2-14-55264/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-55264

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Aare Gutman vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1988,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood 11906650,

asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

Kostja: Aare Gutman; isikukood XXXX, elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Aare Gutman vastu

31. mail 2013. a sõlmitud järelmaksulepingu nr 1309136/96ta alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Aare Gutmanilt (Gutman) (ik XXXX) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650) kasuks välja:

2.1. 1540 (üks tuhat viissada nelikümmend) eurot ja 37 senti (sealhulgas tagastamata

krediidisumma 1217 eurot ja 50 senti, järelmaksuintress 120 eurot ja 31 senti, võla

sissenõudmisega seotud kulud 63 eurot 90 senti ning viivis ajavahemiku 25. oktoober

2013 kuni 31. juuli 2014 eest 138 eurot ja 66 senti);

2.2. alates 1. augustist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

14,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 14,90% aastas)

rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Aare Gutmanilt (Gutman) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 278

(kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale isiklikult kätte toimetatud 26. oktoobril 2015. a aadressil XXXX. Kuigi hagi on

kostjale kätte toimetatud Soome Vabariigis, allub antud asi järelmaksulepingu

1309136/96ta p 11.3, Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000,

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 15 lg 1 p b ja

art 17 p 3 ning TsMS § 104 lg 3 p 2 alusel siiski Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 31. mail 2013. a. järelmaksulepingu

nr 1309136/96ta (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksusumma 1217,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 24. oktoobril 2013

üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset

võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 1217,50

eurot, järelmaksuintressi 120,31 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 251,27 eurot ning tasumata krediidiintressi 6,43 eurot ja

alates 1. augustist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27%

tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 1217,50 eurot, järelmaksuintressi 120,31 eurot ja võla

sissenõudmise kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis

esitatud asjaolude kohaselt järgis hageja lepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) §

416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla

tagastamist. Hagejal on lepingu üldtingimuste p 6.3 ning VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 järgi

samuti õigus nõuda enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi ning

lepingu üldtingimuste p 7.5 järgi võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).

Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul

mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise

tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale

üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks.

Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27%

aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult

tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist

lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse

teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

9. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et

kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415

lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on

näinud ette lepingus intressimäärana.

10. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas,

milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27%

aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma

sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on

lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale

maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks

ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud

intressist suurem (27%, mitte 14,90%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need

tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega

viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on

seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 14,90% tagastamata

järelmaksusummalt aastas.

11. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 25.

oktoobrist 2013 – 31. juulini 2014 summas 138,66 eurot (1217,50 * 0,1490 * 279/365).

Alates 1. augustist 2014 kuni põhivõla (1217,50 euro) täieliku tasumiseni tuleb kostjalt

hageja kasuks mõista välja viivis 14,90% tagastamata põhivõlalt aastas.

12. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 24. oktoobril 2013 lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik

mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 24. oktoobrit 2013 sissenõutavaks muutunud

viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata

krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 6,43 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses.

14. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 339 eurot,

sh riigilõiv 225 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr

2102 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 17 - 18).

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95

eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.

16. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 225 eurot ja esindajatasust

summas 95 eurot, kokku 320 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 87% kostja kanda

ja 13% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 278 eurot

ja 40 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei

ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik