2-12-39741/52 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-39741

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu 3918,97 euro väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine, riigi õigusabi andmise

lõpetamine ja osutajale tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood: XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja adv Siiri Schneider

Kostja XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX), määratud

esindaja riigi õigusabi korras adv Veiko Parts

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus

ning

mõista

XXX

välja

XXX

kasuks

menetluskuluna kokku 2098 (kaks tuhat üheksakümmend

kaheksa) eurot, sh riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud

1773 eurot.

3. Lõpetada XXX riigi õigusabi andmine ja rahuldada

vandeadvokaadi Veiko Partsi taotlus riigi õigusabi

osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata vandeadvokaadi Veiko Partsi poolt XXX

osutatud riigi õigusabi eest tasuks 408 (nelisada

kaheksa) eurot.

5. Jätta rahuldamata vandeadvokaadi Veiko Partsi avaldus

summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

6. Välja mõista XXX riigi õigusabi osutaja tasu Eesti

Vabariigi kasuks. Hüvitamisele kuuluv summa 1380 (üks

tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot tuleb XXX

tasuda ühekordse maksena kümne kuu jooksul hiljemalt

18. septembriks 2016 määrusele lisatud makseinfo lehel

märgitud arvelduskontole kasutades viitenumbrit.

7. Välja

mõista

XXX

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt 1380 eurot alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ennenähtud ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.

8. Määrus

saata

pooltele,

Eesti

Advokatuurile,

EV

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Riigikohus 25.02.2015 tühistas Harju Maakohtu 23. septembri 2013. a ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20. mai 2014. a otsuse ning saatis asja Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Harju Maakohus 15.09.2015 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud

kostja XXX kanda. Kohtulahend jõustus 20.10.2015.

2. Hageja esitas 23.10.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub määrata

kindlaks menetluskulude suuruse ja välja mõista XXX hageja kasuks 2098 eurot. Hageja

kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja ta ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi

arvestada, mistõttu kuulub menetluskulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 06.11.2015. Kostja ei ole vastuväidet

esitanud.

3. Harju Maakohtu 30.11.2012 määrusega määrati XXX esindaja kohustusega hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati

vandeadvokaat Veiko Parts. Teenuse osutaja esitas 28.09.2015 kohtule taotluse määrata

kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja õigusabi kulude hüvitamise ulatus. Taotluse kohaselt on

esindaja osutanud teenust 10 tundi summas 480 eurot koos käibemaksuga.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

6. Hageja avalduse kohaselt on menetluskuluks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1773 eurot,

kokku 2098 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse

esitamisel tasutud 03.10.2012 riigilõivu 325 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine

325 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.

7. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust järgmiste tunnihinnete alusel: kuni

31.12.2012.a. 75 eurot/tunnis+ käibemaks 20%, s.o. hind koos käibemaksuga 90 eurot/tunnis

ja alates 01.01.2013 kuni käesoleva ajani 90 eurot/tunnis + käibemaks 20%, s.o. hind koos

käibemaksuga 108 eurot/tunnis. Tunnitasu on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmist

turuhinda. Arvestades tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab

kohus, et menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt

eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud

1773 eurot, kokku 2098 eurot.

8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi

andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas

tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda

järgides. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus määratakse kindlaks sama seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra

alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise

ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.

9. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Taotluse kohaselt on esindajal kulunud Riigikohtu 25.02.2015 otsusega

tutvumisele 1,5 tundi ja kliendiga nõupidamisele seoses nimetatud lahendiga 1 tund, kokku

2,5 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 1 tundi vähendades aega 1,5 tunni võrra

summas 72 (1,5h*20+20% käibemaksu) eurot. Seega on põhjendatud summa 408 (480-72)

eurot. Harju Maakohtu 30.11.2012 määrusega määrati XXX esindaja kohustusega hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud kümne kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

kindlaksmääramist. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja esindajale on esindaja tasu

rahaliseks suuruseks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2014 määrusega summa 288

eurot (kd II, lk 106), Riigikohtu 25.02.2015 otsusega summa 684 eurot (kd II lk 141), Harju

Maakohtu 08.06.2015 määrusega summa 504 eurot (kd II lk 177) ja käesoleva määrusega 408

eurot.

10. Kostjalt on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 08.06.2015 määrusega

hüvitatav summa 504 eurot tasumise tähtajaga 08.04.2016. Ülejäänud summas on Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistmata. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluv summa

1380 (288+684+408) eurot hiljemalt 18. septembriks 2016 määrusele lisatud makseinfo lehel

märgitud arvelduskontole kasutades viitenumbrit.

11. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb XXX välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

1380 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ennenähtud ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.

12. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava

advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras

uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi

õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule

riigi õigusabi andmise. Kuna käesolevas tsiviilasjas on kohtulahend jõustunud, on riigi

õigusabi andmise alus äralangenud ja riigi õigusabi saajale tuleb lõpetada riigi õigusabi

andmine.

13. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/