2-15-14197/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev

23. november 2015

Tsiviilasja number

2-15-14197

Tsiviilasi

Aleksandr Koževnikov vs Irena Koževnikova abielu

lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

lõpplahend, kohtuistungi aeg 28.10.2015 ja 16.11.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aleksandr Koževnikov (isikukood 36110020330,

elukoht J.Sütiste tee 43-163, 13414 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese

Õigusbüroo OÜ, e-post info@amantese.ee )

Kostja: Irena Koževnikova (isikukood 46608130242,

elukoht Asunduse 7-13, Tallinn 11413; e-post:

irena.kozhevnikova@gmail.com )

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada Aleksandr Koževnikovi (isikukood 36110020330) ja Irena

Koževnikova (isikukood 46608130242) abielu, milline on sõlmitud 24.mail 2006 Tallinna

Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 739.

Menetluskulud

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

2-15-14197

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Aleksandr Koževnikov esitas 24.09.2015 Harju Maakohtule hagi Irena Koževnikova vastu abielu

lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 24.05.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis ning

abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr 739. Poolte abielusuhted on lõppenud,

hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja kostjaga leppida ei soovi.

Kohus võttis hagi menetlusse 30.09.2015 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära.

Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 27.10.2015 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kutsus

pooled kohtuistungile 28.10.2015 kell 09:30. Kostja teatas 27.10.2015 kohtule, et ta ei saa

kohtuistungile tulla arstiaja tõttu ning esitas patsiendikaardi, mille kohaselt oli dr Ollikaineni

vastuvõtule määratud aeg 28.10.2015 kell 10:30. Kostja esitas 02.11.2015 kohtule perearsti dr

Ollikaineni (OÜ Klein ja Ollikainen) poolt 28.10.2015 väljastatud arstitõendi, millega on

tõendatud kostja viibimine arsti vastuvõtul 28.10.2015.

Kohus kuulas hageja ära 28.10.2015 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas.

Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela ühises elukohas kaks kuud ning abielusuhteid ei ole kaks

aastat. Hageja ei soovi kostjaga leppida ja palub abielu lahutada. Kuna kostja ei ilmunud

kohtuistungile, siis taotleb hageja asja sisulist lahendamist.

Kostja ei ilmunud kohtuistungile 16.11.2015 ning ei teatanud kohtule ilmumata jätmise

asjaoludest.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või

lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja

lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu

sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise

elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.

TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv

põhjus.

TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada

asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks

piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

2-15-14197

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt.

Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja mõlema elukoht on

Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada.

Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele

hagiavaldus ja kaks kohtukutset on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on

teatanud, et ta ei saa 28.10.2015 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda, kuid ei ole

põhistanud ja tõendanud kohtuistungile ilmumata jätmist 16.11.2015. Kostjale on kohtukutse

16.11.2015 kohtuistungile kätte toimetatud vastavalt TsMS § 326 lg 1 postkasti panekuga kostja

poolt avaldatud aadressile Asunduse 7-13 Tallinnas ning on edastatud ka kostja poolt avaldatud

e-posti aadressile. Kostja ei ilmunud 16.11.2015 kohtuistungile, samuti ei ole kostja teatanud

mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks või et tal oleks sellest teatamata jätmiseks

põhjendatud takistused. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostja hoidis aktiivsest

kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust

teavitatud. Kostja loetakse ärakuulamisest ja asja sisust teavitatuks hagi ja kohtukutse

kättetoimetamisega. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja

taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud

on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte

abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete

taastamise. Hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub

mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Nii hageja kui kostja on kohtule

esitanud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse 16.10.2015 kirja nr 3.2-1.4/1046-1, millega pooltele teatati kriminaalmenetluse

alustamata jätmisest. Nimetatud teatest nähtuvalt ei esine kogutud materjalide kohaselt

küllaldaselt andmeid, mis viitaks sellele, et kellegi suhtes oleks toime pandud KarS § 121, § 120

või mõni muu KarS eriosas toodud kuritegu, kuid kohtu hinnangul viitavad Politsei- ja

Piirivalveameti kirjas kirjeldatud poolte omavahelised suhted sügavatele lahkarvamustele ning

kalduvusele tülideks ja nende lahendamiseks vägivallaga, mis võib viia ettearvamatute

tagajärgedeni. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi

ning hageja leppida ei soovi. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma

siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte

abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada.

Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna.

Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle

koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist

enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte

kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus on jõudnud

kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu

taastamine välistatud.

Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning

põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise

vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest.

Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja

seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui

üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda

konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

2-15-14197

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise,

mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

kohtunik