Legislator Case Law & Legislation
1-13-7739/48 AI generated

1-13-7739/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-7739/48
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 13.09.2013 otsusega tunnistati Ivan Martalov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks I. Martalovi kinnipidamise päev,

Legislator headnote

AI generated

1-13-7739/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Martalovi kinnipidamise päev,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-7739

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Agu Timmi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. oktoobri 2015

määrus süüdimõistetu Ivan Martalovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ivan Martalov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Ivan Martalovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 13.09.2013 otsusega tunnistati Ivan Martalov kokkuleppemenetluses süüdi

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

KarS § 69 lg 7, KarS 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o

11.12.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu

28 päeva vangistuse, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks I. Martalovi kinnipidamise päev,

s.o 07.05.2013.

Karistusaja algus 07.05.2013 ja karistusaja lõpp 04.01.2018.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määrusega jäeti I. Martalov vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Käesolevaks ajaks on I. Martalov temale mõistetud karistusajast (4 aastat 7 kuud 28

päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud

vangistust. Samuti on I. Martalov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

2.2. I. Martalovit on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Käesoleval

ajal kannab I. Martalov liitkaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise ja valdamise eest. Liitkaristus on moodustatud

Harju Maakohtu 11.12.2012 otsusega (kriminaalasi nr 1-12-4949), millega I. Martalov

tunnistati süüdi mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks

vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata I. Martalovile antud võimalusele kanda

karistust vabaduses, ei teinud I. Martalov oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud

väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab fakt, et I. Martalov pani katseajal toime

uue kuriteo, mille eest mõisteti talle liitkaristus, mida ta käesoleval ajal kannab.

Lisaks pidas maakohus oluliseks, et ka varasemalt on I. Martalovile mõistetud, kuid täitmisele

pööramata vangistus tulnud täitmisele pöörata põhjusel, et I. Martalov rikkus talle

kohtulahendiga määratud käitumiskontrolli nõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest. Seega ei ole ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) olnud

võimalik I. Martalovi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka

pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seega puudus maakohtul alus arvata, et sellel korral

oleks reaalselt senini ärakantud karistus I. Martalovi suhtes täitnud eesmärke.

2.3. Maakohus pidas positiivseks, et I. Martalov on vangistuse jooksul osalenud järgmistes

rehabiliteerivates tegevustes: osalenud tugigrupis 12 Sammu ja EHPV Tervise tugigrupis,

osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, osalenud Tagasilanguse ennetamise grupis ning

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel.

Kuna I. Martalov on kuriteod toimepannud tingituna uimastisõltuvusest, pidas maakohus

oluliseks, et I. Martalov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud

sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, eesmärgiga omandada

oskus leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada riske uute

kuritegude toimepanemiseks. Maakohtu hinnangul ei saa vaatamata I. Martalovi osalemisele

paljudes taasühiskonnastavates tegevustes pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal

tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on I. Martalovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus,

milline määrati talle 20.05.2015 vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Maakohtu

hinnangul on nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et

vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab I. Martalovi negatiivset

suhtumist reeglite järgimisse.

2.4. I. Martalovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus

alkoholist ja narkootilistest ainetest. Kogutud materjalidest nähtuvalt on I. Martalov

pikaajaline narkootiliste ainete (opiaatide) tarvitaja (alates 1998). Maakohus peab

positiivseks, et I. Martalov on motiveeritud ja soovib tegeleda alkoholi- ja narkosõltuvusega,

eesmärgiga vabaneda joovastavate ainete tarvitamise harjumusest. Samas pidas maakohus

oluliseks arvestada, et I. Martalov on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja,

kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist

muudab keerukamaks ka asjaolu, et I. Martalovil on tekkinud soov ja motivatsioon alkoholi

ning narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Maakohus

peab positiivseks, et I. Martalov on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga Teekond ning leida

endale kindel töökoht ja tagada seeläbi sissetulek ning igapäevane toimetulek. Lisaks pidas

maakohus positiivseks, et I. Martalovil on pärast rehabilitatsiooni läbimist olemas lähedaste

toetus. Samas, arvestades I. Martalovi varasemat elukäiku, ei ole maakohtu arvates ainuüksi

seeläbi välistatud tagasilangused. Ka I. Martalov ise on maakohtule selgitanud, et suhtlemine

vanade tuttavatega ei too head, kuid samas ei ole ta suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta

vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda.

Maakohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Martalovilt äärmiselt suurt

motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole maakohus veendunud, et I. Martalov oleks

suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Martalov,

kes palub maakohtu määrus uuesti üle vaadata ning vabastada I. Martalov elektroonilise

järelevalve alla.

3.1. Süüdimõistetu toob välja, et nii vangla, tema kaitsja kui ka prokurör toetasid tema

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohus põhjendas oma negatiivset

otsust sellega, et I. Martalov on korduvalt vanglas karistust kandnud. Süüdimõistetu nõustub

sellega, kuid maakohus ei võtnud arvesse, et kõik seaduserikkumised olid seotud alkoholi ja

narkootikumide tarvitamisega. Üldkasuliku töö rikkumine on ka põhjustatud

narkootikumidest.

3.2. Kehtiva distsiplinaarkaristuse osas leiab süüdimõistetu, et see on suuresti vanglatöötajate

süü. Seda mõistsid ka vanglatöötajad, sest ta sai karistuseks noomituse, mitte kartseri.

Kaebaja kirjeldab väidetavat distsiplinaarkaristuse aluseks olnud tegu ning märgib, et ei

vaidlustanud otsust.

3.3. Kaebaja leiab, et sotsiaalprogrammidest on talle abi olnud ja ta mõistab nende

vajalikkust. Kuna I. Martalov soovib jätkata rehabilitatsiooniga vabaduses, siis süüdimõistetu

leiab, et elektrooniline valve on tõhus meetod hoidmaks ära uued kuriteod. I. Martalov toob

välja, et tal on tugiisik MTÜ Teekond, mis kindlustab süüdimõistetule töökoha,

psühholoogilist abi ja abi ühiskonnaga taassulandumiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I.

Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve

kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele

järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Martalovi määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

otsustus jätta I. Martalov enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest

vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele

ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud.

Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus

nõustub sellega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Martalovil on vabanedes olemas kindel

elukoht ja tugiisik MTÜ Teekond näol, ta on vangistuses osalenud EHPV Tervise grupis töös

sõltuvusteemalistel loengutel, omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemel (B1 taset ei lõpetanud),

on osalenud tugigrupis 12 Sammu, Eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise grupis. Samas

tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab,

et I. Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel

põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et I. Martalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega

oleks ennatlik ja leiab, et vabastamine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise

põhimõtetega ning riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet.

7. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et I. Martalov suudaks vabaduses käituda

seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed

asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. I. Martalovil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning

tegemist on tema seitsmenda vangistusega. Kuritegude soodustusteguriks on probleemid

narkootikumidega. Korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et süüdimõistetu

probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on

see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. On

positiivne, et süüdimõistetu näitab üles motivatsiooni oma käitumist muuta ja jätta

narkootikumide tarvitamine.

7.1. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt tundub, et süüdimõistetu on motiveeritud

narkootikumidest loobuma, kasutab ta narkootikumide tarvitamist enda õigustamiseks ning

toob mitmel korral välja, et just narkootikumide mõjul on ta kuriteod toime pannud ning see

on põhjus, lükates süü endast eemale ja leides, et maakohus ei ole sellega arvestanud.

MTÜ Teekond aitab küll I. Martalovil töökoha leida, kuid garanteeritud töökoht puudub.

Lisaks on süüdimõistetul vangla iseloomustuse kohaselt nõudeid 9733 euro ulatuses.

7.2. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. I. Martalovi on karistatud

distsiplinaarkorras 1-l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma

vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui

süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab

vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu

käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Ringkonnakohus nõustub, et I. Martalovit on karistatud küll karistusega noomitus, kuid see

pole aluseks õigustamaks toimepandut, süüdimõistetu on rikkunud ettenähtud korda. Lisaks

õigustab süüdimõistetu enda rikkumist, seejuures aga on jätnud distsiplinaarkaristuse otsuse

edasikaebamata.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Martalovi puhul kogumis ei esine

selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka

määruskaebus.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele

tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab

vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks I.

Martalovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole

välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide

menetlemisel jõuab kohus veendumusele, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning

oma käitumisega veennud kohut, et suudab loobuda narkootikumidest.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus muutmata ja I. Martalov vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Agu Timmi

Aarne Sarjas