3-14-193/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

12.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-193

Haldusasi

Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla

08.01.2014. a käskkirja nr 6-2/18

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gert-Erik Rudissaar, esindaja Monica Meristo

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a otsus muutmata ja Gert-Erik Rudissaare

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 14.detsembril 2015. Kassatsioonkaebus

võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi

kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 08.01.2014. a käskkirjaga nr 6-2/18 karistati kinnipeetavat Gert-Erik

Rudissaart distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest

ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja kohaselt ei käitunud G.-E. Rudissaar

08.12.2013 kella 23.25 ajal vanglateenistuse ametniku suhtes viisakalt, kasutades

sidepidamissüsteemi Ringmasteri vahendusel ametnikuga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“.

2. G.-E. Rudissaar esitas Tartu Vanglale vaide 08.01.2014. a käskkirja nr 6-2/18 tühistamiseks.

Tartu Vangla 18.02.2014. a vaideotsusega nr 1-11/27-2 jäeti vaie rahuldamata.

3. G.-E. Rudissaar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 08.01.2014 käskkirja

nr 6-2/18 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on väidetav süütegu tõendamata ja seda ei saagi tõendada, kuna kaebaja ei

ole niisugust tegu toime pannud. Kaebaja ei kasutanud valvuriga suhtlemisel väljendit „toksi

pihku“, vaid küsis, miks valvur toksis vastu ust nagu rähn. Öeldut ei saa pidada solvavaks, sest

tegu on piltliku ja rahvapärase võrdlusega. Kahetsusväärne on asjaolu, et valvuri

kõrvakuulmine võis teda petta. Üle kuulamata jäeti kaebaja kambrikaaslane ja ümberkaudsetes

kambrites viibinud kinnipeetavad, kes oleksid öövaikuses kindlasti toimunut kuulnud. Samuti

keeldus vangla videosalvestise säilitamisest. Valvuril oli motiiv esitada teadvalt vale ettekanne,

et ennetada ja diskrediteerida kaebaja eeldatavat kaebust valvuri suhtes. Valvur pani toime

rikkumise ning vangla käitub õigusvastaselt, diskrimineerib inimesi ja suhtub põlgusega võrdse

kohtlemise ideesse, kahjustades sellega kogu Eesti õigussüsteemi.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a otsusega ei rahuldatud G.-E. Rudissaare kaebust ja

menetluskulud jäeti tema enda kanda.

Kohtuotsuse kohaselt on valvur T. Tubli nii ettekandes kui ka distsiplinaarmenetluse käigus

kinnitanud, et ta kuulis kaebaja poolt avaldatut selgelt ja üheselt mõistetavalt ning kaebaja

distsipliinirikkumine on valvur T. Tubli ettekandega kinnitust leidnud.

Usutavad ega usaldusväärsed ei ole kaebaja väited, et tema ei ole valvuriga suhtlemisel

kasutanud selliseid väljendeid nagu on ettekandes märgitud. Välistada tuleb kaebaja viide

võimalusele, et valvur ei kuulnud tema poolt öeldut õigesti, kuna vastustaja kinnitas, et valvur

T. Tubli vastab teenistuses olevale ametnikule kehtestatud tervisenõuetele, mistõttu pole alust

arvata, et T. Tubli ei kuule ajal mil eluosakond on vaikne, siseselektori kaudu edastatud

sõnumit või ei saa sellest aru.

Samas kambris viibinud kaaskinnipeetav Aivar Kuldnokk, kellelt võeti distsiplinaarmenetluse

käigus seletus, ebaviisaka käitumise kohta oma seisukohta ei avaldanud. Seega on kaebaja

etteheited kaaskinnipeetava mitteülekuulamise osas paljasõnalised.

Alusetud ja oletuslikud on kaebaja väited valvuri motiividele esitada teadvalt vale ettekanne.

Usutav ei ole, et valvur toob ettekandes välja aset leidnud asjaolud, millele lisab tõele

mittevastava väite kaebaja käitumise kohta.

Solvavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise eest on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud

ühel korral enne vaidlustatud käskkirja ja kolmel korral pärast vaidlustatud käskkirja. Kaebaja

käitumisest järeldub, et ebaviisakas käitumine on tema puhul tavapärane ning solvavaid

väljendeid võib ta kasutada ka teiste isikute juuresolekul.

Kinnipeetava distsiplinaarüleastumise toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina

distsipliinirikkumist märganud või selle juures viibinud vanglaametniku ettekandest. Ettekanne

ja selles toodud rikkumise kirjeldus on käsitatavad distsipliinirikkumise ühe tõendina, mida

tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Puuduvad usaldusväärsed ja veenvad tõendid, et

distsipliinirikkumist ei toimunud. Tähtsust ei oma asjaolu, et ka ametniku ettekannet

kinnitavaid tõendeid ei ole. On ilmne, et teatud laadi distsipliinirikkumisi, kus rikkumise

tunnistajaks on ainult vanglaametnik ja rikkumisest ei jää muid tõendeid, saabki tõendada vaid

vanglaametniku ettekandega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. G.-E. Rudissaar esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajale määratud karistus raske, kuid ebaõiglane, sest ta ei ole talle

inkrimineeritud tegudes süüdi. Halduskohus ei põhjendanud kohtuotsust, vaid kopeeris vastustaja seisukohad

otsusesse, millega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1. Kaebust ei ole sisuliselt

lahendatud ja poolte argumente analüüsitud. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ja miks ta jõudis seisukohale, et

kaebaja väited ei ole usutavad ega usaldusväärsed. Tõenditeks on kinnipeetava ja ametniku vastandlikud ütlused.

Kambrikaaslast A. Kuldnokka üle ei kuulatud. Halduskohus laskus seoses valvuri valesti kuulmise võimalusega

demagoogiani, mida ei saa nimetada ausaks menetluseks.

Vaidlus käib selle üle, kas olukorras, kus sõna on sõna vastu ja objektiivsed tõendid puuduvad, saab inimest süüdi

mõista üksnes seetõttu, et üks sõna kuulub ametnikule ja teine kinnipeetavale. Kohus ei selgita, kust tuleb reegel,

et rikkumise tõendamiseks piisab vanglaametniku ettekandest, sest ükski seadus selleks alust ei anna. Kõigi

isikute tunnistusi tuleb käsitleda samaväärselt. Kui tunnistused on vastandlikud ja muid tõendeid ei ole, tuleb

järeldada, et tõde ei õnnestunud välja selgitada ning puudub alus kellegi karistamiseks.

Halduskohus ei järginud süütuse presumptsiooni põhimõtet, et tõendada tuleb rikkumise toimumist, mitte seda, et

rikkumist ei toimunud ja astus vastu kogu Eesti õigussüsteemi alustele.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastuse kohaselt on halduskohus piisava põhjalikkusega selgitanud, millistele tõenditele

tuginedes ja miks on kohus sellisele järeldusele jõudnud ning nõustuda ei saa kaebaja

seisukohaga, et kohus jättis asja sisuliselt läbi vaatamata. Ka vastustaja seisukohtadega

nõustumine ning nende väljendamine kohtuotsuses ei tähenda põhjenduste puudumist või asja

puudulikku läbivaatamist. Kohus on põhjendanud, miks ei ole kaebaja väited usutavad.

Rikkumine leidis aset öörahu ajal, mil vaikne on nii eluosakond, valvuriruum kui ka selle ees

asuv koridor. Eluliselt ei ole usutav, et hea kõrvakuulmisega ametnik ei kuule ja ei saa aru ilma

olulise kõrvalmürata keskkonnas temale sidepidamissüsteemi kaudu öeldust. Samuti ei ole

usutav, et kaebaja väidetud lausest kuulis valvur kahesõnalist väljendit või, et ta kuulis valesti.

Kaebaja on otseselt huvitatud menetluse tulemusest, mistõttu on mõistetav tema soov anda

ennast õigustavaid või vabandavaid selgitusi vältimaks distsiplinaarkaristuse määramist.

Kohus tugines otsuse tegemisel kogutud tõenditele, mistõttu on alusetud kaebaja väited, et

kohus ei ole rajanud otsust tõenditele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema

poolt valvurile öeldut ja millest võiks tekkida põhjendatud kahtlus ettekandes märgitus. Seega

on kaebaja väited tõendamata ning halduskohus ei saa rajada otsust kaebaja oletustele.

Kohus jõudis järeldusele, et rikkumist kinnitavate tõendite ümberlükkamise kohta

usaldusväärsed tõendid puuduvad. See aga ei tähenda, et kohus oleks asunud seisukohale, et

menetluse käigus on vajalik tõendada rikkumise puudumist, mitte rikkumise toimepanemist.

Tegemist on kaebaja eksliku seisukoha ja tõlgendusega, mis ei anna alust otsuse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja

G.-E. Rudissaare apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas

kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus pole

üldse analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja on otsuse tegemisel tuginenud ainult vastustaja

seisukohtadele. Halduskohus on andnud oma hinnangu nii kaebaja seletustele kui ka valvur

T. Tubli ettekandele. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et puudub alus

kahelda T. Tubli ettekandes toodu õiguses. Vangla ametnikul puudub igasugune alus anda

kaebaja suhtes valeütlusi. Ka kaebaja ei ole viidanud sellele, et tal oleks olnud varasemalt

mingeid arusaamatusi valvur T. Tubliga, mille tõttu oleks viimane andnud tema suhtes

valeütlusi. Peale selle on halduskohus õigesti viidanud ka sellele, et kuna vestlus kaebaja ja

valvuri vahel toimus öörahu ajal, siis ei olnud võimalik valvuril kaebaja poolt öeldust valesti

aru saada. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema kambrikaaslast ei ole üle kuulatud, siis ka see

väide ei vasta tõele. A. Kuldnokk on oma 06.01.2014 antud seletuskirjas kinnitanud, et tema ei

tea juhtunust midagi (tl 22). Pealegi ei ole ka kaebaja välja toonud mingit tõendit, mida

vastustaja ei oleks uurinud, et välja selgitada kogu tõde juhtunu kohta. Ringkonnakohus leiab,

et kaebajat oli võimalik distsiplinaarkorras karistada ka ainult valvur T. Tubli ettekandes toodu

alusel. Halduskohus on hinnanud ettekandes toodut ja leidnud, et puudub alus kahelda selles

toodu õigsuses. Pealegi on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et kuna kaebajat on

enne vaidlustatud käskkirja andmist ühel korral ja pärast seda kolmel korral karistatud

distsiplinaarkorras solvavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise eest, siis ka see viitab

sellele, et kaebaja tõepoolest vaidlusalusel korral kasutas valvuri suhtes solvavat väljendit.

Peale selle on vastustaja õigustatult viidanud ka sellele, et kaebaja poolne solvava väljendi

kasutamise eitamine on inimlik, kuna ta on huvitatud distsiplinaarkaristuse määramise

vältimisest.

Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi