmist määruskaebuse esitajalt. Hagiavaldus ja selle lisad olid kostjale kui

haldusorganile teada pooltevahelisest suhtlusest tulenevalt ja midagi uut ning keerulist

kohtuvaidluses kostja jaoks ei lisandunud.

Maakohus on ekslikult leidnud, et põhjendatud on ka sellised kulud, mis ei ole kontrollitavad ega

jälgitavad. Selliseks kuluks on jaanuaris 2014. a tehtud kulu seoses nõupidamisega. Ilmselgelt

ülepaisutatud on vastustaja menetluskulu seoses hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamisega.

Koostatud menetlusdokument ei olnud õiguslikult keeruline ja mahukas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja väitel ei olnud vaidlus seotud kostja igapäevaste haldusülesannete täitmisega või kostja

pädevusse jääva vaidluse lahendamisega, milleks on kostjal oma meeskonnas juristid olemas.

Praeguse vaidluse pidamiseks kostjal kogemust ei olnud ja tsiviilasja rahaline ulatus oli väga suur.

Tsiviilõiguslike kahjude hüvitamisnõuete lahendamine ei ole kostja igapäevane tegevus. Välise

õigusabi kasutamine oli seega asjaolusid arvestades mõistlik ning eesmärgipärane.

Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kostja ja lepingulise esindaja vaheline nõupidamiseks kulunud

aeg ei ole kontrollitav ega jälgitav. Kliendiga nõupidamine on vältimatult vajalik, et arutada läbi

õiguslik positsioon, tõendid ja varasem faktiline olukord.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu

suuruse osas ning teeb TsMS §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab

hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 3 036 eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

5.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et üldjuhul haldusorgani

lepingulise esindaja menetluskulusid välja ei mõisteta, v.a erandlikel juhtudel. Erandlike juhtude alla

võib liigitada igapäevasest tegevusest väljuvad vaidlused. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulunud

antud vaidlus kostja igapäevase tegevuse alla, mistõttu vastaspoolelt kostja kasuks lepingulise

esindaja kulude väljamõistmine on põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sekkumisvarude müügist tulenev eraõiguslik vaidlus kahju

hüvitamiseks, mille rahaline ulatus oli väga suur (108 244 eurot 59 senti), ei kuulu haldusorgani

igapäevase tegevuse alla, mistõttu kostja juristidel puudus kogemus vastavate vaidluste lahendamisel.

Asja materjalide järgi oli sekkumisvarude müügi valdkond kostjal kohtuvaidluste alguseks juba

ümber korraldatud (II kd, tlk. 20). Kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamisega seonduv

vaidlus väljub kostja juristide igapäevaste ülesannete hulgast.

5.2. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei selgitanud, milles seisneb vaidluse olemus ja

keerukus, ei ole põhjendatud.

Maakohus on määruse p.-s 8 nimetanud, et tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega, ja

selgitanud, et vaidlus puudutas palju faktilisi asjaolusid, nii haldus- kui tsiviilõiguslikke küsimusi,

kohtualluvust ja Euroopa Liidu regulatsiooni.

5.3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid ringkonnakohus leiab,

et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vastustajat esindas TsMS §-s 218 sätestatud

nõuetele vastav esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS § 175 lg-st 1, mille

kohaselt juhul mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1

eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja

asjaoludest lähtuvalt ning maakohus ei ole antud vaidluses põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning

oma seisukohta põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada

ajakulu kliendiga nõupidamisele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele kuluv aeg olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid

hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

arvestamata kostja lepingulise esindaja ajakulu nõupidamisele kliendiga ning dokumentide

vastuvõtmisele.

Kostja lepinguline esindaja on esitanud maakohtule kaks kirjalikku menetlusdokumenti: taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks ning vastuse hagiavaldusele, millistele toimingutele kulus kostja lepingulisel

esindajal kokku 28 tundi. Kuigi maakohus selgitas, milles seisneb vaidluse olemus ja keerukus, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul kahe menetlusdokumendi koostamise kulu 28 tunni ulatuses antud

vaidluses põhjendatud. Ringkonnakohus leiab vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud hagiavaldust ja

vastustaja kirjalikke dokumente hinnates, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni

kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud põhjendatud kulutada õigusabi

osutamisele üle 20 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud augustis-septembris 2014. a

kostja esindaja hagiga sisulise tutvumise eest eraldi kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Kostja

lepinguline esindaja tutvus hagimaterjalidega nende kättesaamisel ning hagi läbivaatamata jätmise

taotluse koostamisel. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on ringkonnakohtu hinnangul 20 tundi

piisav ja vajalik ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja hageja 25. septembri

2014 menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kuulus kostja esindajal oktoobris 2014. a kohtuistungiks

ettevalmistusele ja kohtuistungil osalemisele 3,75 tundi ning maakohus pidas nimetatud kulu

põhjendatuks täies ulatuses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et keskmisest

keerukamate vaidluste puhul on istungiks ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu 1 tund.

Kohtuistung kestis 35 minutit (I kd tl 146–153) ning vaidlust ei ole, et kostjat esindas kohtuistungil

lepinguline esindaja. Seega loeb ringkonnakohus kohtuistungiks ettevalmistumise ning istungil

osalemise kulu põhjendatuks ja vajalikuks 1,5 tunni ulatuses.

Hageja ei vaidlustanud kostja esindaja tunnitasu suurust. Maakohus leidis õigesti, et kohtupraktikas

on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu

määrused nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13

luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga. Seega on eeltoodut arvestades

vastustaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 22 tundi (20 + 1,5 + 0,5), s.o rahaliselt 2 530 eurot

(22 * 115), koos käibemaksuga 3 036 eurot.

6. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke