4-15-7670/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2015. a, Rapla Kohtuistungi aeg

16. oktoober 2015. a Väärteoasja number 4-15-7670 Väärteoasi

O.P kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri

03. septembri 2015. a otsusele väärteoasjas liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. Kaebuse esitaja O.P, isikukood XXX, elukoht xxxxxx maakond xxxxxxx xxxxxx xxx,

xxxxxxxxxxx Kaitsja Agne Koks Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla

politseijaoskond (asukoht Rapla Savi 2, ), laane@politsei.ee esindaja Aigi Baumeister Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja 156 lg. 1 ja lg. 1-1 RESOLUTSIOON

Jätta O.P kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri

03. septembri 2015. a otsusele liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses ette nähtud korras. Mittetasumise korral ja kui kohtuotsuse peale ei ole esitatud kassatsiooni, võib kohtuväline menetleja pöörata otsuse sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni, mis tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest.

Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks arvates kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt ei olnud O.P 03. augustil 2015. a kella 16.34 paiku Rapla maakonnas Märjamaa alevis Haimre puiesteel sõiduautot VW Passat registreerimismärgiga xxx xxx juhtides turvavööga kinnitatud. Kohtuväline menetleja on karistanud O.P liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga kakskümmend kaks (22) trahviühikut, millele vastab 88 eurot.

O.P kinnitab nii kaebuses, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Kaebuse ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt alustas O.P enne kinnipidamist sõitu Tallinnast ja enne sõidu alustamist kinnitas oma turvavöö, mis oli sõidu ajal kuni kontrollimiseni kogu aeg kinnitatud. Kinnnitamata turvavöö korral lülitub sissse vastav helisignaal, mida aga ei olnud. Seljas oli O.P tumehall T-särk ja tumehallid on ka auto turvavööd. Ta on suurt kasvu ja musklis ülakehaga, mistõttu oli turvavöö tihedalt vastu õlga ja esmapilgul võisid politseitöötajad turvavööd mitte märgata. Ka väärteoprotokolli koostamisel kinnitas O.P, et tal oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Süüteo koosseisule vastav õigusvastane ja süüline tegu on kindlaks tegemata. Neil põhjustel taotleb O.P kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei loe kaebust põhjendatuks. Vastuväidete kohaselt nägid politseiametnikud ES ja KP paremalt poolt peateelt lähenenud O.P autole teed andes, et O.P oli turvavöö kinnitamata.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on O.P tegevuses tõendatud. Samuti ei tõusetu küsimust süüd või õigusvastasust välistavatest asjaoludest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud politseiametnike EK ja KP ütlustes, et peateelt Haimre puisteele keeranud O.P juhitud autole teed andes nägid nad selgesti, et juhil ei olnud turvavöö kinnitatud ja vöö lahtine ots rippus ukseposti küljes. Külje pealt on autosse näha, kas turvavöö jookseb uksepostist istmeni või mitte, sest istme ja ukseposti vahel on vaba ruum. Pärast kinnipidamist oli O.P turvavöö kinnitatud ja ta väitis, et vöö oli sõidu ajal kogu aeg kinnitatud. Tunnistaja E. S kinnitusel jälgib ta alati turvavööde kinnitamist kõigis vastu tulnud autodes.

Kohtul puudub alus arvata, et O.P autot kontrollinud ja asja arutamisel ütlusi andnud politseiametnikud eksivad või annavad teadvalt O.P kahjuks ebaõigeid ütlusi. Politseiametnikud tegid oma tavapärast tööd ja turvavööde kasutamise kontroll sõidu ajal kuulub selle juurde. Nii on tekkinud ka kogemus kinnitamata turvavöödega juhte ja reisijaid kiiresti märgata. Kumbki tunnistaja ei ole O.P-ga varem kokku puutunud ja seepärast puudub alus arvata, et tunnistajad tema kui võimaliku rikkuja ära tundsid ja autole järgi sõitma asudes temasse juba eelnevalt negatiivselt suhtusid.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid O.P tegevuses ei ole. Arutatav väärtegu tuleb ligeda toimepanduks KarS 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Karistuseks on antud juhul ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja poolt sellest vähem kui pooles ulatuses määratud rahatrahv tuleb lugeda vastavaks O.P süü suurusele ja õiguskorra kaitse huvidele vastavaks. Kohus ei pea vajalikuks karistust kergendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik