2-12-36447/104 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-36447

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXOÜ ja OÜ XXX vastu

kaasomandi lõpetamiseks / OÜ XXX hagi Osaühingu

XXX ja XXXOÜ vastu sama kaasomandi teisel viisil

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Iga poole hagi hind on 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing XXX(registrikood XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-

Liis Mets

Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja Enn Talp

Kostja II: OÜ XXX (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine ja menetluskulude

kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 16. oktoobri 2015 taotlus kohtu arvele tasutud summade

väljamaksmiseks kostjale XXXOÜ ja kostjale OÜ XXX.

2. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

tasuda

kostja

XXXOÜ

arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 3 942 eurot ja kostja OÜ XXX arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 438 eurot, mis on tasutud hageja poolt

13. mail 2013

maksekorraldusega

nr 65

kokku

4 380 eurot

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr 10220034796011

(IBAN

nr

EE891010220034796011) viitenumbriga 3100057358 selgitusega „tsiviilasi nr 2-12-

36447“.

3. Maksta välja hageja poolt 11. septembril 2014 kohtu arvele tasutud 0,89 eurot

kostjatele

ning

selleks

kanda

kostja

XXXOÜ

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXX summa 0,80 eurot ning kostja OÜ XXX arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXX summa 0,09 eurot.

4. Rahuldada hageja osaühing XXX19. novembri 2015 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks kostja XXXOÜ poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX ) välja hageja

2-12-36447

2 (6)

osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulude hüvitis 200 eurot

(ekspertiisikulu).

6. Kohustada kostjat XXXOÜ tasuma punktis 5 väljamõistetud menetluskulude

hüvitiselt summas 200 eurot hagejale osaühing XXX viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Määrata kindlaks kostja OÜ XXX poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista kostjalt OÜ XXX (registrikood XXX ) välja hageja

osaühing XXX(registrikood XXX ) kasuks menetluskulude hüvitis 1 207,90 eurot

(lepingulise

esindaja

tasu

1 005,90 eurot,

ekspertiisikulu

200 eurot

ja

registripäringu tasu 2 eurot).

8. Kohustada kostjat OÜ XXX tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude

hüvitiselt summas 1 207,90 eurot hagejale osaühing XXX viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Käesoleva määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 on viivitamata täidetavad.

10. Käesolev määrus saata resolutsiooni punkti 2 täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 7 ja 8 peale võivad hageja ja kostja OÜ XXX

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest. Hageja määruskaebeõigus hõlmab samas osas ka

resolutsiooni punkti 4 vaidlustamist.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu XXX(hageja) hagi XXXOÜ (kostja I) ja OÜ

XXX (kostja II) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Samas asjas lahendas kohus kostja II hagi

teiste poolte vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 29. augusti 2014. aasta otsusega menetluskulud poolte endi kanda,

välja arvatud maakohtu 20. märtsi 2013. aasta määrusega määratud ekspertiisitasu, mille

maakohus jagas poolte vahel võrdselt sel viisil, et hageja kanda jäi sellest 1/3, kostja I kanda

1/3 ja kostja II kanda samuti 1/3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. juuli 2015. aasta otsusega

maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda. Mõlemad otsused

jõustusid 7. oktoobril 2015 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.

3. Hageja esitas 16. oktoobril 2015 taotluse kohtu arvele tasutud summade väljamaksmiseks

kostjatele. Hageja palub maksta tema poolt kohtu arvele tasutud 4 380,89 eurost kostjale I

summa 3 942,80 eurot ja kostjale II summa 438,09 eurot. Kohtumääruse raha kostjatele

väljamaksmise korraldamiseks palus hageja tunnistada viivitamatult täidetavaks.

4. Hageja esitas 19. oktoobril 2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas

3 332 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 26 h eest tunnihinnaga 105 eurot,

ekspertiisikulu 600 eurot ja päringud registritele 2 eurot), millest 200 eurot palub välja mõista

kostjalt I ja 2 932 eurot kostjalt II. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

2-12-36447

3 (6)

tsiviilasjaga. Hageja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

5. Kostja II esitas 6. novembril 2015 oma seisukohad hageja avaldusele. Kostja II vaidleb

avaldusele vastu ja palub vähendada kostjalt II välja mõistetavate menetluskulude suurust kuni

summani 1 397 eurot. Viivise väljamõistmine hagejale ei ole põhjendatud, sest kostja II kasutas

temale seaduses ettenähtud kaebeõigust ning kostja II ei ole maksmisega hagejale viivitanud.

Kostja II konkreetsed vastuväited märgib kohus määruse põhjendavas osas.

6. Kostja I teatas 10. novembril 2015 oma arveldusarve numbri (XXXXXXXXXXXXXXX),

aga hageja menetluskulude nimekirjale ta kohtu määratud tähajaks ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus lahendab esmalt hageja taotluse kohtu arvele tasutud raha väljamaksmiseks kostjatele.

Maakohus selgitas otsuses, et hageja poolt kohtu arvele tasutud ja kostjatele mõeldud hüvitise

väljamaksmiseks esitada kohtule taotlus. Raha väljamaksmiseks kohustav kohtumäärus

tõendab otsuse järgi selle resolutsiooni p-s 2.5 märgitud hageja kohustuse kohast täitmist.

Hageja on tasunud kohtu arvele kokku 4 380,89 eurot (II kd tl 118 ja III kd tl 153). Kohus leiab,

et nimetatud summad tuleb kostjatele välja maksta (vastavalt hageja taotlusele kostjale I

osasumma 3 942,80 eurot ning kostjale II osasumma 438,09 eurot). Hageja taotleb tunnistada

määrus selles osas viivitamata täidetavaks. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti,

siis ei ole eraldi vaja tunnistada määrust viivitamata täidetavaks, aga kohus märgib määruse

resolutsiooni selguse huvides, millises osas on määrus viivitamata täidetav.

8. Järgmiseks lahendab kohus hageja taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 võimaldab määrata

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Hageja on esitanud nõutava kinnituse selle

kohta, et kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et

kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja

käiguga. Siiski ei ole hageja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Hageja esindajate tasumäär on 105 eurot tunnis.

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;

2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).

Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu

2-12-36447

4 (6)

11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohus leiab, et

hageja lepinguliste esindajate tasumäär on põhjendatud.

10. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus,

et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja

nõuab menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate

menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga ilma käibemaksuta.

11. Kohtu hinnang hageja esindajate vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu

taotluses

Vastaspoole

vastuväited

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

13.10.14 tutvumine

apellatsioon-

kaebusega ja

vastuse

koostamine

6:40 arvestades

kaebuse mahtu ja

et tsiviilasja

asjaolud olid

tuttavad, ei

saanud kuluda

enam kui 2 h

arvestades kaebuse sisu ja

vastuse sisulist osa, samuti

asjaolu, et hagejat esindas

kaks advokaati, on

põhjendatud ajakulu

kaebusega tutvumiseks ja

vastuse koostamiseks 6 h

6:00

14.10.14 vastuse

koostamine

apellatsioonile

1:50 vastus seisnes

varasemate

arvamuste

kordamises, ei

saanud kuluda

enam kui 1,5h

15.10.14 vastuse

koostamine

apellatsioonile

2:30

14.04.15 suhtlus

kliendiga,

kompromissi

teksti

koostamine

2:30 suhtlus, esitatava

kompromissi

teksti koostamine

ei saanud

ettepaneku mahtu

ja varasemalt

esitatud sarnaste

ettepanekute

tõttu võtta enam

kui 1 h koos

vormistamise ja

vastaspoolele

esitamisega

märgitud kirjade koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu

on kokku 30 min; kliendiga

kompromissi arutamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 1 h

1:30

14.04.15 suhtlus

kliendiga,

kompromissi

vastaspoolele

esitamine

0:30

17.04.15 suhtlus

kliendiga,

vastuse

koostamine

3:30

20.04.15 teate

koostamine

kompromissi

mittesõlmi-

misest

2:30

kompromissi

mittesaavutamisest teatamise

vajalik ja põhjendatud ajakulu

on 30 min arvestades, et

dokument on kirjeldava sisuga

0:30

15.06.15 kohtumine

kliendi

esindajaga,

õiguslikud

konsultatsiooni

1:00 põhjendatud

ajakulu võis olla

mitte enam kui

0,5 tundi ja mitte

1 tund, kuna

põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 15 min arvestades kirja

sisu, samuti asjaolu, et hageja

ei ole välja toonud ning kohus

ise ei tuvasta, mis osas oli

0:15

2-12-36447

5 (6)

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu

taotluses

Vastaspoole

vastuväited

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

d ning edasise

tegevusplaani

analüüs

tsiviilasja

asjaolud olid nii

advokaadile kui

ka kliendile hästi

teada

õiguslik konsultatsioon ja

edasise tegevusplaani analüüs

vajalik; arvestades menetluse

staadiumit, ei olnud kohtu

hinnangul nimetatud

toimingud vajalikud ning

kostja II ei pea sellist ajakulu

hüvitama; kompromissi

tingimuste arutamise ajakulule

on kohus hinnangu juba

andnud (nr 4-6) ning kuivõrd

hageja seisukohad

kompromissi osas ei olnud

muutunud, siis ei ole kohtul ka

sellega alust arvestada

15.06.15 vastuse

koostamine

kostja II

kompromissi

ettepanekule

0:30

18.06.15 ettevalmistus

kohtuistungiks

ja esindus

kohtus koos

transpordiks

kulunud ajaga

4:30 ettevalmistus

istungiks ja

esindus kõige

enam 2 tundi,

transpordi aja

eest sama tasu

nõudmine asja

ajamiseks

kulunud aja eest

on advokaadi

poolt

põhjendamatu

18.06.2015 kohtuistung kestis

kl 14:05-14:43, istungil

osalemise põhjendatud ajakulu

on ca 40 min, käesoleval juhul

ei ole ettevalmistamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu

suurem kui istungi kestus,

seega on ajakulu nimetatud

toimingute eest kokku 1 h ja

20 min; menetlusosaliselt ei

saa välja mõista hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja

eest (vt Riigikohtu 3. juuni

2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13)

1:20

Kokku

26:00

Kokku (tund:minut)

9:35

(tundides)

26,00

(tundides)

9,58

12. Kohus rahuldab hageja taotluse asja läbivaatamise kulu (päringud) väljamõistmiseks

summas 2 eurot. Kostja II ei ole nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. Lisaks lepingulise

esindaja tasule taotleb hageja asja läbivaatamise kulu (ekspertiisikulu) väljamõistmist kostjalt I

summas 200 eurot ja kostjalt II summas 200 eurot. Kostjad ei ole nimetatud kulu osa

vastuväiteid esitanud. Asja materjalide kohaselt oli ekspertiisitasu vastavalt eksperdi arvele

600 eurot, mille tasus hageja. Tulenevalt maakohtu kulude jaotusest mõistab kohus

ekspertiiskulu kostjatel välja selliselt, et kostjal I tuleb hagejale tasuda 200 eurot ja kostjal II

samuti 200 eurot.

13. Kohus määrab hinnatavas ulatuses hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 607,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 9,58 tunni eest

tasumääraga 105 eurot tunnis, kokku 1 005,90 eurot, ekspertiisikulu 600 eurot ning päringud

registritele 2 eurot). Kostjatel tuleb see hüvitada vastavalt otsustega lahendatud menetluskulude

jaotusele, st hageja enda kanda jääb eelmärgitust 200 eurot kui 1/3 ekspertiisikulust.

2-12-36447

6 (6)

Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 924,10 euro ulatuses õigusabikulude osas ( = 3332 –

1407,90). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku

arvestades põhjendatud. Kuivõrd maakohtu otsusega jäi ekspertiisikulu hageja kanda 1/3

ulatuses, kostja I kanda 1/3 ulatuses ja kostja II kanda 1/3 ulatuses ning apellatsioonikulud täies

ulatuses kostja II kanda, siis tuleb kostjal I hüvitada hagejale 200 eurot ( =600 : 3) ning

kostjal II 1 207,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 005,90 eurot, ekspertiisikulu 200 eurot ja

registripäring 2 eurot).

14. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks. Menetlusosalise õigus nõuda

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist tuleneb TsMS § 177 lg-st 4, mis näeb ette, et kohus

märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. TsMS ei anna kohtule kaalutlusruumi jätta hageja taotlus selles osas rahuldamata.

Kohus selgitab, et viivise maksmise kohustus tasuda menetluskuludelt viivist tekib kostjatel

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii hageja kui ka kostja II vaatekohast

ületab kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad maakohtu

hinnangul nii hageja kui kostja II esitada määruskaebuse. Kostja I ei saa käesoleva määruse

peale esitada määruskaebust. Kohus leiab, et TsMS § 178 lg-s 2 märgitud piirsumma puhul

tuleb lähtuda kohtu välja mõistetud (või välja mõistmata jäänud) menetluskulude summast ilma

viiviseta, sest vastasel juhul puuduks piirmäära kehtestamisel sisuline tähendus.

Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik