3-13-1360/50 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

19.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1360

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla

24.05.2013. a käskkirja nr 6-2/756

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.01.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.01.2014. a otsus muutmata.

2. Tagastada Fränck Vilipere 20. mai 2015. a selgitus.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 21. detsembril 2015. Kassatsioonkaebus

võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi

kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 24.05.2013. a käskkirjaga nr 6-2/756 karistati kinnipeetavat Martin Villemsit

distsiplinaarkorras noomitusega vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 17 nõuete süülise

rikkumise eest. M. Villemsi rikkumine seisnes selles, et 01.05.2013 kella 10.05 ajal mängis ta

elukambris nr 106 kambrikaaslasega isevalmistatud mängukaarte.

2. M. Villems esitas vaide, taotledes Tartu Vangla 24.05.2013. a käskkirja nr 6-2/756 tühistamist.

Tartu Vangla 20.06.2013. a vaideotsusega nr 1-11/277-1 jäeti M. Villemsi vaie rahuldamata.

3. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.05.2013. a käskkirja nr 6-

2/756 tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et vangivalvuri ettekande kohaselt pandi kaebajale süüks isetehtud

mängukaartidega mängimist, kuid vaideotsuses väidab vastustaja, et kaebaja valduses olid

mängukaardid. Samas asjas on koostatud distsiplinaarkäskkiri ka kaebaja kambrikaaslasele

Fränck Viliperele, kes pole seda vaidlustanud. Kaebaja möönab, et kaardid kuulusid tema

kambrikaaslasele. Tartu Vangla rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei selgitanud välja, kellele

mängukaardid kuulusid ja sellises olukorras on kaebaja karistamine põhjendamatu.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 30.01.2014. a otsusega ei rahuldatud M. Villemsi kaebust.

Kohtuotsuse kohaselt on hasartmänguseaduse § 2 lg 1 põhjal tuvastatud, et mängukaartide

puhul on tegemist hasartmänguvahenditega ning VSkE § 641 p 17 sätte alusel on kinnipeetaval

keelatud hasartmänguvahendid.

M. Villems on distsiplinaarmenetluse kestel selgitanud, et leidis mängukaardid kapi tagant

ajalehe sisse pakituna ja mängukaarte omaks ei tunnistanud. Usaldusväärseks saab pidada ning

puudub alus kahelda distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevas vanglavalvur A. Alliku

ettekandes ja selgituses vanglale. Asjaolu, et mängukaardid peideti valvurite kambrisse

sisenemisel teki alla, näitab mängukaartide varjamise, mitte vabatahtlikult vanglavalvurile üle

andmise soovi. Samuti ei olnud kaebajal teada, et enne ruumi sisenemist jälgis vanglavalvur

kinnipeetavate tegevust. Seega on vangla õigesti süüdlased kindlaks teinud ning

distsiplinaarkorras karistanud. Asjaolu, et F. Vilipere ei ole distsiplinaarkaristust vaidlustanud,

ei tähenda, et äravõetud mängukaardid oleks F. Vilipere omaks tunnistanud.

Kaebaja väited ei too kaasa distsiplinaarkäskkirja tühistamist. Kaebaja suhtes on tuvastatud

VSkE § 641 p 17 sätte rikkumine, kuna kaebajal olid keelatud hasartmänguvahendid ning ta

kasutas neid mängides.

Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, kogutud on vajalik hulk tõendeid ning asja

menetlemisel ei ole rikutud menetlusnõudeid. Kinnipeetavaid on informeeritud

distsiplinaarmenetluse alustamisest ja antud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks.

Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja kanda. Tartu Vangla ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 30.01.2014. a otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on valvuri ettekanded pinnapealsed. Kaardimängu puudutavas ettekandes puuduvad

detailid, kus viibisid kinnipeetavad kui nad väidetavalt kaarte mängisid. Ettekande põhjal pole võimalik

tõsikindlalt järeldada, kas toimus ka tegelik kaardimäng või valvurile tundus, et mängiti kaarte. Isegi olenemata

asjaolust, kas kaardimäng toimus või mitte, tuleb ära märkida, et kaardimäng pole VsKE § 641 p 17 järgi keelatud

tegevus. Keelatud tegevuseks on kaartide omamine. Selles küsimuses on kohus põhjendamatult arvestamata

jätnud asjaolu, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmisega on F. Vilipere kaudselt möönnud, et kaardid

kuulusid talle. Arvestamata on jäetud, et voodi, mille teki alt kaardid leiti, kuulus F. Viliperele. Komplekt

mängukaarte ei saa korraga kuuluda kahele inimesele ja kollektiivne karistamine on seadusevastane.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastuse kohaselt on hasartmänguvahendite keelamise eesmärgiks hoida ära hasartmängude

mängimist, millega kaasnev hasart ja põnevus võib viia olukorrani, kus inimene ei suuda oma

käitumist kontrollida.

Valvur A. Allik on selgitanud, et tema jälgis kinnipeetavaid umbes 2 minuti jooksul ning

seetõttu ei ole alust arvata, et A. Allik ei oleks aru saanud sellest, mida ta nägi või oleks seda

kuidagi valesti mõistnud. Kaebaja ei ole varasema menetluse käigus eitanud mängukaartide

enda käes hoidmist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tõendatud, et kaebaja valduses olnud

mängukaardid ei kuulunud temale, vaid kellelegi teisele.

Asjaolu, et F. Vilipere ei ole vaidlustanud temale määratud distsiplinaarkaristust, ei tähenda, et

F. Viliperet saaks pidada mängukaartide omanikuks. Kuivõrd kinnipeetavad soovisid varjata

keelatud esemeid ja valvurite sisenemine kambrisse oli nende jaoks ootamatu, ei saa esemete

leidmise kohast lähtuvalt järeldada, et esemed kuulusid just F. Viliperele.

36 üksikut mängukaarti on võimalik jagada kahe kinnipeetava vahel ja see ei välista, et osa

kaardipakist kuulub ühele kinnipeetavale ning osa teisele. Kuna mõlemad kinnipeetavad

hoidsid enda valduses mängukaarte, siis panid mõlemad kinnipeetavad iseseisvalt samal ajal

toime samalaadse rikkumise, mistõttu ei ole tegemist kollektiivse karistamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.01.2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja

M. Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus jättis

põhjendamatult arvestamata asjaolu, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmisega möönis F. Vilipere

kaudselt kaartide temale kuulumist. VsKE § 641 p 17 sätestab, et kinnipeetavatele on vanglas keelatud

hasartmänguvahendid. Vaidlust ei ole küsimuses, et mängukaardid on hasartmänguvahendid. Seega ei oma

kohtuvaidluse lahendamisel olulist tähendust, kellele kuulusid kaebaja ja tema kambrikaaslase kambris

01.05.2013 olnud mängukaardid. Kuna mängukaardid peideti valvurite sisenemist kuuldes teki alla, saab

järeldada, et kaebaja ja tema kambrikaaslane teadsid, et mängukaardid on vanglas keelatud. Seega ei jätnud

halduskohus põhjendamatult arvestamata F. Vilipere poolt distsiplinaarkaristuse vaidlustamata jätmist, kuna see

asjaolu ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Eeltoodu tõttu ei saa nõustuda ka kaebaja väidetega, et

keelatud tegevuseks on kaartide omamine, mitte kaardimäng ning, et valvuri ettekanne oli pinnapealne. Kui

kinnipeetavatele on vanglas mängukaardid keelatud, ei saa tekkida küsimust, kas kaardimäng on keelatud või

mitte, sest kinnipeetavatele ei lubata kaarte, millega saaks mängida. Teatud asjaolude ebaolulisuse tõttu ei olnud

vaja valvuril ka ettekandes täpsustada, kus kinnipeetavad kaarte mängides viibisid või kas kaardimäng toimus või

ainult tundus valvurile, et mängitakse.

9. Kuna mängukaardid on vanglas keelatud, ei ole asjakohased ka kaebaja viited

mängukaartide kuuluvuse võimatusele kahele inimesele korraga ja kollektiivsele karistamisele.

Ringkonnakohus märgib, et kui kambrist, kus viibisid kaebaja ja F. Vilipere, leiti mängukaardid

ja kumbki kinnipeetavatest neid omaks ei tunnistanud, oli vanglal õiguslik alus mõlema

kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamiseks.

10. Tulenevalt antud vaidluse iseloomust ja asjaoludest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta

asja materjalide juurde F. Vilipere 20.05.2015. a selgitust ringkonnakohtule, kus ta märkis, et

leidis isevalmistatud mängukaardid (36 tk) kambrist kapi tagant ja ei vaidlustanud seetõttu

määratud distsiplinaarkaristust ning mängukaardid ei kuulunud M. Villemsile. Kuna kohus juba

varasemalt märkis, et asjas ei oma tähtsust, kellele mängukaardid kuulusid või kas nendega

mängiti, tagastab kohus F. Vilipere selgituse, kuna see ei asjakohane.

11. Kaebaja vabastati apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot

ja seetõttu apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. Halduskohtumenetluses kaebaja

tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebuse rahuldamata jäämise tõttu kaebaja enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi