1-14-7919/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2015, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-14-7919

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. oktoobri 2015

määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Andrejevi ja tema kaitsja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sven Sillar kaudu 176,40 eurot (s.h käibemaks 29,40 eurot)

vandeadvokaadi abile Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses Sergei Andrejevile riigi

õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Sergei Andrejevilt välja menetluskulud 176,40 eurot riigituludesse.

5. Sergei Andrejevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99914700019977 ja selgitus „Sergei Andrejev 1-14-7919 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 31. märtsi 2015. a määrusega vabastati Sergei Andrejev talle Viru

Maakohtu 3. novembri 2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. S. Andrejevit kohustati järgima

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja tema suhtes kohaldati järgmised kohustused: mitte

tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle

või võtta end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist, mitte suhtlema

kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata ja osalema

kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 2. oktoobril 2015. a kohtule erakorralise

ettekande S. Andrejevi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on

S. Andrejev katseajal korduvalt rikkunud kontrollnõudeid, samuti jätkanud narkootiliste ainete

tarvitamist ja kuritegude toimepanemist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2015. a määrusega rahuldati Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna taotlus. S. Andrejevi suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine tühistati ning talle Viru Maakohtu 3. novembri 2014. a kohtuotsusega

kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud ja 8 päeva vangistust pöörati

täitmisele. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

3.1

Kohus tegi kindlaks, et S. Andrejev ei ilmunud registreerimisele 29. aprillil, 7. mail, 29.

juunil, 6. juulil, 3. augustil 2015, samuti ei ilmunud ta registreerimisele kutse alusel. 25.

septembril 2015. a kodukülastuse käigus tuvastati, et S. Andrejev ei ela kohtu määratud alalises

elukohas ning on kriminaalhooldaja eelneva loata elukohta vahetanud. Oma taolise käitumisega

on ta rikkunud talle pandud kohustusi KarS § 75 lg 1 p-de 1,2,4 ja 5 järgi.

3.2

Karistusregistri andmetest nähtub, et S. Andrejevit on karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel

3. juulil ja 28. augustil 2015. a. Seega on S. Andrejev rikkunud KarS § 75 lg 2 alusel pandud

kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

3.3

11. mail 2015 selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud registreerimisele haiguse tõttu. Arsti

poole ta ei pöördunud. 7. juulil selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud 29. juuni ja 6. juuli 2015. a

registreerimistele haiguse tõttu ning lubas järgmisel registreerimisel esitada arstitõendi. Edasiste

rikkumiste kohta seletused puuduvad, kuna registreerimistele S. Andrejev ei ilmunud.

3.4

Esmakohtumisel selgitati S. Andrejevile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi,

millest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga. 29. aprillil toimuma pidanud registreerimisele tuli

S. Andrejev 30. aprillil. 7. mail S. Andrejev registreerimisele ei ilmunud, ent tuli kutsega

määratud ajal 11. mail 2015. Ka katseaja jooksul on S. Andrejevile selgitatud

kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Sellele vaatamata rikkus S. Andrejev katseaja

tingimusi.

3.5

Kohus leidis, et kriminaalhooldus on S. Andrejevi suhtes ebaõnnestunud. Isik ei ole

suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Te ei ilmunud registreerimistele, ei

elanud kohtu määratud elukohas, vahetas ilma loata elukohta ning rikkus korduvalt kohustust

mitte tarvitada narkootikume. Samuti on ta katseajal toime pannud uued varavastased kuriteod,

mille tõttu viibib alates 28. septembrist 2015. a vahi all. Seetõttu on piisav alus arvata, et edasine

kriminaalhooldus ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb kandmata jäänud karistus 2 kuud ja 8 päeva

vangistust pöörata täitmisele.

MÄÄRUSKAEBUSED

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb Viru Maakohtu 13.

oktoobri 2015. a määruse tühistamist. Samuti taotleb kaitsja Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri

2015. a määruse tühistamist. S. Andrejev ise on taotlenud Viru Maakohtu määruse tühistamist

täies ulatuses.

4.1

Kaitsja märgib, et S. Andrejevil olid vabandatavad põhjused mitte täita kontrollnõudeid.

Nõuete rikkumine seisneb selles, et S. Andrejev ei ilmunud kaks korda registreerimisele. Kuid

kriminaalhooldaja on selgelt märkinud, et süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldusametniku juurde

mõni päev hiljem ning teisel korral kutses määratud ajal. Sellisest käitumisest on võimalik teha

järeldusi, et süüdimõistetu tegi kõik endast sõltuva, et täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Kriminaalhooldaja poolt esitatud dokumentidest ei selgu, millisel viisil oli süüdimõistetule

teatatud kriminaalhooldaja juurde ilmumise kuupäevast. Puuduvad viited ka selle kohta, millised

seletused esitas süüdimõistetu nende juhtumite kohta. Ei ole välistatud, et süüdimõistetul võisid

olla mõjuvad põhjused kriminaalhooldaja juurde mitteilmumiseks.

4.2

S. Andrejev selgitas kohtule, et sai metadoonravi, kuid tema arvates ei andnud see

tulemusi, mistõttu tegeles ta aktiivselt sellega, et otsida edukat narkosõltuvusest vabanemise

meetodit. Ta soovis alustada ravi keskuses, mis ei kasuta metadooni sõltuvuse ravimiseks.

Elukoha osas selgitas süüdimõistetu, et ta tõsteti korterist välja ja sellest ta kriminaalhooldajat

teavitada ei jõudnud. Kuna kriminaalhooldaja sai sellest teada S. Andrejevi emalt, puudus isikul

endal vajadus elukoha vahetamisest teada anda.

4.3

Süüdimõistetu andis ka selgitusi karistuste osas, millised on talle määratud NPALS § 151

lg 1 alusel 2. juulil ja 28. augustil 2015. a põhjendades positiivseid testitulemusi sellega, et

metadooni jäljed on sarnased narkootikumide jälgedega.

4.4

Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramiseks peab kriminaalhooldusnõuete täitmata

jätmine olema tahtlik. Juhul, kui tahtlus jääb tuvastamata, on kohtumäärus põhjendamatu. Kaitsja

leiab, et S. Andrejev on väljendanud soovi tegelikult täita kriminaalhooldusnõudeid täies mahus.

Erakorraline ettekanne esitati ajal, mil S. Andrejev oli kinni peetud ja ei saanud esitada tõendeid

selle kohta, et tegi kõik endast oleneva kriminaalhooldusnõuete täitmiseks. Lisaks tuleb

tähelepanu pöörata sellelegi, et süüdimõistetule ei olnud karistuse täitmisele pööramise

menetluses tagatud kaitseõigus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

6. Esiteks on kaitsja leidnud, et S. Andrejevile ei tagatud karistuse täitmisele pööramise

menetluses kaitseõigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtub, et

S. Andrejevile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi KrMS § 34 ja § 35 järgi. Õigused ja

kohustused olid S. Andrejevile arusaadavad (lk 134). Samuti on S. Andrjevile tema taotlusel

tagatud kohtulahendi venekeelne tõlge ning määratud õigusabi Viru Maakohtu 13. oktoobri 2015.

a määruse peale edasikaebuse esitamiseks.

7. Kaitsja keskne argument kriminaalhooldusnõuete rikkumise osas rajaneb nende

vabandatavusel. Kaitsja hinnangul peaks karistuse täitmisele pööramise menetluses alati

tuvastama rikkumiste tahtluse, selle puudumisel aga jätma karistuse täitmisele pööramata.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on S. Andrejev ei ilmunud registreerimisele 29. aprillil, 7.

mail, 29. juunil, 6. juulil, 3. augustil 2015, samuti ei ilmunud ta registreerimisele kutse alusel. 11.

mail 2015 selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud registreerimisele haiguse tõttu. Arsti poole ta ei

pöördunud. 7. juulil selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud 29. juuni ja 6. juuli 2015. a

registreerimistele haiguse tõttu ning lubas järgmisel registreerimisel esitada arstitõendi.

S. Andrejev arstitõendit esitanud ei ole. Registreerimislehelt nähtub, et viimati käis S. Andrejev

registreerimas 13. juulil ja kokku lepiti järgmise kohtumise aeg 3. august (lk 108). Edasisi

registreerimisi lehelt ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et ehkki S. Andrejev on küll lubanud

esitada arstitõendid, ei ole ta neid esitanud. Arvestades rikkumistest möödunud aega ja

S. Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise aega (28. septembril 2015. a) teises kriminaalasjas,

olnuks tal piisavalt aega, et tõendada rikkumiste vabandatavust, mida ta aga ei teinud. Seetõttu

tuleb S. Andrejevi kaitsja väited, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega, lugeda

paljasõnalisteks. Kaitsja on esitanud ka taotluse menetluse peatamiseks, et S. Andrejev saaks

esitada tõendeid, ent jätnud täpsustamata, milliseid tõendeid soovitakse esitada ning miks ei ole

neid esitatud määruskaebemenetluses. Kaebust lugedes saavad sellisteks tõenditeks ilmselt olla

arstitõendid, ent nende esitamiseks olnuks S. Andrejevil piisavalt aega juba varem.

7.1

Kaitsja on esitanud ka rida etteheiteid S. Andrejevi teavitamisele kriminaalhooldaja

juurde ilmumise kuupäevadest. Maakohus on tuvastanud, et S. Andrejevile tutvustati nii esimesel

korral kui ka mitmeid kordi hiljem kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, millest arusaamist

kinnitas ta esimesel korral oma allkirjaga. Registreerimislehelt nähtub, et registreerimise päeval

lepiti kokku järgmise registreerimise päev. S. Andrejevi enda selgitustest nähtub, et

kriminaalhooldaja juurde ilmumist ei põhjenda ta mitteteadmisega registreerimise aegadest, vaid

sellega, et tal ei olnud raha sõiduks, ta oli metadoonravil ja tarvitas psühhotroopseid aineid (lk

134). Samuti ei põhjenda ta elukohast kriminaalhooldaja teavitamata jätmist sellega, et sellest

andis teada tema ema, vaid on kinnitanud, et ei arvestanud sellega (lk 134). Ema selgitusest

nähtuvalt elas tema poeg alates juulist uuel aadressil (lk 125). Arvestades, et

kriminaalhooldajani jõudis see teave ema kaudu alles 25. septembril, tuleb elukohast teavitamise

kohustuse rikkumist S. Andrejevi poolt pidada tahtlikuks.

7.2

Ehkki kaitsja kaebusest nähtub, et narkootilise aine jälgede leidmine S. Andrejevi

organismis olid tingitud metadooni tarvitamisest, on süüdimõistetu ise kinnitanud, et uute

kuritegude toimepanemine katseajal oli seotud narkootikumide tarvitamisega.

7.3

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikule on korduvalt selgitatud

kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi, ent ta sellele vaatamata

tahtlikult nõudeid ja kohustusi eirab, on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele

pööramiseks põhjendatud. Ka täiendavate kohustuste panemist ei pea ringkonnakohus

otstarbekaks. Määruskaebuses on välja toodud, et S. Andrejev sai metadoonravi, kuid tema

arvates ei andnud see tulemusi.

8. Kaitsja on esitanud ka taotluse Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2015. a määruse

tühistamiseks. Esiteks tuleb märkida, et kaebetähtaeg on antud asjas möödunud. Teiseks on

kohtuinfosüsteemi kohaselt kaitsja esitanud Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2015. a

määrusele määruskaebuse, milline on Riigikohtu eelmenetluses. Ka määruskaebuse sisust

nähtub, et kaitsja kaebuse esemeks on S. Andrejevi karistuse täitmisele pööramise vaidlustamine.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse nimetatud osas tähelepanuta.

9. Kuivõrd S. Andrejevi puhul kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks mõjuvad põhjused

puuduvad, tema katseaja pikendamine ei ole võimalik ning ringkonnakohus ei pea otstarbekaks

S. Andrejevi suhtes leebemate meetmete kohaldamist, tuleb eeltoodut arvestades ja juhindudes

KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata.

10. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt on kaitsjal kulunud kliendi külastamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 3

tundi. Kokku taotleb kaitsja 144 euro (sh käibemaks 24 eurot) hüvitamist. Arvestades

määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses

esitatud summa põhjendatuks. Lisaks on taotletud sõidukulude 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40)

hüvitamist sõidu eest marsruudil Jõhvi-Narva-Jõhvi (s.o 90 km). Ka see summa on põhjendatud,

arvestades kohtu õigust mõista välja hüvitis riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või

advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3

eurot iga läbitud kilomeetri kohta.

KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku

kanda, kellel need on tekkinud.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus