2-14-62848/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-62848

Tsiviilasi

Roman Kogani hagi Mark Sahharnõi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mark Sahharnõi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Mark Sahharnõi (isikukood: XXX);

esindaja Gerta Reinhold;

Vastustaja: Roman Kogan (isikukood: XXXX); esindaja

advokaat Raiko Paas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2015. a määrus Roman Koganilt Mark Sahharnõi

kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada Mark Sahharnõi avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 23. septembri 2015. a kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks

järgmiselt:

2.1. Võtta vastu hagist loobumine.

2.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-62848.

2.3. Tagastada Roman Koganile riigilõiv 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.

2.4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.5. Määrata Mark Sahharnõi menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 080 (üks tuhat

kaheksakümmend) eurot (koos käibemaksuga).

2.6. Mõista Roman Koganilt välja Mark Sahharnõi kasuks menetluskulud 1 080 (üks tuhat

kaheksakmmend) eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud tuleb tasuda Mõisahärra OÜ

pangakontole nr EE892200221052869366.

2.7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Roman Kogan (hageja) esitas 19. detsembril 2014. a hagi Mark Sahharnõi (kostja) vastu põhinõude

10 000 eurot ja viivise 5 000 eurot väljamõistmiseks. 8. septembri 2015. a kohtuistungil (tl 142) esitas

hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus tsiviilasjas menetlus lõpetada. Hageja taotles poole

riigilõivu tagastamist ning oli nõus, et ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja oli

menetluse lõpetamisega nõus ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Kostja 13. septembri 2015. a menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulud 2 133 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja palub mõista menetluskuludelt välja ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, palus jätta see

rahuldamata või mitte rahuldada see suuremas kui 5 töötunni ulatuses. Kostja vastuväite kohaselt ei

olnud hagi keeruline, kostja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus võttis 23. septembri 2015. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas menetluse

tsiviilasjas nr 2-14-62848 ning tagastas hagejale riigilõivu 325 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

hageja kanda, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot ning mõistis nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus leidis, et antud tsiviilasjas ei ole tuvastatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada

TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Kostja on hagist loobumisega nõus. Hagejale tuleb TsMS §

150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda ning määras TsMS § 174 lg 2

alusel kindlaks ka kostja menetluskulude rahalise suuruse.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud TsMS § 175

lg 1 mõttes. Menetluskulude määramisel saab arvestada ainult neid kostja seisukohti, mille kostja on

esitanud vastuseks kohtu kirjale, samuti kohtuistungil osalemist. Maakohus ei ole küsinud kostja

kirjalikku seisukohta hagi muutmise osas ning need menetluskulud ei ole põhjendatud. Vaidluse

õiguslikku keerukust arvestades (1 laenuleping, millel ei ole poolte allkirja) on kahe kirjaliku

seisukoha ja ühe kohtuistungi põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi rahalise maksumusega 540 eurot.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja seda kinnitanud. Hageja on õigesti

viidanud, et esindaja kulude väljamõistmiseks piisab sellest, et poolel on tekkinud kohustus neid

kulusid tasuda. Kuna esindaja on toimikust nähtuvalt tööd teinud, on kostjal see kohustus tekkinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 23. septembri 2015.

a määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 133 eurot. Määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõigusnormi ja ületanud diskretsioonipiire. Maakohus

pidi TsMS § 175 lg 1 alusel lahendi motiveerimisel käsitlema igat menetluskulude nimekirjas toodud

kulu liiki ükshaaval ning põhjendama, miks üks või teine kulu liik ei ole põhjendatud või oli

ebavajalik. Maakohus ei ole määruses märkinud ega põhjendanud, millised kostja esindaja toimingud

olid liigsed või ajakulu ülemäärane;

2) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel saab arvestada

ainult neid kostja seisukohti, mille ta on esitanud vastuseks kohtu nõudele. Kuigi menetluse juhtimine

on kohtu ülesanne, ei saa kohus lepingulisele esindajale ette kirjutada, millist menetlustoimingut võib

ta teha oma kliendi kaitseks ja huvides. TsMS § 329 lg 1 esimese lause kohaselt peavad

menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult,

kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

Kuivõrd kostja ei nõustunud hageja seisukohtadega, oli esindajal kohustus nendele reageerida ja vastu

vaielda. Vastuväidete esitamine on ajaliselt piiratud (7 päeva enne eelistungit). Kui kostja poleks

vaielnud vastustaja esitatavatele seisukohtadele ja tõenditele vastu, poleks tal istungi ajal seda enam

võimalik teha. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi

eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi

muutmisele viivitamata vastuväiteid (TsMS § 376 lg 1). Järelikult ei saanud kostja esitada

vastuväiteid hagi muutmisele istungil, vaid neid tuli esitada viivitamatult peale hagi muutmise

avaldusega tutvumist ning vastuväite esitamise kulu on põhjendatud;

3) on hageja esitanud dokumente ja tõendeid, samuti on muutnud hagi, millele kostja pidi reageerima.

Järelikult on kostja esindaja menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1

tähenduses;

4) on praeguses asjas õnnestunud jõuda kostja jaoks positiivsele lahendile ja lahendada asi ühel

istungil tänu esindaja tehtud heale eeltööle, sh tänu 28. mai 2015. a vastuväitele hagi muutmisele. Kui

kostja esindaja poleks vastuväidet esitanud, kestaks menetlus edasi. Seega on vastuväite esitamine

hagi muutmisele põhjendatud ja vajalik menetlustoiming;

5) on maakohtu seisukoht, et asja keerukust ning kulude põhjendatust määratleb lepingute arv,

ebaõige. Asjaolust, et vaidlus on seotud ühe lepinguga, ei ole võimalik järeldada, et asi on lihtne.

Menetlus kestis 9 kuud, mis on statistilisest keskmisest pikem;

6) ei ole maakohus selgitanud, miks kohus leidis, et põhjendatud on ajakulu 5 tundi. Maakohus on

seejuures lähtunud vastustaja arvamusest. Vaidluse korral, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga;

7) on hageja pahatahtliku hagi esitamisega tekitanud kostjale kahju. Menetluskulude suuremas osas

kostja kasuks väljamõistmata jätmine oleks vastuolus kahju hüvitamise üldpõhimõtetega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Vastuse kohaselt:

1) on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Kui kohus on kulude põhjendatust ja vajadust kaalunud, on diskretsiooni

nõuetekohaselt teostatud ning pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja sellise otsustuse lõpptulemuse

või põhjendustega ei nõustu, ei anna alust pidada kohtumäärust õigusvastaseks. Maakohus on

selgitanud, millist õigusabikulu või õigusabitoiminguid peab ta asjas vajalikuks ja põhjendatuks ning

millist mitte. Samuti on maakohus selgitanud, et tegu pole õiguslikult keeruka vaidlusega ning ka

seda, et hagi perspektiivi kohta esimesel kohtuistungil kohtu poolt antud selgituste tõttu, on hageja

oma hagist juba kohtumenetluse algusjärgus loobunud;

2) ei ole kohtul kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja

kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Samuti ei

ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu peab vajalikuks määruskaebuse esitaja, küll aga

peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale;

3) on arusaamatu, millest kostja järeldab, et vastustaja hagi oli pahatahtlik. Kostja on hagejalt sularaha

saanud ja lubab seda tagastada, kuid laenulepingu dokumendid on jäänud vajaliku korrektsuseta ja

seaduse nõuetele vastavalt vormistamata. Võttes arvesse maakohtu antud selgitusi hagi perspektiivi

ja tõendamisraskuste kohta on hageja hagist loobunud, millest ei saa teha järeldust, et hagi esitamine

on olnud pahatahtlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu

suuruse osas ning teeb TsMS §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue

määruse, millega suurendab maakohtu poolt kostja kasuks hagejalt välja mõistetud menetluskulude

suurust. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1 080 (eurot (koos

käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on palunud tühistada maakohtu

määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse

tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Kostja palub mõista hagejalt välja kostja lepingulise esindaja

tasu 19,75 töötunni eest, s.o 2 133 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kostja kasuks

hagejalt väljamõistetud lepingulise esindaja tasu 5 töötunni ulatuses ei vasta asja keerukusele ja

mahule. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kulu asja mahtu ja keerukust arvestades 10 tunni

ulatuses, s.o rahaliselt 1 080 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja

lepingulise esindaja tunnitasu suurusele, s.o 108 eurot koos käibemaksuga, ning ringkonnakohus

leiab, et see on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobri 2013 määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga.

7. Asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema

hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille

väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja kohtumäärustega tutvumise, kliendile selgituste andmise

ja dokumentide komplekteerimise ajakulu. Samuti on põhjendamatu kostja esindaja ajakulu hageja

12. juuni 2015. a menetlusdokumendile lisatud tõendite tõlkimisele. Ringkonnakohus märgib, et

12. juuni 2015. a menetlusdokumendile ei ole hageja venekeelseid tõendeid kostja menetluskulude

nimekirjas viidatud mahus, s.o 17 lk, lisanud. 17. juuni 2015. a menetlusdokumendile lisatud

venekeelsetele tõenditele on hageja esitanud tõlke eesti keelde samal päeval. Seega puudus kostja

esindajal vajadus tõendite tõlkimiseks ning tõlkekulu ei ole põhjendatud.

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule

kulunud aega eraldi, nagu peab vajalikuks määruskaebuse esitaja. Küll aga peab vastaspoolelt

väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei hinda ringkonnakohus igat kostja esindaja tehtud

menetlustoimingut eraldi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel

arvestab kohus ainult neid kostja seisukohti, mille ta on esitanud vastuseks kohtu nõudele, ei ole

praegusel juhul põhjendatud. Antud vaidluses tuli kostjal kohtu nõudel vastata hagiavaldusele ning

6. mai 2015 kirjale, samuti osales kostja esindaja 8. septembri 2015 kohtuistungil, mis kestis 0,5

tundi. Muuhulgas esitas kostja esindaja kohtule 28. mail 2015. a ja 14. juunil 2015. a vastuväited hagi

muutmisele. Igal menetlusosalisel on tsiviilkohtumenetluses kohustus oma väiteid ja nõudeid

tõendada (TsMS § 230 lg 1) ning kohus peab andma menetlusosalistele võimaluse vastaspoole

taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (TsMS § 328 lg 2), kuid üldjuhul ei ole põhjendatud mõista

vastaspoolelt täies ulatuses välja menetluskulu dokumendi koostamise eest, mida kohus ei ole

menetlusosaliselt nõudnud (vt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a. määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-158-

12). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et praeguses vaidluses oli hagi muutmisele vastuväite

esitamine enne kohtuistungit tehtud kostja huvides, mida kinnitab asjaolu, et ka maakohus ei andnud

hagi muutmiseks nõusolekut. Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult täies ulatuses

rahuldamata kostja taotluse hagi muutmisele vastuväite koostamise kulu hüvitamiseks.

Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Väär on seejuures kostja

hinnang, et asja keerukuse hindamisel lähtus maakohus pelgalt vaidluse all olevate lepingute arvust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja menetlusdokumendid mahukad, need koosnevad

osaliselt seaduse sätete tsiteerimisest ning varasema menetluskäigu kirjeldamisest. Ringkonnakohus

leiab, et käesoleva asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades saab esindaja mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks kirjalike dokumentide koostamise ja ühel kohtuistungil osalemise eest lugeda

10 tundi, s.o rahaliselt 1 080 eurot.

9. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke