2-15-104063/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-104063

Tsiviilasi

AS-i Narva Vesi hagi E&G OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 06. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E&G OÜ (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: E&G OÜ (pankrotis) (registrikood:

10479050); pankrotihaldur Peeter Sepper, esindaja Arvo

Kivar;

Vastustaja: AS Narva Vesi (registrikood: 10369373); esindaja

Artjom Novikov

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 06. oktoobri 2015 määrus muutmata

ning E&G OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E&G OÜ (pankrotis)

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS Narva Vesi (hageja) esitas 23. veebruaril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E&G OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 583,51 euro väljamõistmiseks. Seoses õigeaegselt

esitatud vastuväitega jätkus menetlus Tartu Maakohtus hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt on pooled 03. mail 2013 sõlminud ajutise veevarustuse teenuse lepingu nr

AM/4VV, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimisel käsiraha 500 eurot.

Kooskõlas lepingu tingimustega täitis hageja lepingust tulenevad kohustused ning osutas kostjale

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust, mille kohta väljastas hageja kostjale arved nr 225121 ja

nr 226039 summas 68,66 eurot. Hageja suurendas 19. augustil 2015 nõude 662,41 euroni, kuivõrd

peale hagiavalduse esitamist jättis kostja tasumata arved nr 226963, nr 229425 ja nr 230149 summas

93,75 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu.

05. oktoobri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9562 kuulutas Harju Maakohus välja kostja pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 06. oktoobri 2015 määrusega AS-i Narva Vesi hagi E&G OÜ (pankrotis)

vastu seoses kostja pankroti välja kuulutamisega TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi

vaatamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 168 lg 2 alusel tuleks menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmise korral jätta üldjuhul hageja

kanda. Antud juhul suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mistõttu ei pidanud

maakohus õiglaseks jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4

alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja E&G OÜ (pankrotis) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab

menetluskulude jaotust.

Määruskaebuse kohaselt:

1) sätestab TsMS § 168 lg 2 selgelt ja ühemõtteliselt, et hagi läbivaatamata jätmise korral jäävad

menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas selliseid seaduses sätestatud erandeid, mille puhul

saab sellest üldreeglist kõrvale kalduda, ei eksisteerinud ning kohus ei oleks tohtinud TsMS §-ist 168

lg 2 tulenevat regulatsiooni eirata;

2) on maakohtu viide TsMS §-ile 162 lg 4 asjakohatu. Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust

juhul, kui kohus on teinud hagimenetluses otsuse ühe poole kahjuks. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas

ja miks peaks viidatud säte antud juhul asjasse puutuma. Kohus ei ole asjas otsust teinud, vaid on

jätnud hagi määrusega läbi vaatamata;

3) ei saa olukorras, kus üks menetlusosaline pankrotistub hagimenetluse jooksul, automaatselt jätta

kostja menetluskulusid hagejalt välja mõistmata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09).

Kohus peab menetluskulud kindlaks määrama ning kaaluma menetluskulude põhjendatust.

Olukorras, kus kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine võiks olla ebaõiglane, saab kohus

tuvastada, et kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmine ei ole põhjendatud mitte täies ulatuses,

vaid osaliselt. Igal juhul ei välista pankroti väljakuulutamine iseenesest hagejalt kostja

menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Paraku ei ole maakohus antud asjas menetluskulusid

analüüsinud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja AS Narva Vesi vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

Vastuväite kohaselt oleks tekkinud õiguslikus olukorras ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud

tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 hageja kanda, kuna lõpliku lahendi ehk õigusrahu saavutavad pooled

mitte käesolevas hagimenetluses vaid pankrotimenetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja seisukoht, et asjas ei kohaldu TsMS § 162 lg 4, on ebaõige. Riigikohus on

asjas nr 3-2-1-63-11 selgitanud, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab asja

määrusega. Seega võis maakohus olukorras, kus hagi jäi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel seoses

kostja pankroti välja kuulutamisega, kaaluda asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja menetluskulude

jätmist poolte endi kanda.

Kaebaja tugineb oma kaebuses eelkõige Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, milles

Riigikohus on analoogsel juhul (hagi jäeti läbi vaatamata seoses kostja pankroti väljakuulutamisega)

selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning

selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et viidatud asjas

vaidlustas kaebaja ringkonnakohtus ja Riigikohtus küll temalt kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulu suurust, kuid ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mille

kohaselt jäid kõik menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas jättis maakohus kõik menetluskulud

poolte endi kanda, mistõttu puudus maakohtul vajadus hinnata kostja menetluskulude suurust ja

põhjendatust nagu määruskaebuse esitaja oma kaebuses ekslikult leiab.

Riigikohus on viidatud asjas nr 3-2-1-154-09 aga märkinud, et kui hagi jääb läbi vaatamata kostja

pankrotistumise tõttu, siis ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda

tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenevalt on kohtul

kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses

olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga,

mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoluga saab kohus arvestada juba menetluskulude jaotuse

määramisel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatavad menetluse venimisest tingitud menetluskulud, mille

jaotamisel saaks lähtuda TsMS §-s 169 sätestatust ja jätta need menetluse venimise põhjustanud

poole kanda. Seega leidis maakohus põhjendatult, et menetluskulude jätmine hageja kanda on

käesoleva asja asjaolusid arvestades hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb

TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks