2-15-5375/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte
Legislator headnote
AI generated2-15-5375/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5375
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja
XXXvastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise
nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3 500 eurot ja vastuhagi hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Siiri Schneider
Kostja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad
vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eeva Mägi
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
(kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX, koos
nimetatud „pooled”) vaheline 16. novembri 2015 kompromiss järgmistel
tingimustel:
1.1.
Kostja annab nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks hagejaga selliselt, et
Tallinnas, Nõmme linnaosas, XXX asuvast kinnistust (Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa XX) kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa
kaasomandist antakse üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulub hageja
ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist. Samuti annab kostja
XXX(isikukood XXX) nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lõike 1
tähenduses) kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa
XXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt XXX’ile kuulub 1/6
kaasomandist, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse
XXX(isikukood
XXX)
kinnistusraamatusse
4/6
kaasomandi
osa
omanikuna.
1.2.
Hageja võtab kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes
AS Swedbank ühelt poolt ning hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud
laenulepingust nr XXXtulenevad kompromisslepingu sõlmimise päevaks
täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot, vabastades välissuhtes
kostja AS Swedbank ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest
hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtumääruse, millega kohus lõpetab
käesoleva tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.
1.3.
Hageja maksab kostjale kompromisslepingu punktis 1 [kohtumääruse
resolutsiooni punkt 1.1] nimetatud omandi kaotamise eest hüvitust
2-15-5375
2 (3)
12 500 eurot,
kandes
nimetatud
summa
kostja
arveldusarvele
XXXXXXXXXXX kümne päeva jooksul alates kohtumääruse, millega
kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.
1.4.
Jagada poolte ühisvara järgmiselt:
1.4.1. XXX
OÜ
osa
nimiväärtusega
639 eurot
jääb
kostja
XXXainuomandisse;
1.4.2. hageja XXXpangakontol olev raha ja väärtpaberid jäävad hageja
XXXainuomandisse;
1.4.3. kostja XXXpangakontol olev raha ja väärtpaberid jäävad kostja
XXXainuomandisse.
1.5.
Pooled kinnitavad, et suhtlevad vastastikku väärikalt ja heas usus,
teineteist halvustamata ja kumbki pool ei halvusta teist lapsevanemat
poolte ühise lapse ees. Pooled kinnitavat, et teevad kõik selleks, et laps
saaks mõistlikult suhelda mõlema vanemaga.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 150 eurot
XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX.
4. Tagastada kostjale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 150 eurot
XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule
vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1. Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte
kaasomand 4/6 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXX, Tallinn (katastritunnus
XXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXX) sel viisil, et praegu kostjale kuuluv 1/6 suurune
mõtteline osa anda üle hagejale, kelle kaasomandi osa suuruseks jääb 4/6. Hageja taotles ka,
et kohus tuvastaks kostja nõusoleku kinnistusraamatu kande vastavalt muutmiseks ja asendaks
kostja sellekohase tahteavalduse kohtuotsusega. Samas asjas menetleb kohus kostja vastuhagi
lõpetada poolte kaasomand hageja nõudes märgitud 4/6 suurusele mõttelisele osale kinnistust
sel viisil, et anda kinnistu 3/6 mõtteline osa kostja ainuomandisse ja maksta hagejale hüvitis
20 757,70 eurot. Kostja taotleb samuti hageja nõusoleku kohtlahendiga asendamist.
2. Pooled esitasid 16. novembril 2015 kohtule samal päeval allkirjastatud kohtuliku
kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled
avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled
loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled
paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
3. Poolte avalduses sisalduvad riigilõivu osalise tagastamise taotlused, kumbki pool palub
talle tagastada poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud lõivust, st kummalegi 150 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
2-15-5375
3 (3)
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus
heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka
kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud
kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooli esindasid menetluses advokaadid.
Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
5. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina
asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnisasja kaasomandi
lõpetamise
kokkulepet
(resolutsiooni
p 1.1
esimene
lause),
kostja
nõusolekut
kinnistusraamatu kande muutmiseks (resolutsiooni p 1.1 teine lause) ja ühisvara jagamise
kokkulepet (resolutsiooni p 1.4 koos selle alapunktidega) – loetletud osas on kokkuleppe
kinnitamisel poolte suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel.
Kokkulepe ei sisalda kinnistamisavaldust, selle peab hageja esitama täiendavalt ise
kinnistusraamatu pidajale ja lisama ka käesoleva kohtumääruse jõustumismärkega varustatud
ärakirja.
6. Pooled taotlevad poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus
rahuldab need taotlused TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Nii hageja kui ka kostja tasus menetluses
kumbki riigilõivu 300 eurot, sellest kuulub tagastamisele vastavalt pool ehk kummalegi
150 eurot.
7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS
§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes
TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid
hüvitada.
8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud
õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev
määrus vaidlustatav ja jõustub selle tegemise päeval.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
kohtunik