3-13-1973/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1973

Haldusasi

OÜ Mervelin kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 04.04.2013. a otsuse

nr 13-6/649 ja 18.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/281

tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks

kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Mervelin apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Mervelin

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Mervelin apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.2014.

a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 17. detsembrini 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Mervelin esitas 12.12.2012 PRIA-le taotluse nr 141012513725 investeeringutoetuse

saamiseks meetmest 1.4.1. istanduse piirdeaia (STRONG) ehituseks ja hooldusniiduki

VOGEL TST 400 DT ostmiseks. MERVELIN OÜ äriplaan hinnati 56,16 punkti vääriliseks.

Punktisumma piirmäär toetuse saamiseks 2012. a meetmest 1.4.1 oli 48,37 punkti.

2. PRIA 04.04.2013. a otsusega nr 13-6/649 jäeti rahuldamata OÜ Mervelin

investeeringutoetuse taotlus. Otsuse kohaselt ei vastanud OÜ Mervelin taotlus

põllumajandusministri 08.09.2010. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte

arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsem kord” (edaspidi määrus nr 89) § 6 lg 3 nõuetele. Samuti ei olnud taotlejal õigust

toetust saada määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 nimetatud objektidele ning taotleja ei esitanud

määruse nr 89 § 10 lg 4 p 4 kohaselt nõutavat dokumenti.

3. OÜ Mervelin esitas PRIA 04.04.2013. a otsuse nr 13-6/649 peale vaide, mis jäeti PRIA

18.07.2013. a vaideotsusega nr 13-4/281 rahuldamata.

4. OÜ Mervelin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 04.04.2013. a otsuse nr 13-6/649 ja

18.07.2013. a vaideotsuse nr 13-4/281 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks.

Kaebuse kohaselt asus PRIA meelevaldselt kõrvutama erinevaid piirdeaia lahendusi, mis ei

ole oma lähteandmatelt sarnased ega võrreldavad ning võttis iseseisvalt Goldstock OÜ-lt

pakkumise 275 m pikkuse piirdeaia ehitamiseks. Aiasepad OÜ-lt hinnapakkumist ei võetud,

mistõttu on PRIA väide Aiasepad OÜ pakutava piirdeaia terviklahenduse kogumaksumuse

osas paljasõnaline. PRIA võetud pakkumus või pakkumused ei ole Uber Projekt OÜ

pakkumusega nr 100255 objektiivselt võrreldavad ja seega ei saa objektiivne ega õiguspärane

olla ka PRIA lõppjäreldus või PRIA peadirektori 04.04.2013. a otsus nr 13-6/649.

Kaebaja on taotluse nr 141012513725 äriplaani töölehe „8-Äriplaani kirjeldus“ erinevates

lahtrites välja toonud andmed, kust on näha, et kaebaja alustab istanduse rajamist, mistõttu on

sellekohased väited vaidlustatavas otsuses ebaõiged.

OÜ-l Mervelin puudub kasvuhoone ning piirdeaiaga piiritleda soovitav istandus rajatakse

maapinnale, mistõttu on sellekohased vastustaja väited vaideotsuses pahatahtlikud.

29.01.2013 esitas PRIA kaebajale päringu investeeringuobjektina taotletud piirdeaia

ehituspakkumuse maksumuse osas ning 30.01.2013 esitas taotleja omapoolse selgituse ja

küsis, kas on tuvastatud muid võimalikke puudusi, mis vajaksid täiendavat täpsustamist

taotluse positiivseks lahendamiseks. 06.02.2013 esitas OÜ Mervelin PRIA-le korduva

teabepäringu. PRIA 08.02.2013 formaalne vastus ei sisaldanud kaebaja taotletud teavet.

Kuna haldusorgani kogutud piirdeaia pakkumised ei vasta ei Agorek OÜ piirdeaia

tööjoonistes nr 2012 953 märgitud tingimustele ega ka Uber Projekt OÜ piirdeaia detailide

pakkumustele, on ilmne, et hinnapakkumised ei ole võrreldavad ja piirdeaia ehitusmaksumus

ei saagi olla PRIA võetud pakkumustega sama. Vastustajal oli haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg-s 2 sätestatu kohaselt kohustus OÜ Mervelin ära kuulata eeldusel, et PRIA ei

nõustu taotluses esitatud asjaoludega. Taotlejapoolsete selgituste andmisega oleks olnud

võimalik puudused kõrvaldada ja negatiivset lõpplahendust vältida.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 16.09.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohus tuvastas, et ehitisregistri kohaselt on katastriüksusel 83604:002:1051 ehitised:

mesila, paviljon ja kasvuhoone. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt on

OÜ-l Mervelin katastriüksuse 83604:002:1051 osas hoonestusõigus, osa suurusega 1/7.

Kinnistusraamatu andmetel on tegemist kaasomandis oleva kinnistuga. Kuna vaidlustatud

otsuse kohaselt ei esitanud kaebaja koos taotlusega vastustajale kaasomandis ja

hoonestusõigusega koormatud kinnistu osas hoonestuslepingu ärakirja, milline kohustus

tuleneb taotlejale määruse nr 89 § 10 lg 4 p-st 4, siis ei ole tegemist nõuetekohase taotlusega

ja vastustaja otsus on õiguspärane sõltumata muude taotluse rahuldamata jätmise aluste

tõendatusest. Kohus möönab, et nii kohtule kui PRIA-le on kinnistusraamatu teatud andmed

elektrooniliselt kättesaadavad. Hoonestuslepingu esitamise kohustus on muuhulgas vajalik

selleks, et vastustaja saaks veenduda hoonestuslepingu tingimustes, kas hoonestusõigus on

seatud tähtajaga viis aastat, mil taotleja peab investeeringut sihipäraselt kasutama.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et vaidlustatud otsus on meelevaldne ja paljasõnaline. Vastustaja

kaalutlused on kontrollitavad, kaalutlusvigade esinemine ei ole täheldatav. Iseenesest on

tervitatav, et kaebuse kohaselt soovitakse investeeringuga püstitada Eesti tootja piirdeaed,

kuid ainuüksi nimetatud asjaolu ei vabasta taotlejat määruse nr 89 § 6 lg 3 ls 2 taotlejale

tulenevast kohustusest tagada kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Vastustaja esitatud tõenditega (tl 130-135) on tõendatud, et vastustaja on määruse nr 89 § 6 lg

3 alusel kaebaja taotluse lugenud abikõlbliku kulu osas põhjendamatuks, majanduslikult

ebaotstarbekaks ja ebavajalikuks tegevuse eesmärgi saavutamiseks, sest tegemist on

põhjendamatult kalli ja seeläbi majanduslikult ebaotstarbeka taotlusega, mis ei saa olla vajalik

taotluses kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Osundatud sätte kohaldamiseks ei pidanud

tagama kaebajale ärakuulamisõigust, sest vastustaja tuvastas nimetatud asjaolu objektiivsete

tõendite alusel, millega tõendatut ei saa kummutada kaebaja selgituste või vastuväidete alusel.

Vastustaja kohaldas õigesti ka määruse nr 89 § 5 lg 1 p-i 5, kuna vastustaja käsutuses olnud

tõendite ja andmete kohaselt on piirdeaia ehitamiseks ehitusluba antud Silvecom Haldus

OÜ-le, mitte kaebajale. Seega on vastustaja õigustatult osundanud asjaolule, et taotluse

kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kas võrkpiiret soovib kaebaja ehitada rajatavale

istandusele või kaasomaniku kasvuhoonele või mõlemale ehitisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ Mervelin esitas Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja mõista.

Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub PRIA 04.04.2013. a otsuses selgitus hooldusniiduki

ostmiseks investeeringutoetuse määramisest keeldumise kohta.

PRIA võttis pakkumise 275 m pikkuse piirdeaia ehitamiseks, kuid ei arvestanud, et kaebaja

soovitud aed on 100% valmistatud Eestis ja sisaldab aiapostide paigaldamist vastavalt PRIA-

le esitatud Agorek OÜ ehitusjoonistele. Piirdeaia tööjooniste ja Uber Projekt OÜ pakkumuse

100255 kohaselt kinnitatakse piirdeaia postid betooniga.

PRIA väide, et Goldstock OÜ hinnapakkumus sisaldab aiapostide betooniga paigaldamist

vastavalt Agorek OÜ tööjoonistele nr 2012 953, ei ole tõene. Eluliselt on teada, et Goldstock

OÜ pakutav aialahendus ei vaja betoneerimist, kuna aiavõrgu paksus on 2,1 mm. Uber Projekt

OÜ aiadetailide hinnakalkulaator ei võta piirdeaia hinnapakkumuses arvesse aia

paigalduskulusid ja seega ei ole PRIA pakkumus võetud aia terviklahenduse kohta. Aia

paigaldus ja betoneerimine moodustavad 30-50% piirdeaia terviklahenduse maksumusest.

Ebaõige ja taotleja tegelikku tahet moonutav on PRIA 04.04.2013. a otsuses esitatud väide, et

kaebaja esitatud taotluse äriplaanist ei nähtu, et taotleja alustaks istanduse rajamist. Taotluse

nr 141012513725 äriplaani töölehe „8-Äriplaani kirjeldus“ erinevates lahtrites välja toodud

andmed kinnitavad, et kaebaja alustab istanduse rajamist. Vaideotsuses toodud väited tuleb

jätta tähelepanuta, kuna need ei olnud põhjuseks kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel.

Taotleja palus korduvalt PRIA-lt võimalust enne taotleja suhtes ebasoodsa otsuse tegemist

esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid. Piirdeaia maksumuse suuruse kahtluse korral oli

haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus omapoolsete selgituste või vastuväidete

esitamiseks. Taotlejapoolsete selgituste andmisega oleks olnud võimalik puudused kõrvaldada

ja negatiivset lõpplahendust vältida.

Kaasomanike kokkuleppe oleks kaebaja saanud esitada ka menetluse käigus, mistõttu ei

saanud kokkuleppe puudumine olla põhjuseks toetustaotluse mitterahuldamisel. PRIA

kinnitas halduskohtu istungil, et taotlejaid teavitatakse võimalikest puudustest juhul, kui need

puudused on menetluse kestel kõrvaldatavad. Kaasomanike kokkulepe oli võimalik puudus,

mille ilmnemisel oli PRIA-l hea halduse põhimõttest tulenevalt kohustus kaebajat teavitada.

PRIA ei ole menetluse käigus kaebajat aga puudustest teavitanud. Kaebaja on olnud

võimalikult hoolas ning PRIA-lt korduvalt taotlenud teavet toetustaotluse võimalike puuduste

osas.

Asjatundmatu on halduskohtu põhjendus, et kohtul polnud võimalik kinnistusraamatu

väljavõttest tuvastada kaebaja kasuks seatud hoonestusõiguse ajalist kestust. Hoonestusõiguse

ajaline kestus on avalikult kättesaadav kinnistusraamatu registrikaardi I jaos. Meelevaldne on

halduskohtu otsuse motivatsioon osas, et piirdeaia ehitusluba väljastati teisele isikule, mitte

kaebajale. Ehitusluba väljastataksegi kinnistu omanikule, kellel on kaebajast erinevalt õigus

oma kinnistule ehitusluba taotleda, s. t, et kaebaja ehitatava piirdeaia ehitusloa sai ja taotles

kinnistu omanik aga mitte kaebaja.

7. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt on kaebaja esitatud hinnapakkumine piirdeaia osas liiga kallis võrreldes

reaalsete turuhindadega. PRIA teostas sarnaste investeeringuobjektide võrdluse turul

pakutavate toodetega. Taotluses esitatud piirdeaia abikõlblikuks maksumuseks on 16 280

eurot, mis on ligikaudu kaks korda kõrgem PRIA poolt leitud kallimast hinnapakkumisest.

Adekvaatseid põhjendusi tavapärasest kaks korda kallima piirdeaia kasutamiseks ei ole

kaebaja esitanud. Põllumajandustoetuste eesmärk ei ole toetada taotlejate ülikalleid

põhjendamatuid investeeringuid, mis sisuliselt tulevad teiste taotlejate arvelt.

Kinnistule, kuhu taotleja väidetavalt soovib rajada istandiku, on antud ehitusluba Silvecom

Halduse OÜ-le kasvuhoone ehitamiseks. Ehitusloal on lisana kirjas: juurdepääsutee 99 m2 ja

piirdeaed 420 jooksvat meetrit. Arusaamatu on, kuidas ühele ja samale kinnistule saab

Silvecom Haldus OÜ ehitusloa alusel rajada kasvuhoone ja Mervelin OÜ istandiku. Äriplaani

töölehe “8-majandustegevuse kirjeldus” veerus 7 – riskide vähendamise kirjeldus ütleb

taotleja, et tegemist on kasvuhoone rajamisega maasikate ja köögiviljade kasvatamiseks. Isegi

kui samale kinnistule rajatakse ühe ettevõtte poolt kasvuhoone ja paviljon ning teise ettevõtte

poolt istandik, siis piirdeaed paviljoni ja kasvuhoone ümber ei ole määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5

mõistes toetatavaks tegevuseks.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust, miks ta ei esitanud PRIA-le määruse

nr 89 § 10 lg 4 p 4 kohaselt nõutavat kinnistu hoonestusõigusega koormatud

hoonestusõiguselepingu ärakirja. Selgusetuks jääb, millest kaebaja järeldab, et tema taotluse

rahuldamata jätmise põhjuseks oli üksnes piirdeaia maksumuse mittevastavus turuhinnale.

Nõustuda ei saa väitega, et PRIA rikkus haldusõiguse põhimõtteid. Taotluste menetlemisel

lähtutakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest, mis on

käsitletav eriseadusena võrreldes haldusmenetluse seadusega. Kaebaja ei saa nõuda, et PRIA

teavitaks taotluse menetlemisel taotlejat kõikidest avastatud puudustest ning annaks taotlejale

võimaluse taotluse parandamiseks ning toetuse saamise nõuetega vastavusse viimiseks.

Menetluse käigus saab kõrvaldada puudusi, mille puhul on tegemist ilmsete ebatäpsustega.

Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse

andmist ega arvestata selle suurust. Käesoleval juhul ei ole tegemist ilmsete ebatäpsustega,

sest vaidlusalused küsimused on otseselt seotud toetuse andmise või mitteandmise

otsustamisega.

Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on alusetud, kuna taotluse menetluse ja

vaidemenetluse käigus on OÜ-ga Mervelin korduvalt suheldud taotluses esitatu

täpsustamiseks ning kontrollimiseks. PRIA saatis taotlejale 29.01.2013 elektronkirjaga

järelpärimise ja vastas taotleja küsimustele 08.02.2013 ja 21.05.2013 elektronkirjaga.

Nimetatud tegevusi saab käsitleda kirjaliku ärakuulamisena HMS § 40 lg 1 kohaselt.

OÜ-le Mervelin on äriregistris esitatud kustutamishoiatus, kuna esitamata on 2012 ja 2013

majandusaasta aruanded. Samuti toimus osaniku vahetus ning hetkel on ettevõtte osanikuks

Martex Haldus OÜ, millise osanikuks ja juhatuse liikmeks on Janno Einma. Äriregistrist

saadud andmete kohaselt on Janno Einma seotud 25 erineva ettevõttega, milledest 18 on

kustutatud või saanud kustutamishoiatuse ning seitse ettevõtet pole tähtajaks esitanud 2013.

aasta majandusaasta aruendeid. Nimetatud andmed ei tõsta kaebaja usaldusväärsust toetuse

taotlejana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Mervelin apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Määruse nr 89 § 6 lg 3 p 2 kohaselt on taotleja kohustatud kasutama toetusraha otstarbekalt

ja säästlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on õigustatult leidnud, et

kaebaja taotlus abikõlbuliku kulu osas on põhjendamatu, ebaotstarbekas ja ebavajalik

tegevuse eesmärgi saavutamiseks, sest tegemist on põhjendamatult kalli ja seeläbi

majanduslikult ebaotstarbeka taotlusega. Kaebaja on taotluses taotlenud toetust istanduse

võrkpiirde rajamiseks, mille maksumuseks on taotletud 16 280 eurot (ilma käibemaksuta).

Vastustaja on võtnud hinnapakkumise Goldstock OÜ-lt, mille kohaselt oleks nende

hinnapakkumiseks koos paigaldusega 5394 eurot (tl 133). Seega on alusetu kaebaja väide, et

sisse pole arvestatud aia paigaldamist. Samuti nähtub vastustaja vaidlustatud otsusest, et ka

teiste aia paigaldajate pakkumised jäävad sellise aia puhul vähemalt kaks korda väiksemaks,

kui taotleja taotluses toodud aia paigaldamise maksumus. Seega on õige vastustaja seisukoht,

et põllumajandustoetuste eesmärgiks ei ole toetada põhjendamatult kalleid investeeringuid,

kuna selliste investeeringute toetamise korral ei ole võimalik rahuldada teiste taotlejate

taotlusi.

10. Määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 kohaselt on toetatavaks tegevuseks istandiku rajamise korral

lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa või muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud

istiku ostmine ning istandiku piirdeaia ja konstruktsiooni ostmine ja paigaldamine. Samale

kinnistule on Silvecom Halduse OÜ-le antud ehitusluba kasvuhoone ehitamiseks, mille lisas

on kirjas ka juurdepääsutee ja piirdeaia 420 jooksvat meetrit rajamine. Vastustaja on õigesti

leidnud, et isegi kui samale kinnistule rajatakse ühe ettevõtte poolt kasvuhoone ja teise poolt

istandik, siis piirdeaed paviljoni ja kasvuhoone ümber ei ole toetavaks tegevuseks selle

paragrahvi mõttes. Samuti on vastustaja õigustatult viidanud ka sellele, et äriplaani töölehe

„8-majandustegevuse kirjeldus“ (tl 137-138) veerus 5 on kaebaja omaks võtnud, et

investeeringuobjektina soetatakse kasvuhoone, mida on ta kinnitanud ka veerus 7, et koos

kaastaotlejatega rajatakse ühine kasvuhoone. Ka see kinnitab nii vastustaja kui ka

halduskohtu seisukohta, et tegemist ei ole toetatava tegevusega määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5

mõttes.

11. Halduskohus on kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud muuhulgas ka sellega, et

kaebaja ei olnud koos taotlusega esitanud kaasomandis oleva ja hoonestusõigusega koormatud

kinnistu osas hoonestuslepingu ärakirja, millega rikkus määruse nr 89 § 10 lg 4 p 4 nõudeid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna määruse andja on kohustanud taotlejat

esitama investeeringuobjektide puhul kaasomaniku või teise hoonestaja kirjalikku nõusolekut

investeeringu tegemise kohta, mida tõendab hoonestusõiguslepingu ärakiri, siis on taotluse

rahuldamata jätmine põhjendatud ka sellel alusel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et hoonestusõiguslepingu ärakirja mitteesitamise puhul ei ole tegemist ilmse

ebatäpsusega, mida saaks kõrvaldada haldusmenetluse käigus. Tegemist on dokumendiga,

millest otseselt sõltub toetuse andmine või mitteandmine. Pealegi on kaebaja kohustuseks

enne taotluse esitamist endale selgeks teha, mis dokumendid on ta kohustatud esitama koos

toetuse taotlusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et selle lepingu ärakirja ei ole

esitatud ka kohtumenetluse kestel.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigust olla

enne haldusakti andmist ära kuulatud. Vastustaja on kinnitanud, et taotluse menetlemisel ja

vaidemenetluse käigus on kaebajaga korduvalt suheldud. Vastustaja on saatnud 29.01.2013

elektronkirjaga kaebajale järelpärimise, samuti on kaebajale vastatud 08.02.2013 ja

21.05.2013 elektronkirjaga Seega on kaebajale antud võimalus oma seisukohtadega

esitamiseks ja vaidlustatud haldusakt ei kuulu seoses sellega tühistamisele

ärakuulamispõhimõtte rikkumise tõttu.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja midagi

märkinud seoses kaebaja taotlusega hooldusniiduki ostmiseks. Samas ei ole see aluseks

vaidlustatud haldusakti tühistamisele, kuna määruse nr 89 § 5 lg 1 p 5 kohaselt ei oleks

hooldusniiduki ostmine toetatavaks tegevuseks istandiku rajamise korral.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi