Legislator Case Law & Legislation
2-15-5375/16 AI generated

2-15-5375/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-15-5375/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte

Legislator headnote

AI generated

2-15-5375/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte

Keywords

AI generated
withdrawal of petition insufficiently substantiated grievance power to negotiate Roma asylum application conflit mobile standing against building permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5375

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja

XXXvastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3 500 eurot ja vastuhagi hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider

Kostja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eeva Mägi

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

(kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX, koos

nimetatud „pooled”) vaheline 16. novembri 2015 kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1.

Kostja annab nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks hagejaga selliselt, et

Tallinnas, Nõmme linnaosas, XXX asuvast kinnistust (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa XX) kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa

kaasomandist antakse üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulub hageja

ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist. Samuti annab kostja

XXX(isikukood XXX) nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lõike 1

tähenduses) kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

XXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt XXX’ile kuulub 1/6

kaasomandist, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

XXX(isikukood

XXX)

kinnistusraamatusse

4/6

kaasomandi

osa

omanikuna.

1.2.

Hageja võtab kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes

AS Swedbank ühelt poolt ning hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud

laenulepingust nr XXXtulenevad kompromisslepingu sõlmimise päevaks

täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot, vabastades välissuhtes

kostja AS Swedbank ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest

hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtumääruse, millega kohus lõpetab

käesoleva tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.

1.3.

Hageja maksab kostjale kompromisslepingu punktis 1 [kohtumääruse

resolutsiooni punkt 1.1] nimetatud omandi kaotamise eest hüvitust

2-15-5375

2 (3)

12 500 eurot,

kandes

nimetatud

summa

kostja

arveldusarvele

XXXXXXXXXXX kümne päeva jooksul alates kohtumääruse, millega

kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.

1.4.

Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

1.4.1. XXX

OÜ

osa

nimiväärtusega

639 eurot

jääb

kostja

XXXainuomandisse;

1.4.2. hageja XXXpangakontol olev raha ja väärtpaberid jäävad hageja

XXXainuomandisse;

1.4.3. kostja XXXpangakontol olev raha ja väärtpaberid jäävad kostja

XXXainuomandisse.

1.5.

Pooled kinnitavad, et suhtlevad vastastikku väärikalt ja heas usus,

teineteist halvustamata ja kumbki pool ei halvusta teist lapsevanemat

poolte ühise lapse ees. Pooled kinnitavat, et teevad kõik selleks, et laps

saaks mõistlikult suhelda mõlema vanemaga.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 150 eurot

XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX.

4. Tagastada kostjale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 150 eurot

XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule

vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte

kaasomand 4/6 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXX, Tallinn (katastritunnus

XXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXX) sel viisil, et praegu kostjale kuuluv 1/6 suurune

mõtteline osa anda üle hagejale, kelle kaasomandi osa suuruseks jääb 4/6. Hageja taotles ka,

et kohus tuvastaks kostja nõusoleku kinnistusraamatu kande vastavalt muutmiseks ja asendaks

kostja sellekohase tahteavalduse kohtuotsusega. Samas asjas menetleb kohus kostja vastuhagi

lõpetada poolte kaasomand hageja nõudes märgitud 4/6 suurusele mõttelisele osale kinnistust

sel viisil, et anda kinnistu 3/6 mõtteline osa kostja ainuomandisse ja maksta hagejale hüvitis

20 757,70 eurot. Kostja taotleb samuti hageja nõusoleku kohtlahendiga asendamist.

2. Pooled esitasid 16. novembril 2015 kohtule samal päeval allkirjastatud kohtuliku

kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled

avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled

loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled

paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

3. Poolte avalduses sisalduvad riigilõivu osalise tagastamise taotlused, kumbki pool palub

talle tagastada poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud lõivust, st kummalegi 150 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

2-15-5375

3 (3)

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud

kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooli esindasid menetluses advokaadid.

Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnisasja kaasomandi

lõpetamise

kokkulepet

(resolutsiooni

p 1.1

esimene

lause),

kostja

nõusolekut

kinnistusraamatu kande muutmiseks (resolutsiooni p 1.1 teine lause) ja ühisvara jagamise

kokkulepet (resolutsiooni p 1.4 koos selle alapunktidega) – loetletud osas on kokkuleppe

kinnitamisel poolte suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel.

Kokkulepe ei sisalda kinnistamisavaldust, selle peab hageja esitama täiendavalt ise

kinnistusraamatu pidajale ja lisama ka käesoleva kohtumääruse jõustumismärkega varustatud

ärakirja.

6. Pooled taotlevad poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus

rahuldab need taotlused TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Nii hageja kui ka kostja tasus menetluses

kumbki riigilõivu 300 eurot, sellest kuulub tagastamisele vastavalt pool ehk kummalegi

150 eurot.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes

TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid

hüvitada.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev

määrus vaidlustatav ja jõustub selle tegemise päeval.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik