3-15-1145/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2015

Haldusasja number

3-15-1145

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus keelelise ja rahvusliku

diskrimineerimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks

summas 5000 eurot seonduvalt Viru Vangla

18.12.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1976-D

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Pokrase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras esitas 29.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla 27.03.2015. a vastuse nr 6-16/8-2 ning maksta kaebuse esitajale

välja mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Koos esitatud kaebusega esitas A. Pokras

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel käesolevas

haldusasjas. A. Pokras esitas 09.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.10.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1145 A. Pokrase

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis

kaebajale kümne päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o 150 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks.

Seonduvalt A. Pokrase menetlusabi taotluse lahendamisega leidis halduskohus, et kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu (29.12.2014 – 28.04.2015) sissetulek 16 eurot, millest vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-le 1 ei olnud mahaarvamisi tehtud.

Järelikult oli kaebaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek väiksem kui tasumisele kuuluv

riigilõiv (150 eurot) ning HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel oli kaebajale menetlusabi andmine

lubatud.

Halduskohus pidas käesolevas asjas vajalikuks hinnata täiendavalt ka kaebuse edulootusi.

Halduskohtu hinnangul olid A. Pokrase kaebuse edulootused vähesed, mistõttu ei olnud

menetluskulude riigi kanda jätmine ning kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema

maksejõuetusest põhjendatud. Halduskohus selgitas, et Riigikohus on asunud seisukohale, et

ka väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHK määrus

asjas nr 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu

tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja

õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama

ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu

tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema

maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult

rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste

õiguste kaitseks (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 11).

Halduskohus leidis, et vangla kinnitusel on vaidemenetluse raames tuvastatud, et Viru Vangla

18.12.2014. a käskkiri nr 6-3/1976-D on kinnipeetavale allkirja vastu kätte toimetatud

18.12.2014. Samuti märkis vangla, et 11.02.2015 V üksuse inspektor-kontaktisik Maarika

Variku õiendist nähtus selgitus, mille kohaselt 18.12.2014 tutvustas kontaktisik kinnipeetavale

käskkirja nr 6-3/1976-D. Kuna kinnipeetav ei valda eesti keelt, siis kontaktisik tõlkis

käskkirja vene keelde, küsides iga lõigu järel, kas kinnipeetav sai sisust aru, millele A. Pokras

vastas jaatavalt. Kinnipeetav täpsustas, mis on karistus ja milles teda süüdistatakse.

Kontaktisik ütles talle vene keeles ning küsis, kas ta sai aru ja kas ta kirjutab käskkirjale

kättesaamise kohta alla. Kinnipeetav ütles, et sai aru, aga alla ei kirjuta. Lisaks märkis vangla,

et kehtivast õigusest ei tulene laiaulatuslikku õigust nõuda, et riik suhtleks isikuga

tingimusteta isikule sobivas keeles ning õiguskorras on sellest reeglist tehtud erandeid

olukordades, kus menetlus on isiku õigusi tugevalt riivav.

Seetõttu asus kohus seisukohale, et kuna kaebajale tutvustati 18.12.2014. a käskkirja

nr 6-3/1976-D tõlgituna suuliselt vene keelde, on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses

kirjeldatud asjaolud on kaasa toonud tagajärjed, mis oleks käsitletavad inimväärikust

alandavatena või et kinnipeetavat oleks mingil viisil õigusvastaselt diskrimineeritud.

Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata

edukaks, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja riigilõivust vabastamine käesoleva kaebuse

esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata.

3. A. Pokras esitas 11.11.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

26.10.2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-1145. A. Pokras asus seisukohale, et tema poolt

esitatud kaebusel on kõik šansid olla edukas. Kaebuse esitaja kavatses kohtuistungil tõendada,

et vangla distsiplinaarkaristuse käskkirja ja vangla vastust-vastuväidet tema kaebusele ei

tõlgitud talle täielikult vene keelde. Kaebuse esitaja kavatses kohtuistungil küsitleda

tunnistajatena kontakttöötajat Mikk Saart, kes tõi talle käskkirja ja kes praktiliselt ei valda

vene keelt. Samuti kavatses kaebaja kohtuistungil küsitleda kontakttöötajat M. Varikut,

kuivõrd ei vasta tõele, et M. Varik oleks talle dokumendi tõlkinud.

4. Tartu Halduskohus võttis 18.11.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1145 A. Pokrase

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määruse tühistamiseks menetlusse, jättis

selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

täiendavalt järgnevat.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lähtunud halduskohtumenetluses

kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Seega välistavad HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt haldusasjas menetlusabi andmise

riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult selgitanud

põhjuseid, mis tingisid kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka

ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et

kaebusel ei ole eduväljavaateid. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses toonud välja

asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.

8. Seonduvalt määruskaebuses esitatud väidetega inspektor-kontaktisikute tunnistajatena

ülekuulamise kavatsuse kohta leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti teinud

kindlaks, et Viru Vanglas läbiviidud vaidemenetluse käigus on leidnud tõendamist, et Viru

Vangla 18.12.2014. a käskkirja nr 6-3/1976-D tutvustati A. Pokrasele vene keeles. M. Varik

on 11.02.2015. a õiendis kinnitanud, et nimetatud käskkiri on A. Pokrasele vene keelde

tõlgitud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et M. Variku ja M. Saare ülekuulamine

tunnistajatena kohtumenetluses annaks kohtule alust jõuda teistsugusele järeldusele.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 26.10.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi