2-14-38468/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-38468

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

RT Capital Estonia OÜ hagi Andrei Kapanen vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

463,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

RT

Capital

Estonia

OÜ

(registrikood

12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn),

lepinguline esindaja Olga Viljard (Creditreform Eesti

OÜ, e-post olga@creditreform.ee)

Kostja Andrei Kapanen (isikukood XXXX, elukoht

XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RT Capital Estonia OÜ hagi Andrei Kapanen vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Andrei Kapanen RT Capital Estonia OÜ kasuks PC Finance OÜ ja

kostja vahel 04.08.2014. a sõlmitud laenulepingu alusel tagastamata laenusumma 100

eurot, intress 0,01 eurot, viivis perioodi eest 04.09.2015. a kuni 06.05.2015. a summas

5,44 eurot, kahju hüvitis 30 eurot, kokku 175 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja 45

senti.

3. Jätta hagi leppetrahvi nõudes ning suuremas ulatuses intressi, viivise ja kahju hüvitise

nõudes rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 29% ulatuses ja hageja kanda 71% ulatuses.

7. Välja mõista kostjalt Andrei Kapanen RT Capital Estonia OÜ kasuks menetluskulu 46

(nelikümmend kuus) eurot ja 40 senti (riivilõiv ja õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

8. Välja mõista kostjalt Andrei Kapanen RT Capital Estonia OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 15.06.2015. a isiklikult allkirja vastu üle

antud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

PC Finance OÜ ja kostja sõlmisid internetikeskkonna www.plusscredit.ee vahendusel

04.08.2014. a laenulepingu, mille alusel laenuandja väljastas kostjale laenu summas 100

eurot 30 päevaks intressiga 35 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga

kogusummas 135 eurot hiljemalt 03.09.2014. a. Üldtingimuste punktis 6.2 on sätestatud

laenusaaja teavitamiskohustus, mille rikkumise eest kohustus laenusaaja maksma leppetrahvi

punktis 6.3 ettenähtud suuruses ehk 50 eurot. Üldtingimuste p 12.5 järgi kohustus laenusaaja

hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud.

Hüvitatavad kulud on toodud samas punktis. Kuna kostja laenulepingut kohaselt ei täitnud,

edastas laenuandja 05.09.2014. a ja 08.09.2014. a võlanõudekirjad. 10.09.2014. a algatas

Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates sellest ajast nõudis võla

tasumist kohtuväliselt. Nõude loovutamine hagejale toimus 30.09.2014. a, mille kohta hageja

edastas kostjale vastava teate e-posti teel. Kostjale on 10.09.2014. a ning 28.10.2014. a

saadetud nõudekirjad, milles on sissenõudmiskuluks märgitud 49,93 eurot. Arvestades

võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks tehtud toiminguid (võlgnikuga suhtlemine nii

telefoni kui e-post teel, nõudekirjade saatmine ja kohtuväliste lahenduste pakkumine), on

sissenõudmiskulu 49,93 eurot mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt üldtingimuste punktidele

5.2 ja 12.5 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,75% tasumata summalt päevas.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 100 eurot,

intressi summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 04.09.2014.a kuni

06.05.2015.a summas 183,75 eurot, kahju hüvitise 94,93 eurot (45 eurot võlateatiste tasu,

49,93 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu), leppetrahvi 50 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJNDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus

olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu

hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 2 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis

eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute

puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse

määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS

§ 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 04.08.2014. a laenu

summas 100 eurot 30 päevaks intressiga 35 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr augustis 2014.a oli 37,73%. Hagile lisatud

tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr

3 752,37%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ligikaudu 100

korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

20 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust

väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja

sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse

tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu

maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu

kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lõikes 1 sätestatud

suuruses.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (100 eurot) ja

laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014. a oli 0,15 %.

Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest. Intress 100 euro suuruse

laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,01 eurot

(tagastamata laenusumma 100 eurot x 0,15 % x 30 päeva / 365 päeva).

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt (100 eurot) perioodil 04.09.2014. a kuni

06.05.2015. a.

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 04.09.2014. a kuni 31.12.2014. a

oli 8,15% aastas, alates 01.01.2015. a kuni 06.05.2015. a 8,05% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 04.09.2014. a kuni 31.12.2014. a summas 2,66

eurot (100 eurot x 8,15% x 119 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest 01.01.2015. a kuni

06.05.2015. a summas 2,78 eurot (100 x 8,05% x 126 päeva / 365 päeva), kokku 5,44 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata

laenusumma 100 eurot, intress summas 0,01 eurot ning viivis perioodi eest 04.09.2015. a

kuni 06.05.2015. a summas 5,44 eurot.

VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt

võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 49,43 eurot ning võlateatiste tasu

summas 45 eurot, seega kokku nõuab hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas

94,93 eurot.

Võlateatiste tasu 45 eurot on laenuandja poolt kahe nõudekirja saatmise kulu, mille suurus

tulenes laenulepingu üldtingimuste punktist 12.5. Üldtingimuste p 12.5 järgi kohustus

laenusaaja hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud.

Lepingu rikkumisega seotud kulud tuli laenusaajal hüvitada vastavalt hinnakirjale.

Võlanõudekirja saatmise eest olenemata saatmisviisist (e-post, tavapost) tuli hüvitada 45

eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Laenulepingu üldtingimusi tuleb kohtu hinnangul pidada tüüptingimusteks. Kohus leiab, et

võlanõudekirja saatmise kulu 45 eurot olenemata selle saatmise viisist on põhjendamatult

suur ning ei vasta tegelikule kulu suurusele. Seega on kohtu hinnangul laenulepingu

üldtingimuste p 12.5 VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles see annab laenuandjale

õiguse nõuda kulude hüvitamist vastavalt hinnakirjale.

Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulusid summas 94,93 eurot ei saa nõude suurust

arvestades mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mõistlikuks sissenõudmiskulude

suuruseks 30 eurot, mis hõlmab nii võlateatiste saatmise kui ka muud võla

sissenõudmisega seotud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju

hüvitis võla sissenõudmisega seotud kulude katteks summas 30 eurot.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolele

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Üldtingimuste punktis 6.2 oli ette nähtud laenusaaja informeerimiskohustus. Lepingu p 6.3

kohaselt kohustus laenusaaja punktis 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel maksma

laenuandjale leppetrahvi lepingu rikkumise eest 50 eurot.

Kohus leiab, et tegemist on tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on VÕS

§ 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 29% ulatuses ja hageja kanda 71% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 46,40 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

100 eurot ning õigusabikulu summas 187,50 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik