1-12-1704/177 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

17. november 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1704 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Svetlana Hamaza

Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

L.Z , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus .08.2014 ja lõpp 09.08.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.11.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta L.Z vangistusest tingimisi elektroonilise valve enne tähtaega alla vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, L.Z-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26. .2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

.

L.Z Maakohtu 18.09.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu on süüdi mõistetud Viru 29.04.2014 otsustega KarS § 120, § 274 lg 1, § 275 ja § 303 järgi ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 29 päev

11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (neist üks on arhiveeritud) ning kannab reaalset vangistust kolmandat korda. Nii esimese kui ka antud kurit

eo puhul on tegemist vägivalla kuritegudega. Esimesel juhul pani L.Z toime tahtliku tapmise raskendavail asjaoludel, kasutades relva. Käesoleval juhul on tegemist vägivallaga võimuesindaja suhtes.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

L.Z taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vabanedes on

- ja elukoht. garanteeritud töö Kahetseb väga oma viimast tegu ja on kindel, et ühtegi õigusrikkumist rohkem ei tule. Vangistuses on läbinud erinevad kursused. Vabaduses on teda ootamas abikaasa ja invaliidist laps ning lapsed varasematest kooseludest. Isik kinnitab, et tema tutvusringkond saab vabaduses koosnema ainult kriminaalkorrast karistamata isikutest.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta L.Z-i tingimisi ennetä elektroonilise jä htaegset vabastamist relevalve alla ei toeta. Prokurör märgib, et kuriteod, mille eest L.Z praegu karistust kannab, on toime pandud vahetult pärast Harju Maakohtu 10.07.2007.a. määrusega kehtestatud katseaja lõppu ja need on oma olemuselt vägivaldsed ning jõhkrad. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed karistused ja kriminaalhooldusele allutamine seoses vangistusest tingimise ennetähta positiivset eripreventiivset mõju egse vabastamisega ei ole L.Z-ile

avaldanud. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Krimi selt asuks kinnipeetav elama naalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärg abikaasa juurde aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale ja mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kinnipeetaval . e vabanedes garanteeritud püsiv töökoht xxxx xxxx

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi

„Viha juhtimine“, on alates 10.07.2015 hõivatud majandustöödel ning vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud rahuldav. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vabanedes ootab t

eda toetav sotsiaalvõrgustik isa, õe, abikaasa ja laste näol, kelle kõigiga on suhted head. Abikaasa on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt toetama.

L.Z-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral korral ja ka vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud seega juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Vangla iseloomustuse kohaselt on L.Z kõrge enesehinnang ja ta on hea manipulaator, kellel on kindlalt maailmavaade ning kriminaalse väljakujunenud põhimõtted,

subkultuuri väärtushinnangud näitavad, et ta ei oska probleeme . Toimepandud kuriteod lahendada sihipäraselt, vaid on kasutanud selleks vägivalda ja ähvardamist. Tunnistab oma süüd toime pandud kuritegudes, kuid ei oska veel ning väga kriitiliselt hinnata toimepandu tagajärgi korduv kriminaalkorras karistatus ning toimepandud isik ei kuritegude iseloom näitavad, et väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid.

Vangla hinnangul on L.Z kõrgohtlik ametnikele ja ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus väljendub alkoholi tarvitamises, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. Uue üldise kuriteo toimepanemise jooksul on 10 kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta %, uue vägivaldse tõenäosus 2 aasta jooksul on 23

%. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava ohtlikkuse tasemest asub kohus seisukohale, et põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtae on gselt elektroonilise valve alla vabastamata. järele

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning -

lähedaste toetus) ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Samuti märgib kohus, et kuna kinnipeetav kannab karistust mh tahtliku avaliku võimu teostamise vastase kuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et vägivald võimuesindaja vastu ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu.

Samuti ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta kinnipeetava varasemat kriminaalset minevikku, millest olid teadlikud kannatanud ja millele rajas L.Z ka oma ähvardava iseloomuga käitumismudeli kui kuritegusid toime pani. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kolmel korral väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades), mida võib kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus lisab kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb täiendavalt, et isik, kes pani toime ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer kohtunik