3-15-1995/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1995

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada 15.09.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a

määruse peale.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrus.

3. Võtta menetlusse 06.09.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

03.09.2015. a määruse peale.

4. Jätta 06.09.2015. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

03.09.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

10.08.2015 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja 04.08.2015. a taotlus riigi

õigusabi saamiseks (tl 1-2p), milles ta palub määrata talle riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses, sh õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5). Määruskaebuse

esitaja sõnul soovib ta pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et Viru

Vangla viivitas talle Viru Ringkonnaprokuratuurilt 13.08.2014 saabunud kirja kätteandmisega

ning ametnik tutvus selle sisuga. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta esitanud vastava

kahjunõude Viru Vanglale, mille Viru Vangla jättis 31.07.2015. a otsusega rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.08.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 04.08.2015. a

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel,

mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3.

19.08.2015 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja 17.08.2015. a taotlus riigi

õigusabi saamiseks (tl 8-8p), mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu

10.08.2015. a määruse vaidlustamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 21.08.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 17.08.2015. a

riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5.

02.09.2015 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja 30.08.2015. a taotlus riigi

õigusabi saamiseks (tl 14-14p) , mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu

Halduskohtu 21.08.2015. a määruse vaidlustamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 03.09.2015. a määrusega 30.08.2015. a taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et 18.08.2015 saabus Tartu Halduskohtule

määruskaebuse esitaja kaebus Viru Vangla 31.07.2015. a vastuse nr 6-16/59-5 vaidlustamiseks

(haldusasi nr 3-15-2062). Seega on määruskaebuse esitaja juba esitanud kohtule kaebuse,

mille esitamiseks ta käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotleb. Samuti nähtub

kohtuinfosüsteemist, et määruskaebuse esitaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem,

esitanud kohtule nii faktiliselt kui ka õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi, sh ka

määruskaebusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega

kohtupraktikas

ennenägematu.

Tulenevalt

halduskohtumenetluses

valitsevast

uurimisprintsiibist ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised,

ning halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

7.

09.09.2015 saabus kohtule määruskaebuse esitaja 06.09.2015. a taotlus riigi õigusabi

saamiseks (tl 21) Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määruse vaidlustamiseks. Taotleja väitel ei

võimalda tema tervislik seisund, õiguste piiratus ja asjaolu, et tal on menetluses palju

erinevaid kohtuasju, tal oma õigusi iseseisvalt kaitsta.

8. Tartu Halduskohus jättis 11.09.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 06.09.2015. a

riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, põhjendades määrust järgnevalt.

Määruskaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-15-2062 esitanud kohtule kaebuse koos riigi

õigusabi taotlusega, mille esitamiseks ta käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotleb. Kohus

selgitab, et võib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 kohaselt jätta läbi

vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega

võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette

teisiti. Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt HKMS § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise

taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6

kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Tartu Halduskohtu 10.08.2015. a määrus, millega kohus jättis käesolevas asjas

määruskaebuse esitaja 04.08.2015. a taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, jõustus

27.08.2015. Samuti on jõustunud 21.08.2015. a kohtumäärus. Tulenevalt halduskohtu

10.08.2015. a määruse jõustumisest, sellest tulenevalt menetluse lõppemisest ning sellest, et

määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, tuleb

määruskaebuse esitaja 06.09.2015. a taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9.

15.09.2015 esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 27), milles

märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrusega,

millega kohus jättis läbi vaatamata tema 06.09.2015. a riigi õigusabi taotluse. Taotluse

kohaselt ei ole määruskaebuse esitajale tagatud tema õiguste iseseisev käitamine ning

kohtuasjas rikutakse erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi.

10. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja 15.09.2015. a taotlust

määruskaebusena, mis on esitatud Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määruse peale, jättis selle

22.09.2015. a määrusega rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbi vaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja 15.09.2015. a määruskaebuse ning

tühistab Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määruse, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja

06.09.2015. a määruskaebuse ning jätab 06.09.2015. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 03.09.2015. a määruse muutmata.

12. Tartu Halduskohus jättis 11.09.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja 06.09.2015. a

riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et Tartu Halduskohtu 10.08.2015. a

määrus, millega kohus jättis käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 04.08.2015. a taotluse

riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, on jõustunud, ning määruskaebuse esitaja on esitanud

kohtule sama kaebuse, mille esitamiseks ta käesolevas asjas riigi õigusabi taotleb, koos riigi

õigusabi taotlusega. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et

määruskaebuse esitaja 06.09.2015. a avalduse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus.

Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub tõepoolest, et määruskaebuse esitaja esitas haldusasjas

nr 3152062 kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas

1000 eurot seoses sellega, et Viru Vangla avas talle Viru Ringkonnaprokuratuurist saabunud

kirja ja andis selle üle hilinenult. Nimetatud haldusasjas esitatud kaebuses viitas

määruskaebuse esitaja ka käesolevale haldusasjale ning väljendas rahulolematust sellega, et

10.08.2015. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata tema kaebuse koostamiseks esitatud

riigi õigusabi taotluse. Määruskaebuse esitaja soovis, et kohtu vastav toiming tunnistataks

põhiseadusega vastuolus olevaks. Eeltoodust ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul järeldada,

et määruskaebuse esitaja oleks selles kaebuses esitanud uue taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Halduskohus ei ole kaebust sellisena ka tõlgendanud ning haldusasjas nr 3-15-2062 on

määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule riigi õigusabi taotluse alles 01.10.2015 ehk

pärast halduskohtu poolt käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud määruse tegemist.

Seega ei ole õige halduskohtu 11.09.2015. a määruses esitatud käsitlus, et 06.09.2015. a

taotlust saab käsitleda korduva taotlusena HKMS § 55 lg 3 mõttes, kuna määruskaebuse

esitaja oli esitanud sama taotluse haldusasjas nr 3-15-2062.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 06.09.2015. a avaldust ekslikult tõlgendanud

uue riigi õigusabi taotlusena. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega tuleb ka antud juhul

määruskaebuse esitaja avaldusi tõlgendada tulenevalt uurimispõhimõttest, võttes

lähtepunktiks tema tegeliku tahte. Määruskaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas esitanud

esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused

halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabi

andmisest kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabi andmisest keelduti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest

keeldumisega on hõlmatud määruskaebuse esitaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad

menetlustoimingud, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal, kelle esmane taotlus on

rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt

haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Kui määruskaebuse esitaja on sellise taotluse

esitanud, tuleb seda ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada halduskohtu määruse peale esitatud

määruskaebusena. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas 17.08.2015. a,

30.08.2015. a ja 06.09.2015. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. Määruskaebuse esitaja

tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse

vaidlustamine, millega talle käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena.

14. HKMS § 210 lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 11.09.2015. a määrus tühistada ning

06.09.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määruse peale menetlusse

võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata

asja tagasi halduskohtusse 06.09.2015. a määruskaebuse menetlemiseks. Kuivõrd käesoleva

haldusasja raames tuleb määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks leida vastus küsimusele, kas

tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku

olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise õiguspärasust 03.09.2015. a määruse raames.

15. Halduskohus on 03.09.2015. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 vajalikuks neid korrata.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus 15.09.2015. a määruskaebuse ja tühistab Tartu

Halduskohtu 11.09.2015. a määruse ning jätab 06.09.2015. a määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määruse muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/