Legislator Case Law & Legislation
3-15-2730/9 AI generated

3-15-2730/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-2730/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 2. novembril 2015 Xu kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb X Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla

Legislator headnote

AI generated

3-15-2730/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 2. novembril 2015 Xu kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb X Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla

Keywords

AI generated
visa extension of visiting rights travel documents leave on personal grounds departure deadline vat fraud investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-2730

Määruse kuupäev

25. november 2015

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014

käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise

juhend“

punktide

1.2,

2.2

ja

2.2.1

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

tühistamiseks,

Tartu

Vangla

kohustamiseks, Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-

2/314 tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks

ja

Tartu

Vangla

poolt

oktoobris

2015

teostatud

läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-15-2730.

2. Jätta läbi vaatamata taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 2. novembril 2015 Xu kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt

taotleb X Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla

läbiotsimise juhend“ punktide 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamist ning tühistamist, Tartu

Vangla kohustamist sisustada ja piiritleda läbiotsimise juhendi punkte 1.2 ja 2.2 selliselt, et

lahtiriietumisega läbiotsimise õigus ei laieneks igale vanglaametnikule ja kohustada Tartu Vanglat

sisustama ja piiritlema läbiotsimise juhendi punkti 2.2.1 kuuendat lõiku selliselt, punktis kirjeldatud

viisil läbiotsimise õigus on vaid meditsiiniosakonnal ning kindlatel ja kitsalt piiritletud alustel. Samuti

taotleb X Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist

ja ebaseadusliku karistamisega tekitatud kahju hüvitamist ning Tartu Vangla toimingute

(läbiotsimised lahtiriietumisega kuuel korral oktoobris 2015) õigusvastasuse tuvastamist ja

õigusvastaselt läbiviidud tubakatoodete leidmise eesmärgil teostatud läbiotsimistega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb hüvitist kokku summas 5000 eurot. Kaebaja palub

riigilõivust vabastamist.

2. Ühes kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes esialgse õiguskaitse korras peatada

ja keelata Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla

läbiotsimise juhend“ punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmine tema suhtes.

3. Tartu Vangla 3. novembri 2015 vastusest halduskohtu 3. novembri 2015 päringule nähtub, et X

esitas 14. oktoobril 2015 vanglale pöördumise, milles palus sisustada ning piiritleda Tartu Vangla

direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud Tartu Vangla läbiotsimise juhendi

punktid 1.2 ja 2.2, tühistada juhendi punkt 2.2.1 kuues lõik ning anda selle punkti täitmise õigus

meditsiiniosakonnale, tühistada Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 20. märtsi 2015 käskkiri nr 6-

2/314. Samas pöördumises palus X tunnistada õigusvastaseks 7. oktoobril 2015 vanglaametnik Toivo

Kolbergi läbiviidud lahtiriietumisega läbiotsimine. Samuti taotles isik vastava vangla tegevusega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. X taotles ka esialgse õiguskaitse

korras peatada läbiotsimise juhendi punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmine. Xu vastav pöördumine

registreeriti vaidena nr 1-11/748-1 ning kahju hüvitamise taotlusena nr 1-13/286-1. Tartu Vangla

osutab, et vaidemenetlus lõppes vaide tagasivõtmisega 21. oktoobril 2015 ning kahju hüvitamise

taotluse nr 1-13/286-1 osas ei ole otsust tehtud.

11. novembril 2015 teatas Tartu Vangla täiendavale kohtunõudele, et X ei ole esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotlust seoses Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirjaga nr 6-2/314 määratud

distsiplinaarkaristusega ega teisi kahju hüvitamise taotlusi seoses lahtiriietumistega (v.a taotlus nr 1-

13/286-1).

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. X on esitanud halduskohtule liitkaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014

käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ (läbiotsimise juhend) punkte

1.2, 2.2 ja 2.2.1, taotledes nimetatud punktide õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist ning Tartu

Vangla kohustamist sisustada ja piiritleda läbiotsimise juhendi punkte 1.2 ja 2.2 ja 2.2.1 kuuendat

lõiku.

Halduskohtusse pöördumise korral on subjektiivse avaliku õiguse rikkumine kohustamiskaebuse

esitamise eelduseks tulenevalt HKMS §-st 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohtu hinnangul on vaidlusaluse dokumendi näol tegemist halduse siseaktiga, mis reguleerib Tartu

Vangla töökorraldust ning sellel on defineeriv ja selgitav iseloom. Kohus on seisukohal, et Tartu

Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise

juhendil“ ja selle punktidel 1.2, 2.2 ja 2.2.1 ei ole vahetut mõju kinnipeetavate õigustele ja

kohustustele, seega ei saa see rikkuda Xu õigusi. Vangla ametnike õigus teha vajadusel

kinnipeetavatele läbiotsimine tuleneb mitte vaidlusalusest juhendist vaid vangistusseaduse § 68.

6. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Käesoleval juhul ei esine eriseadust, mis annaks Xule kaebeõiguse kohtusse pöördumiseks.

Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus seoses Tartu Vangla direktori

28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ esitatud

tuvastamis-, tühistamis- ning kohustamisnõuete osas. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine

selge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole

vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu peab kohus

põhjendatuks tagastada Xu kaebus nimetatud osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

puudumise tõttu.

7. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamist,

selle õigusvastasuse tuvastamise korral käskkirja nr 6-2/314 tühistamist ja sellega tekitatud kahju

hüvitamist.

Kohus märgib esmalt, et Xu esitatud tühistamisnõue Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-

2/314 tühistamiseks on hõlmatud nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega, sest

tühistamisnõude lahendamisel annab kohus hinnangu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasusele, seega

ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine vajalik ja lubatud.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul

näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). Vangistusseaduse (VangS) §

11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla

direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule tühistamiskaebuse esitamise

osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema

vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud.

VangS 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks

läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. Tartu Vangla 3. novembri 2015 ja 11. novembri 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei

ole kaebajal läbitud esitatud tühistamis- ning hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud

kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja on küll esitanud 14. oktoobril

2015 vaide Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 tühistamiseks, kuid on oma vaide 21.

oktoobril 2015 tagasi võtnud. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xul ei ole nimetatud tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus selles osas käesoleval hetkel

kohtus menetletav.

9. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Xu tühistamis- ja

hüvitamisnõuded, mis on esitatud seoses Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirjaga nr 6-2/314.

10. X taotleb ka Tartu Vangla toimingute, oktoobris kuuel korral toimunud läbiotsimised

lahtiriietumisega, õigusvastasuse tuvastamist ning tekitatud kahju hüvitamist.

Kohus märgib, et esitatud kahjunõue on hõlmatud tuvastamisnõuetega, sest kahjunõude lahendamisel

antakse hinnang nõude aluseks olevate Tartu Vangla toimingute õiguspärasusele. Kaebusest ei nähtu,

et kaebaja taotleks tuvastamisnõuete iseseisvat läbivaatamist muul, kui hüvitise saamise eesmärgil.

Tartu Vangla 3. novembri ja 11. novembri 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei ole

kaebajal läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne

menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda.

Lähtudes ülaltoodust tagastab kohus Xu hüvitamisnõude seoses lahtiriietumistega oktoobris 2015

HKMS § 121 lg-st 1 p 4 alusel.

11. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta

selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

12. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise

taotluse osas seisukohta.

13. Ühes kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes Tartu Vangla direktori 28.

jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punkti 2.2.1

kuuenda lõigu täitmise peatamist ja keelamist.

Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse

õiguskaitse vajadus seotud võimalike raskustega asjas tehtava sisulise lahendi efektiivsuse tagamisel.

Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Kohus ei saa ilma põhivaidluseta (kaebuseta) esialgse õiguskaitse korras kohaldada õiguskaitse

vahendina toimingu tegemise keelamist (HKMS § 251 lg 1 p 2).

14. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg 5 järgi taotluse esitada ka pärast

haldusorganile vaide esitamist.

Kohus ei käsitle Xu esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena, mis on esitatud esialgse õiguskaitse

saamiseks vaidemenetlus, kuna isik on oma 14. oktoobril 2015 esitatud vaide tagasi võtnud. Seejuures

peab kohus vajalikuks korrata oma varasemat seisukohta, et Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014

käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ ei avalda isiku õigustele mõju,

mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus selle vaidlustamiseks.

15. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole kaebaja esialgne õiguskaitse taotlus lubatud

ning kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel Xu vastava taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik