2-11-8623/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-8623

Tsiviilasi

OilTerm OÜ hagi Urmas Toomsoo vastu võlgnevuse

3 195,58 euro ja intressi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 195,58 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Toomsoo apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Urmas Toomsoo (isikukood: XXXX);

esindaja vandeadvokaat Margo Normann;

Vastustaja (hageja): OilTerm OÜ (registrikood: 11673087);

esindaja advokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 10. juuni 2015 otsus tühistada.

Teha asjas uus otsus, millega jätta OilTerm OÜ

hagi Urmas Toomsoo vastu 3195, 58 euro ja intressi

väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Tagastada

kohtuotsuse

jõustumisel

Urmas

Toomsoo´le 3000 (kolm tuhat) eurot, mis on tasutud

Tartu

Maakohtu

deposiitarvele.

Edastada

kohtuotsus

nimetatud

osas

täitmiseks

Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OilTerm

OÜ kanda.

Välja

mõista

OilTerm

OÜ-lt

menetluskuluna

ringkonnakohtus 540 (viissada nelikümmend) eurot

Urmas Toomsoo kasuks

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OilTerm OÜ (hageja) esitas 02. märtsil 2011 hagi Urmas Toomsoo (kostja) vastu 3 195,59 euro ja

viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 06. august 2009 kuni 19. juuli

2010 hageja juhatuse liige, kelle valduses oli osaühingu deebetkaart. Juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumise järel selgus, et 07. juunil 2010 oli kostja võtnud hageja pangaarvelt SEB Pank AS-is

välja 50 000 EEK-i (3 195,58 eurot). Nimetatud summa kasutamise kohta puuduvad ettevõttes

igasugused andmed.

Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole selgituste saamiseks ja nõudnud osaühingule raha

tagastamist. Kostja on tunnistanud raha väljavõtmist ning andnud raha kasutamise kohta erinevaid

selgitusi, kuid ei ole raha tagastanud. Kostja kasutas äriühingu pangaarvelt võetud raha isiklikes

huvides, rikkudes sellega juhatuse liikme kohustusi. Kuivõrd käsundisaajast kostja ei kasutanud

äriühingu raha käsundiandjast hageja huvides, peab ta selle tagastama. VÕS § 626 lg 2 ja § 94 lg 1

kohaselt tuleb kostjal tasuda tagastamata summalt intressi 1% aastas.

Kostjalt nõutava rahasumma tasumisel kassasse, pidanuks see kajastuma ettevõtte dokumentatsioonis.

Hageja 08. juuni 2010 seisuga bilansi (tl 48–49) kohaselt ei olnud nimetatud kuupäeval ettevõtte kassas

sularaha. Kostja ei esitanud algdokumenti, millest nähtuks sularaha laekumine osaühingu kassasse.

Kostja poolt esitanud hageja bilansi väljatrükk 15. juuli 2010 seisuga (tl 63–67) ei tõenda, et kostja

maksis pangakontolt võetud sularaha ettevõtte kassasse. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse all mitte

see, kas hagejal oli mingil ajahetkel kassas sularaha, vaid küsimus, kas kostja kasutas 07. juunil 2010

pangakontolt võetud sularaha ettevõtte huvides.

Hageja vaidlustas kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite (19. märtsil ja 29. aprillil 2013

kohtule esitatud dokumendid ning raamatupidamise elektrooniline varukoopia) ehtsust. Kassa

sissetuleku orderil nr 10002 puuduvad allkirjad. Hagejal on sama numbriga order olemas (tl 92), kuid

sellel märgitud kuupäev ja summa on teistsugused. Kostja poolt esitatud raamatupidamisprogrammi

väljatrükist nähtub, et väljatrükk on tehtud 15. juulil 2010 07. juuni 2010 kohta. Samas on dokumendi

paremas ülemises nurgas fikseeritud viimase registreeringu kuupäevana 04. märts 2010. Seega ei saa

nimetatud dokument kajastada 07. juunil 2010 tehtud kandeid. Kostja esitatud bilanss (tl 63) on

väljatrükitud 15. juulil 2010 kell 08:36. Samas nähtub hageja raamatupidamisprogrammi logifailist

(tl 122–136), et nimetatud ajal ei ole kostja raamatupidamisprogrammi sisenenud ega seda kasutanud.

Kostja sisenes 15. juulil 2010 raamatupidamisprogrammi alles kell 10:36. Logifailis salvestuvad kõik

raamatupidamisprogrammi sisenemised ja seal tehtud toimingud, mistõttu juhul, kui kostja oleks

15. juulil 2010 kell 08:36 programmi sisenenud ning väljatrükke teinud, siis kajastuks selline tegevus

ka logifailis.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud

hageja suhtes käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Seisuga 08. juuni 2010 oli hageja kassas

50 000 EEK-i, sest samal päeval müüsid osanikud U. Toomsoo ja Proland Varahaldus OÜ hageja

osad OÜ-le Vorites (tl 43–44). Osade võõrandamise lepingu p-s 2.2 on ostja seaduslik esindaja Tõnu

Sarapuu kinnitanud, et on tutvunud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ja teab osaühingu

majanduslikku olukorda. Samuti oli ostjal võimalik kontrollida müüjate p-s 2.1.2. sisalduvat

kinnitust, et osaühingul ei ole müüjate vastu nõudeid. OÜ Vorites seaduslik esindaja ei ole kordagi

esitanud pretensioone 50 000 EEK-i puudumise kohta. OÜ Vorites on võõrandanud OilTerm OÜ osa

kolmandale isikule A. Kangrole. Osa võõrandamisel oli selle ostja teadlik OilTerm OÜ puudutavast

dokumentatsioonist ja majanduslikust olukorrast. Kuna hageja teostas majandustegevust, on

võimalik, et kassas olev raha on kulutatud äriühingu huvides majandustegevuse käigus. Hageja ei ole

tõendanud kassa puudujääki, sest sularaha pangast väljavõtmine ei ole tõend vara puudumise kohta.

Kostja tõi pangaautomaadist võetud 50 000 EEK-i 07. juunil 2010 kassasse ja raamatupidaja (praegu

hageja seaduslik esindaja) sisestas laekumise raamatupidamisprogrammi ning kinnitas andmete

õigsust. Nimetatu nähtub kassaorderi nr 10002 väljatrükist hageja raamatupidamisest (tl 84). Hageja

poolt esitatud sissetulekuorder nr 10002 on võltsitud, sest kostja ei ole hageja seadusliku esindajana

A. Kangrolt hageja kasuks raha laenanud.

Kostja tegi enne juhatuse liikmest tagasikutsumist ärakirja hageja bilansist, kus on fikseeritud, et

ettevõtte kassas on seisuga 15. juuli 2010 olemas 50 000 EEK-i (tl 63–67). Nimetatud bilansi ärakirja

allkirjastas lisaks kostajale ka juhatuse liige Endel Rudi. Kostja väljatrükk bilansist on varasem, kui

hageja esitatud väljatrükk, mistõttu palub kostja hageja esitatud allkirjastamata dokumendi jätta

tähelepanuta.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 10. juuni 2015 otsusega OilTerm OÜ hagi U. Toomsoo vastu ning

mõistis U. Toomsoolt välja OilTerm OÜ kasuks 3 195,58 eurot, intressi 160,13 eurot perioodi

07. juuni 2010 – 10. juuni 2015 eest ning intressi 1% tasumata põhinõudelt aastas alates 11. juunist

2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis

U. Toomsoolt välja OilTerm OÜ kasuks OilTerm OÜ kantud menetluskulu 929,33 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selles, kas kostja poolt 07. juunil 2010

osaühingu arvelt sularahaautomaadist võetud 50 000 EEK-i, s.o 3 195,58 eurot, on toimetatud

hagejast osaühingu kassasse.

Maakohus nõustus hagejaga, et hageja ning kostja vahelises õigussuhtes kohalduvad ÄS § 187 lg 1

ning käsunduslepingut reguleerivad VÕS § 626 lg-d 1 ja 2. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige

oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja

(juhatuse liige) käsundiandjale (osaühingule) välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on

saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei

kasutanud. Kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama

või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma

intressi seadusega sätestatud suuruses. Maakohtu hinnangul on kohaldatav ka VÕS § 95 lg 1, mille

kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel

kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda

kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.

Raamatupidamiskohustuslase majandustehingute dokumenteerimiskohustus tuleneb RPS § 4 p-dest

2 ja 3. OÜ OilTerm raamatupidamise sise-eeskirjaga (tl 106–112) kehtestatakse muuhulgas reeglid,

kuidas peab kirjendama ning dokumenteerima hageja erinevaid majandustehinguid. Selliseks

majandustehinguks on ka osaühingu pangakontolt sularaha väljavõtmine ning toomine osaühingu

kassasse. Eeskirja p-d 4.1–4.3 ja p 6.1 ühtivad RPS § 6 lg-tes 2–5 ja §-s 7 sätestatuga. Lisaks sätestab

hageja eeskirja p 8.4, et iga sularaha tehingu kohta koostatakse nummerdatud kassa sissetuleku või

väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse

välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Vastavalt

eeskirja p-le 8.2 on selleks isikuks hageja raamatupidaja. Nõutavat kassaraamatut 07. juuni 2010

seisuga ei ole maakohtule esitatud.

Kostja kohustuse täitmise, sh osaühingule kuuluva sularaha õigeaegse kassasse toomise, tõendamise

koormis lasus kostjal. Maakohtu hinnangul tuleb täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 mõttes pidada

nõuetekohast kassa sissetuleku orderi kviitungit, mille kassa ees vastutav isik, hageja eeskirja p 8.4

kohaselt hageja raamatupidaja, on väljastanud kassasse raha toonud isikule. Raamatupidamise

tunnustatud tavade kohaselt koostatakse order kahes identses eksemplaris, millest üks jääb

osaühingule ning teine sularaha kassasse toonud isikule kviitungiks. Maakohus möönis, et vastavat

võib tõendada ka teiste asjakohaste ning usaldusväärsete tõenditega, nt tunnistajate ütlustega, kuid

käesolevas asjas ei ole tunnistaja J.S. kohtuistungil antud ütlused usaldusväärsed. Nimelt märkis J.S.

21. mai 2015 kohtuistungil (tl 144 jj), et raha üleandmine kassasse toimus 06. juunil ja kindlasti enne

lõunat. Samas nähtub kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest (tl 5), et kostja võttis raha

pangaautomaadist välja alles 07. juunil 2010 ajavahemikul 11:49–11:52. Seega ei kattu tunnistaja

ütlused ei kuupäeva ega kellaaegade osas. Raamatupidamisprogrammi väljavõte ei ole tõendiks, mille

alusel saaks tuvastada osaühingu pangakontolt välja võetud sularaha laekumist osaühingu kassasse.

Usaldusväärse raamatupidamisregistri kande aluseks on nõuetekohane algdokument, milles on

kajastatud kõik RPS-s sätestatud nõuded. Maakohus luges menetlusosaliste poolt kohtule esitatud

erinevaid hageja raamatupidamisprogrammi väljavõtteid (tl 48–49; 63–67; 78–83; 85–89; 93–99;

117b) tõendamist vajava asjaolu osas (07. juunil 2010 sularaha 50 000 EEK-i laekumine hageja

kassasse) ebausaldusväärseks. Osanike ja osaühingu ning juhatuse liikme ja osaühingu vahel on

erinevad õigussuhted. Osa müügilepingus sisalduva kinnituse puhul ei saa asuda seisukohale, et see

on 100% tõene, ning sellest tulenevalt oleks välistatud mistahes kolmanda isiku vastu suunatud

nõuded. Kostja on küll väidetava raamatupidamisregistri väljavõttena esitanud kassa sissetuleku

orderi nr 10002 ning selle kviitungi (tl 84), kuid neid ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna neil

puudub raamatupidamiskande eest vastutava isiku allkiri.

Kuna kostjal ei ole nõuetekohast kviitungit esitada, tuleb eeldada, et ta ei ole oma kohustust täitnud

ning hagi tuleb VÕS § 626 lg 1 alusel rahuldada nii põhinõude 3 195,58 euro kui ka VÕS § 94 lg 1

alusel hageja nõutava intressi (1% põhinõudelt aastas) osas perioodi eest 07. juuni 2010 – 10. juuni

2015 summas 160,13 eurot ning intressi 1% osas tasumata põhinõudelt aastas alates 11. juunist 2015

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja U. Toomsoo esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 10. juuni 2015 otsus täielikult ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant

palub jätta kohtukulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus analüüsinud apellandi tõendeid eelarvamuslikult või pole olulisi tõendeid üldse

käsitletud. Maakohus on vääralt hinnanud tunnistaja J.S. ütlusi;

2) on kohtuotsus vastuoluline. Maakohus heitis apellandile ette, et ta ei ole tõendanud käsundi järgi

saadu üleandmist vastustajale, teiselt poolt leidis maakohus, et äriühingu raamatupidamise eest oli

vastutav vastustaja raamatupidaja. Vastavalt raamatupidamise eeskirjade p-le 8.2 vastutas

raamatupidaja sularaha nõuetekohase hoidmise ja arvestuse eest. Seega vastutas raamatupidaja ka

pangast väljavõetud raha arvestuse eest. Eluliselt ei ole usutav, et raamatupidaja avastab kassa

puudujäägi või asjaolu, et pangast on sularaha välja võetud 6 kuud hiljem (esimene nõue on esitatud

30. novembril 2010) ja just siis, kui ta muutub ettevõtte omanikuks;

3) tehakse raamatupidamise eeskirjade p 12.10 kohaselt varaliselt vastutavate isikute lahkumisel

erakorraline inventuur. Kui 07. juunil 2010 pangast võetud raha poleks kassasse toodud, oleks

vähemalt 29. juulil 2010 avastatud inventuuriga raha puudumine. Mingeid andmeid, et erakorraline

inventuur oleks avastanud raha puudujäägi, vastustaja esitanud ei ole. Isegi kassaraamatut ei ole

vastustaja kohtule esitanud;

4) näitas apellandi esitatud raamatupidamisprogramm kassas sularaha 50 000 EEK-i ja see sai olla

sisestatud ainult vastustaja endise raamatupidaja ja praeguse juhatuse liikme A. Kangro poolt.

Raamatupidamisprogrammi saavad siseneda ja kandeid teha isikud, kelle volitused on kontrollitud ja

füüsiliselt allkirjastatud dokumente programmi ei skanneerita. Hoopis vastustaja esitatud kassaorder

nr 1002 (tl 92) ei ole usaldusväärne, sest raamatupidaja allkirjastab endalt raha vastuvõtmist enda

kohustuste katteks;

5) ei ole apellant rikkunud suhetes vastustajaga käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Mingit raha

kasutamist apellandi enda huvides ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Asjaolu, et apellandil ei ole

esitada kviitungit, ei saa olla käsundiandja juhiste rikkumine, kui käsundiandja on kinnitanud, et

käsundi täitjal puuduvad kohustused käsundiandja ees (tl 117).

6. Vastustaja OilTerm OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, Tartu

Maakohtu 10. juuni 2015 otsus muutmata ning panna kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastuse

kohaselt:

1) on põhjendatud maakohtu seisukoht, et täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 mõttes saab pidada

nõuetekohast kassa sissetuleku orderi kviitungit, mille kassa ees vastutav isik (raamatupidaja), on

väljastanud kassasse raha toonud isikule (vastustaja raamatupidamise sise-eeskirjade p 8.4). Apellant

ei ole tõendanud väidet, et ta andis sularaha ettevõtte kassasse üle;

2) on maakohus andnud põhjendatud hinnangu kõigile apellandi poolt esitatud tõenditele. Juriidilise

isiku raamatupidamisarvestuse õiguse vaidlustamiseks ei piisa tunnistaja J.S. ütlustest. Tunnistaja

ütlused on vastuolulised;

3) E. Rudi poolt allkirjastatud dokumendist ei nähtu millisel eesmärgil ja milliste andmete alusel on

E. Rudi tõendi koostanud. Ainuüksi üldsõnaline kinnitus ei asenda kohast raamatupidamise

algdokumenti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus

saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

8. Asjas puudub vaidlus, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 06. august 2009 kuni 19. juuli

2010. Hageja nõuab kostjalt 50 000 EEK-i (3195 euro), mille kostja võttis juhatuse liikmena hageja

pangaarvelt 07. juunil 2010, tagastamist.

Maakohus on hagi rahuldanud VÕS § 626 lg 1 alusel, mille kohaselt peab käsundisaaja

käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle,

mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Nimetatud säte reguleerib

käsundisaaja kohustust anda käsundiandjale üle käsundi täitmise käigus kolmandatelt isikutelt saadu.

Kuigi maakohus on juhatuse liikme õigussuhte juriidilise isikuga õigesti kvalifitseerinud

käsundilaadse suhtena, ei nähtu käesolevast asjast, et kostja, tegutsedes juriidilise isiku juhatuse

liikmena, oleks jätnud juriidilisele isikule üle andmata kolmandalt isikult saadu. Seetõttu ei ole

võimalik vaidlust lahendada VÕS § 626 alusel, vaid asja lahendamisel tuleb lähtuda ÄS §-s 187

sätestatust.

9. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt vastutab juhatuse liige oma kohustuse rikkumisega osaühingule

tekitatud kahju eest, kui ta ei tõenda, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui

ühing esitab ÄS § 187 alusel juhatuse liikme vastu hagi, peab ta tõendama, et juhatuse liige on oma

kohustusi rikkunud, et ühingule on tekkinud selle rikkumise tulemusena kahju ning esineb põhjuslik

seos rikkumise ja kahju vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole nimetatud kahju nõude

rahuldamise eeldusi tõendanud.

10. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 07. juunil 2010 võttis kostja hageja pangaarvelt deebetkaardiga

välja 50 000 EEK sularaha. Pooled vaidlevad, kas kostja on nimetatud rahasumma maksnud ühingu

kassasse. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et ühingule kuuluva sularaha

õigeaegse kassasse toomise tõendamise koormus lasub kostjal. Maakohus pidas usaldusväärseks

tõendiks raha maksmise kohta kassasse nõuetekohaselt vormistatud kassa sissetuleku orderit, millist

tõendit käesolevas asjas kostja kohtule esitanud ei ole. Maakohus möönis võimalust tõendada

vaidlusalust asjaolu ka muude tõenditega (tunnistajate ütlustega), kuid pidas tunnistajana ülekuulatud

J.S.

ütlusi

ebausaldusväärseks.

Mõlema

poole

poolt

maakohtule

esitatud

hageja

raamatupidamisprogrammi väljavõtteid pidas maakohus ebausaldusväärseteks tõenditeks.

Maakohus on sisuliselt kostjale ette heitnud seda, et kostja ei ole end varustanud OÜ OIlTerm

raamatupidamise siseeeskirja p-le 8.4 vastava tõendiga sularaha sissemakse tegemise kohta hageja

kassasse. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud rikkumine ei saanud tekitada ühingule kahju.

Siseeeskirja p 8.2 kohaselt peab kassaoperatsioonide arvestust raamatupidaja (ja mitte juhatuse liige),

kes vastutab ka sularaha hoidmise nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud

kahju eest. Sellisele raamatupidaja kohustusele on asjas tuginenud ka kostja, väites, et raamatupidaja

ei ole talle sularaha sissemaksmisel väljastanud nõuetekohast allkirjastatud kassaorderit.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus juhatuse liige on võtnud ühingu pangaarvelt

välja sularaha ja väidab end olevat selle maksnud samal päeval kassasse, kannab juhatuse liige

nimetatud asjaolu tõendamise koormist. Kui juhatuse liige ei suuda tõendada pangaarvelt väljavõetud

sularaha kassasse maksmist, saab juhatuse liikmele ette heita oma kohustuste mittenõuetekohast

täitmist ÄS § 187 lg 1 alusel, sest tema käitumise tulemusena on ühingu vara vähenenud.

11. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsust tõendite hindamise osas, mistõttu ringkonnakohus hindab

asjas kogutud tõendeid uuesti (TsMS § 652 lg 5).

TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte. Maakohus on nimetatud põhimõtet tõendite hindamisel rikkunud.

Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kassa sissetuleku orderi puudumisel saab kostja

vaidlusalust asjaolu tõendada ka muude tõenditega, sh tunnistaja ütlustega. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu hinnanguga tunnistaja J.S. ütlustele (lk 144-145) kui ebausaldusväärsetele.

Tunnistaja J.S. andis ütlusi selles, et „ta oli juunis 2010 hageja osaniku Proland Varahaldus esindaja

ja viibis juures, kui kostja andis ühingu kassasse raamatupidaja Aili Kangrole üle sularahas 50 000

EEK-i. Kostja võttis sularaha välja seetõttu, et plaanis oli osta kütusemahuteid ning üks töötaja soovis

palka sularahas. Kuna samal päeval jõuti ettevõtte müügi osas T. Sarapuuga kokkuleppele, siis jäi

tehing kütusemahutitega ära ja kostja maksis raha kassasse“. Maakohus pidas tunnistaja ütlusi

ebausaldusväärseks eelkõige seetõttu, et tunnistaja väitis raha kassasse maksmise olevat toimunud

06. juunil ja kindlasti enne lõunat, samas ei ole vaidluse all, et kostja võttis raha välja 07. juunil 2010

ajavahemikul 11.49 – 11.52. Maakohus ei ole tunnistaja ütluste hindamisel arvestanud asjaoluga, et

tunnistaja ülekuulamine toimus ca 5 aastat pärast sündmust. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et

tunnistaja seostas raha kassasse maksmise aega päevaga, milleni ta ise oli ettevõttega seotud.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta ettevõttega seotud kuni 07. juunini 2010 (tegelikult kuni 08. juunini

2010) ja tunnistaja ütluste kohaselt toimus raha kassasse maksmine üks päev enne ühinguga seotuse

lõppu. Seetõttu ei esine tunnistaja ütlustes sellist vastuolu, mis muudaks tema ütlused

ebausaldusväärseks.

Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on jätnud hindamata E. Rudi (hageja juhatuse liige kuni

19. juulini 2010) kinnituse 15. juulist 2010 selles, et seisuga 15. juuli 2010 ei olnud kostjal võlgnevusi

ega täitmata kohustusi Oilterm OÜ ees. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Apellant heidab

maakohtule ette ka raamatupidamisprogrammi väljavõtte hindamata jätmist. Kostja on esitanud

kohtule väljavõtte raamatupidamisprogrammist HansaRaama (lk 88), millest nähtub 07. juuni 2010

seisuga kassaseis 50 000 EEK-i. Maakohus hindas seda tõendit ebausaldusväärseks ja ei hinnanud

poolte väiteid dokumendi võltsimise kohta. Maakohus põhjendas seda asjaoluga, et kui nõuetekohast

algdokumenti (kassaorderit) ei ole, siis sellisel juhul on tehingu tegelik toimumine usaldusväärselt

tõendamata. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Siseeeskirja p 4.2 kohaselt on

iga raamatupidamiskirjendi aluseks küll majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide

koond, kuid tehingu tegelik toimumine ei saa olla sõltuvuses nõuetekohaselt vormistatud

algdokumendi olemasolust või selle kohtule esitamisest, viimane üksnes lihtsustab vaidluse korral

tehingu toimumist. Ringkonnakohus hindab seetõttu ka raamatupidamisprogrammi HansaRaama

kohtule esitatud väljavõtteid.

12. Kostja on esitanud maakohtule väljatrüki hageja poolt kasutatud raamatupidamisprogrammist

HansaRaama, väljatrükk on tehtud 15. juulil 2010 kell 19.25 (lk 88).

TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus

dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lõige 2

kohaselt võib dokumendi võltsitust põhistada muuhulgas dokumentide võrdlemisega.

Hageja on dokumendi võltsitust põhistanud eelkõige asjaoluga, et pearaamatu väljatrüki vasakus

ülemises nurgas on märgitud viimase kande registreerimise päevaks 04. märts 2010, samas on kanded

tehtud 07. juuni 2010 kohta, sealjuures tugineb hageja HansaRaama programmi haldava Excellent

Business Solutions Eesti AS-i e-kirjale (lk 113), mille kohaselt tähendab „viimati reg kp“ kõige

uuema finantskande kuupäeva ehk millal on sisestatud või tekkinud kuupäevaliselt kõige uuem kanne

Finants mooduli kannete registrisse. Nimetatud väitega soovib hageja tõendada, et kostja poolt

esitatud raamatupidamisdokumendid ei ole ehtsad ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta (hageja

väide lk 103). Samuti põhistab hageja võltsituse väidet koopiaga hageja raamatupidamisprogrammi

logifailist, millest nähtuvalt ei ole kostja sisenenud programmi kostja poolt esitatud materjalides

märgitud aegadel. Kostja dokumentide võltsituse väitega ei nõustunud (lk 144).

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole põhistanud 07. juuni 2010 raamatupidamisprogrammi

väljatrüki (lk 88) võltsitust. Seda ei saa tõendada üksnes asjaoluga, et dokumendi kohaselt on kõige

uuem finantskanne tehtud 04. märtsil 2010. Nimetatud dokumendi kohaselt ei ole vaidlusalusel

kuupäeval 07. juunil 2010 tehtud mitte üks kanne (sularaha sissemaks), vaid kokku 15 kannet, sh 14

kannet kontol 10121 (arvelduskonto pangas). Hageja ei ole väitnud, et kõik nimetatud kanded oleksid

võltsitud, kuigi lähtudes kuupäevast 04. märts 2010 peaks see nii olema. Asjas ei saa seetõttu

välistada seadistusprobleeme programmis. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja pidanuks oma

võltsituse vastuväidet tõendama asjatundja arvamuse või ekspertiisiga. TsMS § 277 lg 4 kohaselt võib

kohus dokumendi võltsituse kontrollimiseks määrata ekspertiisi. Käesoleval juhul oleks hageja

saanud võtta dokumendi võltsituse kohta arvamuse ka HansaRaama programmi haldajalt. Hageja ei

ole seda teinud ega taotlenud kohtult ekspertiisi läbi viimist. Seega ei ole hageja põhistanud oma

väidet dokumentide võltsituse kohta.

13. Ringkonnakohus leiab, et tõendite kogumile hinnangut andes tuleb arvestada ka asjaoluga, et

hageja seaduslikuks esindajaks hagi esitamise ajal on sama isik, kes 07. juunil 2010 vastutas hageja

raamatupidajana kassaoperatsioonide arvestuse õigsuse eest ja kelle kätte kostja väidab end olevat

vaidlusaluse raha andnud (A. Kangro). Kuigi hageja oleks saanud esitada kohtule ka kassaraamatu

(mille pidamise kohustus hagejal vastavalt raamatupidamise sisekorraeeskirjade p-le 8.4 oli), ei ole

hageja pidanud seda vajalikuks, vaid on esitanud kohtule üksnes ühe kassaorderi vaidlusalusest

perioodist, mis kannab sama numbrit (10002) kostja poolt esitatud allkirjastamata kassa

sissetulekuorderiga (lk 92). Hageja väite kohaselt võeti kassa sissetulekuorderiga nr 10002 kassasse

laen raamatupidajalt endalt (orderi on allkirjastanud sama isik A. Kangro) summas 1300 eurot, millise

laenu võtmist jällegi kostja hageja selleaegse juhatuse liikmena eitab. Kassaraamatu esitamine

võimaldanuks kohtul võrrelda sellega kassaordereid ja pearaamatu väljatrükki. Tõendite hindamisel

arvestab ringkonnakohus ka kostja väitega, mille kohaselt pidi kassapuudujääk ilmnema ka inventuuri

tegemisel kostja lahkumisel juhatuse liikme ametist 19. juulil 2010. Erakorralise inventuuri tegemise

kohustus on sellisel juhul hageja raamatupidamise siseeeskirja p-ga 12.10 ette nähtud. Hageja ei ole

asjas esitanud väidet, et inventuuri ei toimunud või põhjust, miks inventuuri läbi ei viidud.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi hinnanguga OÜ OilTerm osa müügilepingu p-s 2.2.2. ostja

esindaja T. Sarapuu kinnituse tõendiväärtusele. T. Sarapuu kinnitus selle kohta, et ta on tutvunud

hageja dokumentidega, ei tõenda kostja väiteid sularaha kassasse tasumise kohta.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole asjas tõendanud kostja poolt

kahju tekitamist ja hagejale kuuluva 50 000 EEK-i sularaha kasutamist hageja huvide vastaselt.

Kostja poolt esitatud tõendid kogumis (pearaamatu väljatrükk 07. juunist 2010, tunnistaja J.S.

ütlused, juhatuse liikme E. Rudi kirjalik kinnitus ja E. Rudi poolt allkirjastatud bilanss seisuga

15. juuli 2010) lubavad ringkonnakohtul järeldada, et kostja maksis pangast võetud sularaha hageja

kassasse ja hagejal ei ole kahju tekkinud.

Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

14. Hageja taotles hagi esitamisel hagi tagamist kostja pangakotode arestimisega nõutavas summas.

Maakohus rahuldas 04. märtsi 2011 määrusega hagi tagamise taotluse ning tagas hagi. Hagi tagamise

abinõuna arestis maakohus kostja pangakontod Eesti krediidiasutustes 3 195,59 euro ulatuses. Kostja

tasus Rahandusministeeriumi arveldusarvele Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011 määrusega

määratud rahasumma 3 000 eurot (tl 50), mistõttu tühistas maakohus 19. septembri 2011 määrusega

04. märtsi 2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kuna ringkonnakohus jätab hagi

rahuldamata, tuleb kostjale tagastada kohtu deposiitarvele tasutud 3000 eurot kohtuotsuse

jõustumisel.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja

(vastustaja) kanda.

Kostja ei ole maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohtu menetluses

esitas kostja menetluskulude nimekirja ja taotles menetluskuluna õigusabikulu 1200 euro

väljamõistmist. Menetluskulu tuleneb arvetest nr 21/2013 – 600 eurot, nr 25/2013 – 360 eurot ja

nr 37/2015 – 240 eurot. Menetluskulu ringkonnakohtus kajastub üksnes viimasel arvel summas 240

eurot. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks

kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Maakohtus toimus viimane kohtuistung 21. mail 2015, kus kostja avaldas, et tal ei ole menetluskulude

nimekirja esitada. Maakohus ei andnud kostjale tähtaega nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis

seonduvad osalemisega kohtuistungil, millega rikkus TsMS § 176 lg-s 1 sätestatut. Kostja esitas

esmakordselt menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu menetluses. Esitatud arvetest nähtub, et

kostja kuluks maakohtus õigusabile oli kulu kostja vastuste koostamise eest, kostjal ei ole tekkinud

kulutusi seoses advokaadi osalemisega 21. mai 2015 kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Seega on kostja (apellant) esitanud menetluskulude nimekirja maakohtu osas seaduses sätestatud

tähtaega rikkudes, hilinenult, ja tema taotlus menetluskuluna 960 euro saamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt välja apellandi menetluskuluna ringkonnakohtus

540 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/