1-13-7739/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 13.09.2013 otsusega tunnistati Ivan Martalov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks I. Martalovi kinnipidamise päev,
Legislator headnote
AI generated1-13-7739/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Martalovi kinnipidamise päev,
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-7739
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Agu Timmi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. oktoobri 2015
määrus süüdimõistetu Ivan Martalovi vangistusest
tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve
kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdimõistetu Ivan Martalov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.
2. Süüdimõistetu Ivan Martalovi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai
vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 13.09.2013 otsusega tunnistati Ivan Martalov kokkuleppemenetluses süüdi
KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
KarS § 69 lg 7, KarS 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o
11.12.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu
28 päeva vangistuse, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 28 päeva
vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks I. Martalovi kinnipidamise päev,
s.o 07.05.2013.
Karistusaja algus 07.05.2013 ja karistusaja lõpp 04.01.2018.
Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määrusega jäeti I. Martalov vangistusest tingimisi enne
tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1. Käesolevaks ajaks on I. Martalov temale mõistetud karistusajast (4 aastat 7 kuud 28
päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud
vangistust. Samuti on I. Martalov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
2.2. I. Martalovit on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Käesoleval
ajal kannab I. Martalov liitkaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses
käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise ja valdamise eest. Liitkaristus on moodustatud
Harju Maakohtu 11.12.2012 otsusega (kriminaalasi nr 1-12-4949), millega I. Martalov
tunnistati süüdi mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks
vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata I. Martalovile antud võimalusele kanda
karistust vabaduses, ei teinud I. Martalov oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud
väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab fakt, et I. Martalov pani katseajal toime
uue kuriteo, mille eest mõisteti talle liitkaristus, mida ta käesoleval ajal kannab.
Lisaks pidas maakohus oluliseks, et ka varasemalt on I. Martalovile mõistetud, kuid täitmisele
pööramata vangistus tulnud täitmisele pöörata põhjusel, et I. Martalov rikkus talle
kohtulahendiga määratud käitumiskontrolli nõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö
tegemisest. Seega ei ole ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) olnud
võimalik I. Martalovi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka
pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seega puudus maakohtul alus arvata, et sellel korral
oleks reaalselt senini ärakantud karistus I. Martalovi suhtes täitnud eesmärke.
2.3. Maakohus pidas positiivseks, et I. Martalov on vangistuse jooksul osalenud järgmistes
rehabiliteerivates tegevustes: osalenud tugigrupis 12 Sammu ja EHPV Tervise tugigrupis,
osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, osalenud Tagasilanguse ennetamise grupis ning
sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel.
Kuna I. Martalov on kuriteod toimepannud tingituna uimastisõltuvusest, pidas maakohus
oluliseks, et I. Martalov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud
sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, eesmärgiga omandada
oskus leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada riske uute
kuritegude toimepanemiseks. Maakohtu hinnangul ei saa vaatamata I. Martalovi osalemisele
paljudes taasühiskonnastavates tegevustes pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal
tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on I. Martalovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus,
milline määrati talle 20.05.2015 vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Maakohtu
hinnangul on nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et
vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab I. Martalovi negatiivset
suhtumist reeglite järgimisse.
2.4. I. Martalovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus
alkoholist ja narkootilistest ainetest. Kogutud materjalidest nähtuvalt on I. Martalov
pikaajaline narkootiliste ainete (opiaatide) tarvitaja (alates 1998). Maakohus peab
positiivseks, et I. Martalov on motiveeritud ja soovib tegeleda alkoholi- ja narkosõltuvusega,
eesmärgiga vabaneda joovastavate ainete tarvitamise harjumusest. Samas pidas maakohus
oluliseks arvestada, et I. Martalov on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja,
kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist
muudab keerukamaks ka asjaolu, et I. Martalovil on tekkinud soov ja motivatsioon alkoholi
ning narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Maakohus
peab positiivseks, et I. Martalov on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga Teekond ning leida
endale kindel töökoht ja tagada seeläbi sissetulek ning igapäevane toimetulek. Lisaks pidas
maakohus positiivseks, et I. Martalovil on pärast rehabilitatsiooni läbimist olemas lähedaste
toetus. Samas, arvestades I. Martalovi varasemat elukäiku, ei ole maakohtu arvates ainuüksi
seeläbi välistatud tagasilangused. Ka I. Martalov ise on maakohtule selgitanud, et suhtlemine
vanade tuttavatega ei too head, kuid samas ei ole ta suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta
vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda.
Maakohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Martalovilt äärmiselt suurt
motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole maakohus veendunud, et I. Martalov oleks
suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma.
Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Martalov,
kes palub maakohtu määrus uuesti üle vaadata ning vabastada I. Martalov elektroonilise
järelevalve alla.
3.1. Süüdimõistetu toob välja, et nii vangla, tema kaitsja kui ka prokurör toetasid tema
ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohus põhjendas oma negatiivset
otsust sellega, et I. Martalov on korduvalt vanglas karistust kandnud. Süüdimõistetu nõustub
sellega, kuid maakohus ei võtnud arvesse, et kõik seaduserikkumised olid seotud alkoholi ja
narkootikumide tarvitamisega. Üldkasuliku töö rikkumine on ka põhjustatud
narkootikumidest.
3.2. Kehtiva distsiplinaarkaristuse osas leiab süüdimõistetu, et see on suuresti vanglatöötajate
süü. Seda mõistsid ka vanglatöötajad, sest ta sai karistuseks noomituse, mitte kartseri.
Kaebaja kirjeldab väidetavat distsiplinaarkaristuse aluseks olnud tegu ning märgib, et ei
vaidlustanud otsust.
3.3. Kaebaja leiab, et sotsiaalprogrammidest on talle abi olnud ja ta mõistab nende
vajalikkust. Kuna I. Martalov soovib jätkata rehabilitatsiooniga vabaduses, siis süüdimõistetu
leiab, et elektrooniline valve on tõhus meetod hoidmaks ära uued kuriteod. I. Martalov toob
välja, et tal on tugiisik MTÜ Teekond, mis kindlustab süüdimõistetule töökoha,
psühholoogilist abi ja abi ühiskonnaga taassulandumiseks.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I.
Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve
kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele
järgnevat.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Martalovi määruskaebus ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest
vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu
otsustus jätta I. Martalov enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest
vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele
ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud.
Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus
nõustub sellega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Martalovil on vabanedes olemas kindel
elukoht ja tugiisik MTÜ Teekond näol, ta on vangistuses osalenud EHPV Tervise grupis töös
sõltuvusteemalistel loengutel, omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemel (B1 taset ei lõpetanud),
on osalenud tugigrupis 12 Sammu, Eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise grupis. Samas
tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab,
et I. Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel
põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et I. Martalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega
oleks ennatlik ja leiab, et vabastamine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise
põhimõtetega ning riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet.
7. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et I. Martalov suudaks vabaduses käituda
seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed
asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. I. Martalovil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning
tegemist on tema seitsmenda vangistusega. Kuritegude soodustusteguriks on probleemid
narkootikumidega. Korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et süüdimõistetu
probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on
see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. On
positiivne, et süüdimõistetu näitab üles motivatsiooni oma käitumist muuta ja jätta
narkootikumide tarvitamine.
7.1. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt tundub, et süüdimõistetu on motiveeritud
narkootikumidest loobuma, kasutab ta narkootikumide tarvitamist enda õigustamiseks ning
toob mitmel korral välja, et just narkootikumide mõjul on ta kuriteod toime pannud ning see
on põhjus, lükates süü endast eemale ja leides, et maakohus ei ole sellega arvestanud.
MTÜ Teekond aitab küll I. Martalovil töökoha leida, kuid garanteeritud töökoht puudub.
Lisaks on süüdimõistetul vangla iseloomustuse kohaselt nõudeid 9733 euro ulatuses.
7.2. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi
enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. I. Martalovi on karistatud
distsiplinaarkorras 1-l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma
vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui
süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab
vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu
käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.
Ringkonnakohus nõustub, et I. Martalovit on karistatud küll karistusega noomitus, kuid see
pole aluseks õigustamaks toimepandut, süüdimõistetu on rikkunud ettenähtud korda. Lisaks
õigustab süüdimõistetu enda rikkumist, seejuures aga on jätnud distsiplinaarkaristuse otsuse
edasikaebamata.
8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt
karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta
üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest
tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Martalovi puhul kogumis ei esine
selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset
vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka
määruskaebus.
Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele
tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab
vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks I.
Martalovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole
välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide
menetlemisel jõuab kohus veendumusele, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning
oma käitumisega veennud kohut, et suudab loobuda narkootikumidest.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu
Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus muutmata ja I. Martalov vangistusest tingimisi enne
tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus
rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Agu Timmi
Aarne Sarjas