2-13-49355/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-49355

Tsiviilasi

M.F. hagi AS Eesti Raudtee vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.F. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): M.F. (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(kostja):

AS

Eesti

Raudtee

(registrikood

11575838), esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja

advokaat Tavo Tiits

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus osaliselt

menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus

otsus, millega määrata AS-i Eesti Raudtee menetluskulude

rahaliseks suuruseks ning mõista M.F. lt AS-i Eesti

Raudtee kasuks välja menetluskulud summas 796,56

eurot.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus

muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta

AS-i

Eesti

Raudtee

menetluskulud

ringkonnakohtus AS-i Eesti Raudtee kanda.

2. Jätta M.F. le riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud riigi kanda.

3. Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks

Advokaadibüroole Sven Sillar advokaat Andrei Matvejevi

poolt M.F. tsiviilasjas nr 2-13-49355 osutatud õigusabi eest

kokku 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot.

4. Saata otsus menetluskulude jaotuse p 3 osas Eesti

Advokatuurile, Advokaadibüroole Sven Sillar ning

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

1. Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

2. Advokaadibürool

Sven

Sillar

või

riigil

Rahandusministeeriumi

kaudu

on

õigus

esitada

kassatsioonkaebus menetluskulude jaotuse p 3 osas

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.F. (hageja) esitas 20. oktoobril 2013 Viru Maakohtule hagi AS-i Eesti Raudtee (kostja) vastu

kahju summas 16 140 eurot hüvitamiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt töötas hageja kostja juures Narva raudteejaamas rööpaseadjana.

9. augustil 1978 juhtis kostja töötaja rongi ning manöövri teostamisel rikkus ohutusnõudeid ja

puudutas hagejat, millega tekitas viimasele kehalisi vigastusi. Hagejal on 2013. aastal tuvastatud

töövõime kaotus 50%, mis on põhjustatud nimetatud töövigastusest. Hageja saab õiguse

vanaduspensioni saamiseks 2020. aastal. Saamata jäänud töötasu perioodil 2013. aasta jaanuar

kuni 2020. aasta veebruar on 32280 eurot, millest 50% moodustab 16 140 eurot.

2. AS Eesti Raudtee vaidles hagile vastu ning taotles vaheotsuse tegemist. Hageja nõue on

aegunud. Samuti on nõue ebaselge ja põhjendamata.

Kostja esitas 19. veebruaril 2015 menetluskulude nimekirja, milles palus mõista hagejalt kostja

kasuks menetluskulude katteks 2254,13 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus kohaldas 3. märtsi 2015 otsusega hageja nõudele aegumist, jättis hagi

rahuldamata ja menetluskulud M.F. kanda. Maakohus mõistis välja M.F. AS-i Eesti Raudtee

kasuks menetluskulude katteks 2254,13 eurot ja viivise tasumata menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses. Kohus jättis riigi õigusabi kulud summas 403,20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt toimus hagejale tervisekahju tekitanud sündmus 9. augustil 1978

ning seega algas ka hagi aegumine 9. augustist 1978. Hagi on esitatud 20. oktoobril 2013,

s.o pärast 35 aasta ja 2,3 kuu möödumist kahju põhjustanud sündmuse toimumisest. Kohus ei

tuvastanud, et aegumine oleks enne hagi esitamist katkenud või peatunud. Seega on nõue aegunud

(TsÜS § 153 lg-d 1 ja 2).

Maakohus leidis, et kostja menetluskulud summas 2254,13 eurot (tõlgete tegemise kulu

123,38 eurot + arhiivist koopiate tegemise kulu 29,60 eurot + lepingulise esindaja kulud

2101,15 eurot) on vajalikud ja põhjendatud täies ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.F. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsuse tühistamist

kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega

määrata kindlaks AS-i Eesti Raudtee menetluskulud summas 510,99 eurot.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) jättis maakohus otsuse menetluskulude osas täiesti põhjendamata, millega rikkus TsMS § 436

lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Kohtul oli kohustus kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avaldust

ka omal algatusel. Avaldus oli selgelt põhjendamatu;

2) ei saa antud juhul kohaldada ka TsMS-is asjaolude omaksvõttu reguleerivaid sätteid, sest

maakohus ei järginud TsMS § 176 lg-s 8 sätestatut ega andnud hagejale tähtaega menetluskulude

kohta seisukohtade esitamiseks;

3) pidi maakohus kontrollima kostja menetluskulusid ka põhjusel, et hageja õigusabi kulud olid

kostja kuludest kordades väiksemad;

4) peaks asja materjalide ja kohtulahendiga tutvumisele, nende õiguslikule analüüsile,

infovahetusele kliendiga vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

raames tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kostja on

esitanud kohtule viis menetlusdokumenti. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole

põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et

umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal

kulud aega umbes 40 min. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 5,33 tundi (8 lk x

0,666 h) summas 510,99 eurot;

5) ei ole tõlketeenuse eest tasutud kulude hüvitamine TsMS § 175 mõtte kohaselt sätte eesmärgiks.

TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu;

6) ei saa käsitleda tõendite esitamisega seotud kulusid Rahvusarhiivi riigilõivu ja koopiate

tegemise osas asja läbivaatamise kuludena TsMS § 143 mõttes;

7) ei ole kostja esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, mis oleks vajalik kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks.

5. AS Eesti Raudtee vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellant vastustaja menetluskulude osas enne maakohtu otsuse tegemist vastuväiteid

esitanud, mistõttu on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 175 lg-t 1. Apellandile oli tagatud

võimalus esitada menetluskulude osas omapoolne seisukoht;

2) on maakohus järginud diskretsioonipiire ning mõistnud vastustaja menetluskulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on apellandi väide, et vastustaja kulutused

tõendite tõlkele, Riigiarhiivi riigilõiv ja arhivaalist koopiate tegemise kulu ei ole hüvitamisele

kuuluvad kulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt

menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

796,56 eurot. Muus osas tuleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 1743,14 eurot (s.o 2254,13-510,99 eurot).

Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust

vaidlustatud osas.

8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 2

menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 94). Kostja esitas

19. veebruaril 2015 menetluskulude nimekirja, mis vastavalt TsMS § 176 lg-le 7 edastati hageja

esindajale (tl 116). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks andnud hagejale tähtaja kostja

menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on

rikkunud TsMS § 176 lg-t 8. Kuivõrd hageja on esitanud omapoolsed vastuväited kostja

menetluskulude

nimekirja

osas

apellatsioonkaebuses,

on

maakohtu

rikkumine

apellatsioonimenetluses kõrvaldatud.

9. Riigikohus on 26. juuni 2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137.

Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175

lg-st 1 ning kontrollida menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Sellest tulenevalt on õige apellatsioonkaebuses toodud väide, et olenemata hageja

vastuväidete puudumisest oli maakohtul kohustus kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust

ja vajalikkust omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda teinud.

10. Kostja on palunud määrata kindlaks ning mõista hagejalt välja menetluskulud summas

2254,13 eurot (tõlkekulu 123,38 eurot + riigilõiv ja koopiad arhiivist 29,60 eurot + lepingulise

esindaja kulu 2101,15 eurot). Maakohus rahuldas kostja taotluse täies ulatuses. Apellant leiab, et

kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud moodustavad 510,99 eurot.

11. Üldjuhul peab kohtule esitatav dokumentaalne tõend olema eestikeelne (TsMS § 33 lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et dokumentaalse tõendi tõlkekulu ei ole käsitletav asja läbivaatamise

kuluna TsMS § 143 mõttes ning seega ei kuulu antud kulu ka hüvitamisele. Rahvusarhiivi riigilõiv

ja koopiate tegemise kulu kuuluvad hüvitamisele, sest tegemist on asja läbivaatamise kuludega

(TsMS § 143 p 3).

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tuleb

lähtuda menetlusdokumentide arvust ja mahust. Ringkonnakohtu hinnangul soodustaks selline

lähenemine ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade, menetlusdokumentide esitamist. Iga

menetlusdokumendi puhul tuleb eraldi hinnata, kas selle koostamiseks kulunud aeg on vajalik ning

põhjendatud.

TsMS sätetest ei tulene, et menetluskulud peaksid olema kantud, mistõttu on ebaõige apellandi

väide selle kohta, et kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks oleks kostja pidanud

esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente.

13. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on

95,87 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja tunnitasuks saab pidada 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 13.11.2013

nr 3-2-1-115-13, p 25; RKTKm 9.12.2013 nr 3-2-1-45-13, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kostja

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ning vajalik.

