3-14-50691/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50691

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Guntars Kaziks

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a otsus

muutmata.

2. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad apellandile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28.

detsember 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetavat Guntars Kaziksit transporditi 2011. a novembris-detsembris kolmel

korral ühest vanglast teise. 9. novembril 2011 kestis etapeerimine 2 tundi ja 20 minutit, G.

Kaziks paiknes saatemasina tagaosas neljakohalises boksis koos kahe teise kinnipeetavaga. 7.

detsembril 2011 kestis saatmine 2 tundi ja 59 minutit, G. Kaziks oli saatemasin ühekohalises

boksis üksinda. 21. detsembril 2011 kestis etapeerimine 2 tundi ja 21 minutit, G. Kaziks oli

saatemasina tagaosas neljakohalises boksis üksinda.

2. Pärast edututut kohtueelset menetlust esitas G. Kaziks kaebuse, milles palus hüvitada talle

liiga kitsastes tingimustes transportimisega tekitatud kahju 3000 eurot. Kaebuse kohaselt oli

saatemasinas pind kinnipeetava kohta väiksem kui 0,8 ruutmeetrit inimese kohta. Ka ei olnud

saatemasinas turvavööd.

3. Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Saatemasin on eriotstarbeline alarmsõiduk, mille istmed ei pea olema varustatud

turvavöödega. Kaebaja on väitnud, et võimaliku avarii korral oleks olnud ohus tema elu ja tervis.

Mittevaralise kahju hüvitamist ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi nõuda üksnes

selle eest, et oli ohu tekkimise võimalus. Turvavöö puudumisest ei ole kaebajale tekkinud

tagajärgi, mis võimaldaksid mittevaralise kahju eest hüvitist määrata.

3.2. Kaebaja on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile, milles on leitud, et kui

ühele isikule jääb saatemasinas ruumi alla 0,8 m2, on tegemist väärikust alandava kohtlemisega.

Saatemasina neljakohalise kambri pindala on 1,584 m2, mis teeb isiku kohta 0,396 m2. Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 906 p-s 1 on viidatud istmete ja

nendevahelise kauguse mõõtmete osas direktiivile 2001/85/EÜ. Selle direktiivi I lisa p-s

7.7.8.1.3 on sätestatud minimaalne lubatav ühe istuja ruumi laius 400 mm. Kohtu hinnangul on

saatebussi kambrid piisavas suuruses, kuna ühele istujale mõeldud ruum on saatebussides nii

ühe- kui neljakohalises kambris ca 400 mm. Seega on kaebajale olnud tagatud saatebussis

pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga. Kaebaja poolt

viidatud EIK lahend oli tehtud olukorra kohta, kus ühes transpordivahendis oli 41-63

kinnipeetavat, mis kogumis teiste tingimustega viisid inimõiguste konventsiooni artikli 3

rikkumise tuvastamisele. Praegu oli kaebaja ühel korral kolmekesi neljakohalises boksis, teisel

korral ühekohalises boksis üksinda ning kolmandal korral üksinda neljakohalises boksis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. EIK praktikas on öeldud, et alla 0,8 m2 boksi puhul saateautos on tegemist ebainimlike

transporditingimustega. Euroopa Nõukogu Piinamisvastase Komitee (CPT) aruannete kohaselt

on tegemist ebainimlike transporditingimustega, kui boks on alla 0,8 m2. Kohus ei tohi seda

seisukohta eirata.

4.2. Asjakohatu on kohtu väide, et talle ei põhjustatud kannatusi, kuna kaebaja ei süüdista

vanglat talle kannatuste põhjustamises, vaid ebainimlikes tingimustes etapeerimisel.

4.3. Kohus on asunud kaitsma riiki ja jätnud tagamata kaebaja õigused. Teises haldusasjas on

sarnastel asjaoludel tunnustatud kinnipeetava õiguste rikkumist.

5. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta

järgmistel põhjendustel.

5.1. Kaebajale kahju tekitamine on väheusutav, kuna ka kaebaja ise on apellatsioonkaebuses

möönnud, et talle ei tekitatud kannatusi.

5.2. Saatmisbuss ei olnud ühelgi korral ülerahvastatud. Ühel korral oli ta saatebussi kambris

üksinda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult viidetest EIK praktikale ning CPT seisukohtadele

ning selle põhjal tehtud järeldustest, et kaebajat on väärikust alandavalt koheldud. Samas jätab

apellant tähelepanuta selle, et neis lahendites, kus kaebajatele hüvitis välja mõisteti, oli

tegemist hoopis teistsuguste tingimustega. Nt asjas nr 8589/08 oli tegemist olukorraga, kus

kaebajal ei ravitud kohaselt tuberkuloosi ning lisaks veeti teda saatmisbussis, mille kambri

pindala oli 0,49 m2, viie kuu jooksul kolmkümnel päeval ja kaks korda päevas, kusjuures

sõiduaeg ulatus kuni viie tunnini ühel korral (vt viidatud otsuse p 74-76). On ilmne, et need

on täiesti teistsugused tingimused võrreldes käesoleva asjaga, kus kaebajat veeti kolmel

korral, neist ühel korral oli ta neljakohalises boksis koos kahe kinnipeetavaga kolmekesi,

teisel korral ühekohalises boksis üksinda ja kolmandal korral neljakohalises boksis täiesti

üksinda. Võimalik ei ole rääkida ka kumuleeruvatest kahjulikest tingimustest, mis kaebaja

poolt eeskujuks võetud lahendis olemas olid (isik ei saanud vajalikku ravi).

Seega ei ole tehiolud käesolevas asjas ja kaebaja poolt viidatud EIK lahendis võrreldavad.

8. Üksnes sellest, kui suur oli saatebussi kambris pindala isiku kohta, ei saa samuti teha

järeldust, et transportimistingimused olid õigusvastased. Ehkki ka EIK on viidanud CPT

seisukohtadele, mille järgi on teatud pindalaga ruumis isikute transportimine sobimatu, ei saa

sellest teha järeldust, et CPT poolt esitatud tingimustes isiku transportimine tuleb lugeda

tingimata õigusvastaseks. CPT raportid kujutavad endast konkreetsete riikide

vangistustingimuste kohta koostatud seisukohti ning neid ei saa samastada siduvate

õigusaktidega kõikidele riikidele. EIK poolt lahendis nr 8589/08 välja toodud CPT seisukohad

(otsuse p 65) kujutasid endast konstateeringut konkreetsete riikide transporditingimuste kohta

vanglas ning nende parandamiseks antud juhiseid, kusjuures arvestati kõiki olulisi

transporditingimusi kogumis (st peale iga etapeeritava isikliku pinna ka sõiduki ventilatsiooni,

ohutust jne). Seetõttu ei saa üksnes transporditava isiku kasutuses olevast pinnast teha

automaatseid järeldusi transporditingimuste õigusvastasuse kohta.

Seda seisukohta kinnitab veenvalt ka vastustaja ja halduskohtu poolt osundatud regulatsioon,

mille järgi peab Euroopa Liidus käesolevas asjas kasutatud sõidukiga sarnases bussis olema

reisija istme laiuseks 400 mm. Lisaks tuleneb sellest regulatsioonist (vt viidatud direktiivi p

7.7.8.4 koos selle juurde käivate joonistega), et vahemaa istme seljatoe sisepinnalt kuni

eesistuja istme seljatoeni peab olema 650-680 mm. Arvestades käesolevas halduskohtu

otsuses toodud isikliku ruumi mõõtusid vangla saatemasinas (halduskohtu otsus p 7), milleks

olid neljakohalise kambriga sõidukis 90x176 cm ja ühekohalise kambriga sõidukis 85x60 cm

ning arvestades sealjuures seda, et neljakohalises bussis sõitis kaebaja vaid koos kahe isikuga

ühel korral ning teisel korral üksinda, on ilmne, et kaebaja kasutuses olnud ruum on täiesti

võrreldav Euroopa Liidus reisibussidele reisija jaoks ettenähtud ruumiga.

See kinnitab, et CPT raportitest ja EIK lahenditest ei saa teha absoluutset järeldust, et olemas

on mingi absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine

on alati õigusvastane. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vabaduses bussiga reisivatele

inimestele on tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale reisimise ajal kui kinnipeetavatele

nende transportimise ajal. Sellise olukorra kujundamist ei saanud silmas pidada aga ei EIK

ega CPT.

8. Arvestades seda, et kaebaja õigusi ei olnud erinevalt EIK lahendites käsitatud olukordadest

muul viisil rikutud ja transportimise ajal tema kasutuses olnud pind oli võrreldav tavapärase

reisijaveo puhul reisijale ettenähtud pinnaga, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale ei

ole kahju tekitatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

9. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

Apellatsioonkaebuse lisaks olnud justiitsministeeriumi seisukoht ja EIK lahendi kokkuvõte

tuleb kaebajale tagastada, kuna need dokumendid sisaldavad infot, mis on kohtule juba teada

või muul moel kättesaadav.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt