2-13-45204/70 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-45204

Tsiviilasi

XXXhagi MTÜ XXX, AS XXX, AS XXX, OÜ XXX vastu

reklaami avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX); esindaja vandeadvokaat

Mikk Lõhmus (e-post menetlus@varul.ee)

Kostja: MTÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX, e-

post XXX); esindaja vandeadvokaat Madis Päts (e-post

madis.pats@lplaw@ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista MTÜ-lt XXX välja XXX kasuks

menetluskuluna riigilõiv 784 eurot ja õigusabikulud

709,63 eurot, kokku 1493,63 eurot (üks tuhat nelisada

üheksakümmend kolm eurot ja 63 senti).

3. Jätta rahuldamata XXX avaldus summas 18194,37 eurot

(kaheksateist tuhat ükssada üheksakümmend neli eurot ja

37 senti).

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

MTÜ

XXX

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (1493,63 eurot) XXXviivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Hageja esitas hagiavalduse 4 kostja vastu. Harju Maakohus kinnitas 03.06.2014 hageja ning

kostja II kuni IV vahel sõlmitud kompromissi, jättis menetluskulud poolte endi kanda ning

jätkas menetlust kostja I (edaspidi kostja), so MTÜ XXXosas.

2. Harju Maakohus 26.01.2015 otsusega jättis hagi kostja osas rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 19.05.2015 kohtuotsuses ja 20.05.2015 vea

parandamise otsuses tühistas 26.01.2015 otsuse ja rahuldas hagi osaliselt. XXX

menetluskulud jäeti maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud XXX

menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda.

Riigikohus

jättis

28.09.2015

määrusega

kassatsioonikaebuse

menetlusse

võtmata.

Kohtulahend jõustus 28.09.2015.

3. Hageja esitas 30.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt

moodustavad hageja menetluskulud õigusabi 18 388 eurot ja riigilõiv 1300 eurot, kokku 19

688 eurot. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist see, kui tema eest

kandis need muu isik. XXX kinnitab, et osaliselt on tasunud käesoleva kohtumenetlusega

kulud XXXOÜ ning antud asjaolu nähtub käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevatest

arvetest. XXX kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXX kinnitab, et XXXOÜ on

käibemaksukohustuslane.

4. Hageja palub välja mõista MTÜ XXXXXX kasuks menetluskulud 70 protsendi ulatuses

kantud menetluskulude kogusummast ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

5. Kostja leiab, et hageja poolt avalduses kajastatud ajakulu on tervikuna ilmselgelt

ülepaisutatud ja sellisena põhjendamatult suur. Kostja märgib, et antud asjas puudus

märkimisväärne tõendite hulk ja seetõttu puudus ka hagejal vajadus ulatuslikumaks

tegevuseks tõendite kogumisel või nende analüüsimisel. Kohtuasi seisneb peamiselt ühe

faktilise asjaolu õigusliku kvalifitseerimises.

6. Kostjale jääb ebaselgeks, kuidas hageja on nimetatud kogusummani jõudnud. Juhul, kui

lähtuda hageja avaldusele lisatud arvetest, kajastab nimetatud summa nii hagejale kui

kolmandale isikule XXXOÜ esitatud arvete kogusummat, mis sisaldab nii makseid

riigilõivude eest kui ka käibemaksu. Arvestades seda, et avaldusega taotleb hageja eraldi

hüvitist ka asja menetlemisega seoses tasutud riigilõivude eest kogusummas 1300 eurot, on

hageja poolt esitatud tasu õigusabiteenuste eest vähemalt 1300 eurot suurem, kui reaalne

vastav kogukulu.

7. Kostja osundab ka sellele, et hageja poolt esitatud arvetele lisatud aruanded ei ole seostatavad

arvetega ning nendes kajastatud väidetav töömaht 114,80 tundi peaks hageja suhtes

kohaldatud tunnihinda 140 eurot (mis ei sisalda käibemaksu) arvestades andma

õigusabiteenuste kogumaksumuseks 16 072 eurot (ilma käibemaksuta). Muuhulgas, kuid

mitte ainult, viitavad nimetatud asjaolud kostja hinnangul sellele, et vaatlusalused arved ja

aruanded ei ole omavahel kooskõlas ja välistada ei saa seda, et hageja on neid ekslikult

seostanud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud alusandmetele tuginedes ei ole võimalik

usaldusväärselt välja selgitada hageja tegelikke menetluskulusid asjas ja hageja vastav

avaldus tuleks üksnes seetõttu tervikuna rahuldamata jätta.

8. Hageja poolt tasutud riigilõivude osas leiab kostja, et hagi tagamise taotluse esitamise eest

tasutud riigilõivu summas 2x50 eurot ei saa pidada asja põhjendatud menetluskuluks, kuivõrd

kohus jättis selle taotluse kui ilmselt põhjendamatu rahuldamata.

9. Lepingulise esindaja kulude kohta on hageja esitanud kaks arvet, milledest Advokaadibüroo

Varul AS 29.09.2014.a arve nr 141504 (avalduse lisa 8) ei ole üldse seostatav hageja

lepingulise esindaja tegevusega antud asjas. Kostja juhib tähelepanu sellele, et nii mainitud

arvele kui ka Advokaadibüroo Varul AS 25.11.2014.a arvele nr 141910 (avalduse lisa 9) on

lisatud üks ja sama aruanne.

10. Hageja poolt esitatud avaldusele lisatud ajakulu selgitavate dokumentide kohaselt moodustas

hageja ajakulust 37 tundi vaid hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine. Samas tuleb

tõdeda, et hageja hagiavaldus koosnes valdavas osas vaid õigusnormide refereeringutest,

kuivõrd asjas oli tõendeid vähe ning seetõttu puudus hagejal ka vajadus jõupingutuste

tegemiseks nende kogumiseks või detailsemaks analüüsimiseks. Kostja leiab, et hageja vastav

ajakulu on ilmselgelt ja märkimisväärses mahus ülepaisutatud.

Kostja osundab ka sellele, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt saab kohtuasjas menetlusosalise

menetluskuluna käsitleda üksnes kohtumenetluses menetlusosalise lepingulise esindajana

tegutsenud

isiku

tegevusega

vahetult

seotud

kulusid.

Kuludokumendina

esitatud

Advokaadibüroo Varul AS 08.10.2013.a arve lisast selgub aga, et arvega on märkimisväärses

mahus (vastava arve lisa kohaselt kokku 26,5 tunni ulatuses) hõlmatud ka selliste isikute

tegevus, kes ei ole asjas kunagi tegutsenud hageja lepinguliste esindajatena ja kelle

tegevusega seotud kulusid ei saa seetõttu arvestada ka menetluskulude hüvitise kindlaks

määramisel.

11. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulusid puudutavad dokumendid on

vastuolulised ja nende põhjal ei ole võimalik kontrollida hageja tegelikke menetluskulusid.

Puudub objektiivne võimalus seostada Advokaadibüroo VARUL AS poolt XXXOÜ-le

esitatud arveid, eriti neid arveid, millel on üksnes selgitus „õigusabiteenused“ või „juriidiline

konsultatsioon“ ja nendele lisatud allkirjastamata ja erineva numeratsiooniga ajakulu

aruandeid. Seetõttu ei ole kostja hinnangul tõendatud see, et vaatlusalused arved on esitatud

esindamise eest käesolevas asjas. Arvestades mainitut, aga ka seda, et hageja ei ole ise

kandnud vaatlusaluseid menetluskulusid ega ole ka XXXOÜ seaduslik esindaja, ei ole

kontrollitav ka hageja lepingulise esindaja poolne kinnitus selle kohta, et vaatlusalustes

arvetes kajastatud summad on tasutud käesolevas asjas just hageja esindamise eest.

12. Hageja poolt esitatud väidetavat menetluskulu tõendavastest dokumentidest nähtuvalt on

hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenuseid tunnihinnaga 140 eurot+km.

Riigikohus on oma senises praktikas valdavalt leidnud, et lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks saab pidada tunnitasu vahemikus 120 eurot (sisaldab km-i) kuni 120 eurot, millele

lisandub km (RK lahendid 2-11-37419 ja 3-2-1-92-12). Arvestades seda, et antud asja

lahendamisel puudus hagejal vajadus koguda või analüüsida olulises mahus tõendeid ning

tegemist oli valdavalt vaid õigusliku kvalifitseerimise küsimusega, ei esine kostja hinnangul

aluseid, mis annaksid aluse pidada asjas põhjendatuks eelmainitud mõistlikuks peetavat

tunnitasu ületavat tunnitasu määra.

13. Kostja leiab, et TsMS 175 lg-s 1 sätestatust juhindudes käesoleva vaidluse iseloomu ja

keerukust arvestades oleks ebaõige ja põhjendatu hageja menetluskulude kindlaks määramine

taotletavas summas ehk siis summas 13 781,60 eurot (70% hageja väidetavast kogukulust

summas 19 688 eurot), mis ületaks kordades kohtu poolt hagejale välja mõistetud

kahjuhüvitise suurust. Ka Riigikohus on oma varasemas praktikas osundanud sellele, et

üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda.

Kohtumääruse põhjendused

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Kohus tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisadega, nõustub kostja

vastuväitega, et hageja taotleb riigilõivude hüvitamist topelt, kuna riigilõivud sisalduvad

lisaks avalduses eraldi väljatoodule, ka õigusabi summa 18 388 euro koosseisus. Samuti

nõustub kohus kostjaga, et lisatud arveid ei ole võimalik seostada kulu aruannetega, kuna arve

ja kulu aruande numeratsioonid ei ühti ning kummagil dokumendil ei ole viidet seostatavale

dokumendile. Samuti on õige kostja tähelepanek, et arvetele 141504 ja 141910 on lisatud üks

ja sama aruanne.

17. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas esialgselt nõude 4 kostja vastu, millest 3 osas

lõpetati menetlus seoses 03.06.2014 kinnitatud kompromissiga ja jäeti menetluskulud poolte

endi kanda. Hageja ei ole oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esile toonud, kui

suure osa moodustavad kostja menetluskulud kogu kuludest. Hagiavaldusest nähtub, et hageja

on esitanud hagiavalduses kokku 3 nõuet. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 on esitatud

nõue kõigi 4 kostja vastu, resolutsiooni punktis 1 ja 2 on esitatud nõue ainult MTÜ XXX

vastu. Arvestades esitatud nõuete arvu, leiab kohus, et hageja kogukuludest moodustavad

MTÜ XXX kulud 80%.

18. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu 1300 eurot

järgmiselt: 26.09.2013 hagilt ja hagi tagamise avalduselt 650 eurot (kd I lk 16), 01.10.2013

hagi tagamise avalduselt 50 eurot (kd I lk 32) ja 25.02.2015 apellatsioonikaebuselt 600 eurot

(kd II lk 67). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 1300 euro ulatuses.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagi tagamise taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu

ei saa pidada põhjendatud menetluskuluks, kuivõrd kohus jättis selle taotluse kui ilmselt

põhjendamatu rahuldamata. Menetlusosalisel on oma huvide kaitseks võimalus kasutada kõiki

seaduses sätestatud õigusi, sh esitada hagi tagamise taotlus. Menetlusosalisel ei ole võimalik

ette näha, kas kohus tema taotluse rahuldab või mitte, mistõttu ei ole põhjendatud jätta kulu

välja mõistmata ainuüksi seetõttu, et kohus hageja taotlust ei rahuldanud. Samas ei ole

põhjendatud teistkordse hagi tagamise avalduse eest tasutud riigilõivu 50 euro välja

mõistmine vastaspoolelt.

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus ja 2 hagi tagamise avaldust on

esitatud kõigi 4 kostja vastu, kuid apellatsioonikaebus on esitatud ainult kostja vastu. Seega

on põhjendatud riigilõiv 1120 [(650*80%)+600] eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele kostjal hagejale hüvitada.

19. Hageja on märkinud, et tasu õigusabi eest on summas 18 388 eurot. Arvestades asjaolu, et

nimetatud summa sisaldab ka riigilõivu, jääb õigusteenuste summaks 17 088 (18388-1300)

eurot koos käibemaksuga.

20. Toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas tsiviilasja oli hagejaks füüsiline isik XXX.

Hageja poolt avaldusele lisatud tõenditest (arved ja kulu aruanded) nähtub, et XXX on

kliendiks ja arve saajaks olnud ainult seoses ühe arvega, milleks on arve 131530 ja kulu

aruanne A131008-110220-89110. Nimetatud kulu aruandelt nähtub, et kuni hagi menetlusse

võtmiseni on tehtud toiminguid 37 tunni ulatuses summas 4588,80 eurot koos käibemaksuga.

Kostja esitas vastuväite ajakulu osas ja isikute osas, kes ei ole tegutsenud hageja esindajana.

Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 ja TsMS § 217 lg-st 5 on lepinguline esindaja menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt

ning esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab.

Kõnesolevalt arvelt nähtub, et toiminguid on teinud Eva Liisa Pärtel 14,8 tunni ulatuses, Mikk

Lõhmus 10,5 tunni ulatuses ja Meree Punab 11,7 tunni ulatuses. Tsiviilasjas on hagejat

esindanud Mikk Lõhmus. Kohus nõustub kostjaga, et ülejäänud isikud ei ole käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 218 mõttes lepingulised esindajad, mistõttu tuleb nende isikutega seotud

kulud jätta vastaspoolelt välja mõistmata summas 2354 eurot.

Hageja esindaja on õigusabiteenust osutanud hinnaga 140 eurot tund. Kohus leiab, et

arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendatud tunnitasu 120 eurot tund, millele lisandub

käibemaks.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud teistkordsele hagi tagamise avaldusele kulunud aeg 1,7

tundi. Seega on advokaadi Mikk Lõhmuse põhjendatud ja vajalikud toimingud 8,8 (10,5-1,7)

tunni ulatuses summas 1056 (8,8*120) eurot, millest kostjale langeb 80%, so 844,80 eurot.

Kuna füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuleb lisada teenusele ka käibemaks

168,96 (so 20% summast 844,80). Seega on põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga

1013,76 (844,80+168,96) eurot.

21. Lisaks eelnimetatud arvele on hageja menetluskulude tõendamiseks esitanud kohtule

järgmised arved koos kulude aruandega: arve 151594 koos aruandega A150928-12448-82764,

arve 150244 koos aruandega A150225-113412-25776, arve 150615 koos aruandega

A150417-154524-46964, arve 141504 koos aruandega A141125-100228-91208, arve 141910

koos aruandega A141125-100228-91208 ja arve 141085 koos aruandega A140616-094547-

14174. Kõik nimetatud arved on esitatud XXXOÜ-le ja kulude aruannete peal on märgitud

kliendiks XXXOÜ. Toimiku materjalidest ei nähtu, et äriühing XXXOÜ oleks osalenud

menetluses menetlusosalisena. Äriregistri andmetel on XXXOÜ (registrikood XXX)

ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks XXX.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitab hageja, et osaliselt on tasunud

käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud XXXOÜ ning antud asjaolu nähtub käesoleva

menetlusdokumendi lisaks olevatest arvetest. Kohus osundab, et tasumist kinnitav

raamatupidamise algdokument on olenevalt makseviisist kas maksekorraldus või sularaha

kviitung, mitte aga arve.

Arve on raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument, mis on

majandustehingu toimumist kinnitav tõend ja see peab sisaldama muuhulgas dokumendi

nimetust ja numbrit, koostamise kuupäeva, tehingu majanduslikku sisu, tehingu osapoolte

nimesid jne. Ka käibemaksuseaduse § 37 lg-s 7 on sätestatud nõuded arvele, mis suures osas

kattuvad raamatupidamise seaduses sätestatuga. Ka käibemaksuseaduses on sätestatud, et

arvel tuleb muuhulgas märkida teenuse saaja nimi ja teenuse nimetus või kirjeldus.

Arvestades eeltoodust leiab kohus, et menetluskulude tekkimine käesolevas tsiviilasjas on

loetletud arvete alusel tõendamata, kuna arved on esitatud kolmandale isikule, kes ei ole

menetlusosaline. Õigusabiteenuse osutamine hageja ja tema esindaja vahel ei ole nimetatud

arvete alusel aset leidnud ei raamatupidamise seaduse ega käibemaksu seaduse mõttes. Seega

on tõendamata õigusabikulude tekkimine summas 12 499,20 eurot.

22. Tulenevalt ülaltoodust on põhjendatud, vajalikud ja tõendatud menetluskulud riigilõiv 1120

eurot ja õigusabikulud 1013,76 eurot, kokku 2133,76 eurot. Vastavalt menetluskulude

jaotusele, tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 70 % ulatuses vastavalt 784 eurot

(1120*70%) ja 709,63 eurot (1013,76*70%), kokku 1493,63 eurot. Kohus jätab hageja

avalduse rahuldamata summas 18194,37 (19688-1493,63) eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

24. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/