14. Arve nr 037-06-14 (tl 113) spetsifikatsioonis on kajastatud hagiavaldusega tutvumine, esialgse

vastuse ja menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine, suhtlemine kliendiga ja materjalidega

tutvumine. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust

nõudva dokumendi analüüsimist ning suhtlemist kliendiga. Samuti ei ole põhjendatud mõista

hagejalt välja kulud, mis seonduvad tähtaja pikendamise taotluse koostamisega. Kostja esialgne

vastus hagile (tl 55-56) ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline (põhjaliku vastuse esitas kostja

15. juulil 2014), mistõttu loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

Kuivõrd Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine on kajastatud järgmisel arvel (tl 112), jääb

selgusetuks, milliste materjalidega kostja lepinguline esindaja tutvus. Selleks ajaks oli kostja

esitanud kohtule esialgse vastuse hagile, mistõttu puudus vajadus ka hagile lisatud materjalidega

tutvumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

15. Arve nr 020-07-14 (tl 112) spetsifikatsioonis on kajastatud suhtlus kliendiga ja Riigiarhiiviga,

Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine ning vastuse koostamine. Arvestades vastusele

lisatud materjali (tl 69-78) mahtu loeb ringkonnakohus Riigiarhiiviga suhtlemise ja Riigiarhiivist

saadud materjalidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja vastuse (64-67) mahtu ning

keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi.

16. Arve nr 008-02-15 (tl 111) spetsifikatsioonis on kajastatud kohtunõudega, hageja arvamusega

ning materjalidega tutvumine, kostja seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine.

Eespool on ringkonnakohus asunud seisukohale, et menetlusdokumendi koostamine peaks

hõlmama ka vastust nõuda dokumendi analüüsimist. Hageja 13. juuli 2014 arvamusele ei olnud

uusi tõendeid lisatud. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, milliste materjalidega kostja

lepinguline esindaja tutvus (Riigiarhiivist saadud materjalidega tutvumine oli kajastatud eelmise

arve spetsifikatsioonis). Kostja seisukoha (tl 105-106) mahtu ja keerukust arvestades loeb

ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole

käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohus on 11. novembri

2014 määruse nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et

menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuivõrd selle avalduse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike

kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

17. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 8 tundi, kokku 766,96 eurot

(s.o 8 tundi x 95,87 eurot/tund) (ilma käibemaksuta), millele lisandub Rahvusarhiivi riigilõiv ja

koopiate tegemise kulu summas 29,60 eurot. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

hagejalt väljamõistetavaks menetluskuluks on seega kokku 796,56 eurot.

18. Kuivõrd TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid, jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi ja vastustaja poolt

2. novembril 2015 esitatud menetluskulude nimekirjad ning apellandi poolt 5. novembril 2015

esitatud vastuväite.

19. Viru Maakohtu 16. juuli 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-31741 on apellandile antud riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Advokaat Andrei Matvejev on esitanud kolm taotlust (ühe taotluse 27. märtsil 2015 ning kaks

taotlust 2. novembril 2015) riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. 27. märtsi 2015 taotlus ja üks 2. novembril 2015 esitatud taotlustest on

samasisulised: 26.03.2015 apellatsioonkaebuse esitamine 3 tundi (120 eurot). Advokaat Andrei

Matvejev palub määrata oma tasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot,

kokku 144 eurot. Kolmandas taotluses on toiminguks märgitud 02.11.2015 arvamuse esitamine

2 tundi (80 eurot). Advokaat Andrei Matvejev palub määrata oma tasuks 80 eurot, millele lisandub

käibemaks 20% summas 16 eurot, kokku 96 eurot.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab

advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi

õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele

kuuluvad kulud.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud riigipoolse õigusabi

mahuks lugeda kokku 3 tundi (apellatsioonkaebuse koostamine 2 tundi + seisukoha koostamine

1 tund). Kuna ringkonnakohus loeb apellatsioonimenetluses M.F. esindamiseks põhjendatud

õigusabile kulunud ajaks 3 tundi, on advokaat Andrei Matvejevile hüvitamisele kuuluva tasu

suuruseks 120 eurot (3 tundi x 40 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 20% summas 24 eurot,

kokku 144 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele. Viru Maakohtu 16. juuli 2013

määrusest tsiviilasjas nr 2-13-31741 tulenevalt jäävad apellandile riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson