3-14-51189/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51189

Haldusasi

VV kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise

nõudes summas 630 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – VV

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Kaimar

Karuauk ja Teerika Marilin Martisen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VV apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VV apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.12.2014 otsus

haldusasjas nr 3-14-51189 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 2. detsembril 2015 (HKMS

§ 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-51189

2(6)

1. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 03.01.2014 käskkirja nr 3 alusel lukustati

esimese üksuse sektsiooni 1-4 kambrite uksed alates 03.01.2014 kella 10.45-st kuni asjaolude

väljaselgitamiseni julgeoleku kaalutlusel. Käskkirjas märgiti, et 03.01.2014 avastati esimese

üksuse sektsioonis 1-4 kinnipeetava käes töökorras mobiiltelefon. Mobiiltelefon on vangla

julgeolekut ohustav seade, kuna sellega on võimalik organiseerida keelatud esemete ja ainete

toomist vangla territooriumile ning pidada keelatud suhtlust. Intsidendi täpsemate asjaolude

väljaselgitamiseks, samuti kinnipeetavate üle efektiivsema järelevalve teostamiseks, keelatud

esemete leviku takistamiseks ja nende esemete avastamiseks on vajalik esimese üksuse

sektsiooni 1-4 lukustamine.

2. Tallinna Vangla üksuse juhi 13.01.2014 käskkirjaga nr 19 lõpetati 03.01.2014

käskkirjaga nr 3 kohaldatud piirangud seoses asjaolude äralangemisega.

3. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 06.02.2014 käskkirja nr 65 alusel lukustati

esimese üksuse sektsiooni 1-4 kambrite uksed alates 06.02.2014 kella 09.00-st kuni asjaolude

väljaselgitamiseni julgeoleku kaalutlusel seoses 05.02.2014 kella 22.50 ajal esimesest üksusest

avastatud mobiiltelefoniga. Käskkirjas esitati 03.01.2014 käskkirjale nr 3 sarnased

põhjendused, lisaks selgitati, et vaatamata sektsiooni 1-4 lahtiolekuaja piiramisele tagatakse

kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine, jalutuskäigud,

kokkusaamised ja sisseostude tegemine.

4. Tallinna Vangla üksuse juhi 12.02.2014 käskkirjaga nr 73 lõpetati 06.02.2014

käskkirjaga nr 65 kohaldatud piirangud seoses asjaolude äralangemisega.

5. VV esitas 27.02.2014 Tallinna Vangla direktorile mittevaralise kahju hüvitamise taotluse

seoses esimese üksuse sektsiooni 1-4 sulgemisega ajavahemikel 03.01.–13.01.2014 ja 06.02.–

12.02.2014. VV märkis taotluses, et sektsiooni sulgemise aluseks olevates sündmustes ei olnud

temal süüd ning vangla piiras põhjendamatult tema liikumisvabadust sektsioonis. Taotlejale

kaasnesid sektsiooni sulgemisega tugevad hingelised läbielamised, mis väljendusid unetuses,

söögiisu puudumises, depressioonis ja psüühilistes atakkides. Taotleja nõudis iga lukustatud

kambris viibimise päeva (kokku 16) eest 30 eurot ning kolme vahelejäänud spordisaali

kasutamise võimaluse eest 150 eurot, kokku 630 eurot.

6. VV esitas 12.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 630 €.

1) VV viibib alates 2013. a detsembrist Tallinna Vangla avatud sektsioonis 1-4. Kaebajalt võeti

sektsiooni sulgemisega võimalus liikuda, telefoni kasutada ja võimlat külastada. Kaebaja ei

olnud seotud sündmustega, mis tõid kaasa sektsiooni sulgemise, ega ohustanud vangla

julgeolekut. Seega võeti kaebajalt alusetult liikumisvabadus ning ta nõuab riigivastutuse

seaduse (RVastS) §-dele 7 ja 9 ning põhiseaduse (PS) §-le 25 tuginedes talle õigusvastaste

toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja viibis kinnises kambris 16 päeva ning soovib

iga päeva eest 30 euro suurust hüvitist. Lisaks jäi kaebaja sellel perioodil ilma kolmest võimla

külastusest, mille eest soovib saada 50 eurot iga külastuse kohta.

2) Tööpäevadel on kamber avatud kell 09.20-11.20 ja 14.00-17.40 ning selle aja jooksul võib

kaebaja vabalt sektsioonis liikuda, käia naaberkambrites, suhelda teiste kinnipeetavatega,

helistada vabalt nn elavas järjekorras – piiranguid telefonikõnede arvule ja kestusele pole.

Puhkepäevadel on kambrid avatud kell 08.10-11.45 ja 13.10-17.45. Puhkepäevadel saab

kasutada spordisaali. Seoses sektsiooni sulgemisega ei saanud kaebaja käia võimlas ega duši

all. Ajal, mil sektsioon on suletud, puudub kaebajal võimalus saada perioodikat. Lisaks oli

kamber, milles kaebaja viibib, üle rahvastatud: 17 m2 kambris viibis viis kinnipeetavat ning seal

3-14-51189

3(6)

on WC ja mööbel. Sektsiooni sulgemise ajal sai kaebaja helistada vaid kord nädalas 5-10

minutit ainult ajavahemikus 12.00-14.00 ning muul ajal ei saanud helistada isegi advokaadile.

3) Kaebaja külastab spordisaali üks kord nädalas graafiku alusel, mis on ainus võimalus

tegeleda spordiga. Kuna kaebaja on suitsetaja, siis kasutab ta jalutamiseks ette nähtud aega

suitsetamiseks.

7. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad olid

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja õigust oma osakonna piires 4 tundi vabalt liikuda piirati õiguspäraselt

vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel antud Tallinna Vangla 03.01.2014 käskkirjaga nr 3 ja

06.02.2014 käskkirjaga nr 65. Nimetatud haldusakte kaebaja vaidlustanud ei ole ega ole vastu

vaielnud ka kaebuses käskkirjades toodud põhjendustele. VangS § 55 lg-st 1 ei tulene

kinnipeetava õigust nõuda, et kehakultuuriga saaks tegeleda spordisaalis. Vangla võimaldas

kehakultuuriga tegeleda jalutuskäikudel värskes õhus viibimise ajal.

2) Tallinna Vangla ei rikkunud käskkirju andes kaalutlusreegleid. Sektsiooni lukustamiseks ja

sellest tulenevalt kaebaja vabaduse piiramiseks võrreldes tavapärase olukorraga esines

põhjendatud huvi – tagada julgeolek vanglas. VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus

tagada üldine julgeolek. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate

kinnipeetavate, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise.

Ennetava meetmena tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast, hinnangute andmine toimub

olemasoleva info alusel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09).

Kuna sektsiooni lukustamise eesmärk oli ennetavalt õigushüvede kahjustamise ärahoidmine,

mitte kaebaja vabaduse täiendav piiramine, tuleb arvestamata jätta kaebaja väide, et temal

puudus seos sündmustega, mis tõid kaasa sektsiooni sulgemised.

3) Kaebaja suhtes kehtinud piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud ning

nendega ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. Kuna vangla tegevus sektsiooni 1-4

lukustamistel oli vaidlusalustel perioodidel õiguspärane, on täitmata üks kahju hüvitamise

eeldustest.

4) Kaebaja ei toonud kohtueelses menetluses välja asjaolu, et ta ei saanud vabalt telefoni

kasutada. Samas ei piiratud kaebaja õigust helistada, mida kinnitab ka väljavõte VV poolt tehtud

telefonikõnedest perioodidel 03.-13.01.2014 ja 06.-12.02.2014.

8. Tallinna Halduskohtu 29.12.2014 otsusega jäeti VV kaebus rahuldamata.

1) VangS § 8 lg 2 lubab vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase

käitumise vältimiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lõikega 1 kinnipeetavale

tagatud üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja

suhtlemisvabadust osade kambrite või teatud osakondade piires. Vaidlusalusel juhul on Tallinna

Vangla lukustanud esimese üksuse sektsiooni 1-4 03.01.2014 käskkirja nr 3 ja 06.02.2014

käskkirja nr 65 alusel. Sellega on täidetud VangS § 8 lg-st 1 tulenev vorminõue, et vastav otsus

tuleb teha kirjalikult. Mõlemas käskkirjas on toodud kaalutlused, mille alusel sektsioon

suletakse. Sektsiooni sulgemine oli mõlemal korral põhjendatud.

2) Vangla asus õigesti seisukohale, et mobiiltelefon kui keelatud ese (vangla sisekorraeeskirja

§ 641 p 10) kinnipeetava valduses ohustab vangla julgeolekut ning selleks, et välja selgitada

juhtumi asjaolud, lukustati esimese üksuse sektsioon 1-4. Nii oli võimalik piirata

kinnipeetavatel kambrite vahelist liikumist, mis tagas efektiivsema järelevalve. Ka oli nii

võimalik takistada keelatud esemete levikut kinnipeetavate hulgas ning tõhustada tööd keelatud

esemete avastamiseks. Vangla eesmärk ei olnud seotud kaebaja kiusamisega või

3-14-51189

4(6)

põhjendamatult temale ebamugavuste tekitamisega, vaid tagada vangla üldist julgeolekut.

Tallinna Vangla 03.01.2014 käskkirjast nähtuvalt olid piirangud ajutised ning 13.01.2014

käskkirjaga nr 19 lõpetati nende kohaldamine. Ka teisel korral lõpetati piirangute kohaldamine

vajaduse äralangemisel. Kuna keelatud esemete liikumist ei suudetud piirata, siis on mõistetav,

miks vangla pidi välja selgitama, kuidas keelatud esemed vanglasse toimetatakse, et takistada

nende levikut. Seatud eesmärkide saavutamiseks oli õiguspärane ja proportsionaalne

sektsioonide sulgemine. Piirangute ajal tagati kinnipeetavatele õigused, mis tulenevad

seadusest. Telefoni kasutamine oli võimalik (avalduse alusel ja vastavalt võimalustele), tagati

jalutuskäigud, kokkusaamised, sisseostude tegemine.

3) Vanglal olid tekkinud tõsised probleemid seoses mobiiltelefonide toimetamisega vanglasse,

mille kasutamisega omakorda on võimalik kontrollimatult helistada ööpäevaringselt. Vangla on

hinnanud probleemi tõsidust õigesti, sest praktikas oli mobiiltelefon kujunenud kinnipeetavate

käes teiste keelatud esemete vanglasse organiseerimise peamiseks abivahendiks (vt käskkirja nr

3 põhjendus). Piirangute kehtestamist ja valitud meedet ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et

kaebaja suhtes ei olnud vangla tuvastanud, et tema kasutas keelatud eset.

4) Asjaolusid arvestades ei olnud sektsioon järjestikku suletud ebamõistlikult pikka aega.

03.01.2014 käskkirja nr 3 alusel oli sektsioon suletud 10 päeva ja 06.02.2014 käskkirjaga nr 65

oli sektsioon suletud 6 päeva. Kaebaja väide, et temal ei olnud sektsiooni lukustamise aluseks

olnud sündmustega midagi pistmist, ei muuda käskkirju õigusvastaseks, kuna esines

põhjendatud vajadus viivitamatult sulgeda kogu sektsioon.

5) Ei nähtu, et vangla oleks oma tegevusega kahjustanud kaebaja tervist. Eluliselt ei ole usutav,

et täiendav liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine võrdlemisi lühikeseks ajaks võiks

kinnipeetava tervist kahjustada. Tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebajale oli antud

valikuvõimalus kasutada kas suitsetajate või mittesuitsetajate jalutusboksi. Kaebaja on vabal

tahtel valinud suitsetamise võimaluse kasutamise, mistõttu ei ole vangla tema valikuvabadust

piiranud.

6) Kaebaja inimväärikust ei alandatud. Piirangud ei olnud nii intensiivsed kui näiteks

kartserikaristust kandvale kinnipeetavale seatavad piirangud; sektsiooni sulgemise ajal viibis

kaebaja sarnastes tingimustes, milles viibivad kinnipeetavad suletud osakondades. Kinnipeetav

peab vangla julgeoleku huvides taluma mitmesuguseid piirangud, mh teatud ajaperioodiks

kambrite lukustamist avatud sektsioonis. Piirangute seadmine ei ole kollektiivne karistamine.

Ebameeldivused, mida kaebaja pidi seoses sektsiooni sulgemisega taluma, ei olnud sellised, mis

selgelt ületaksid vangistusega paratamatult kaasnevad piirangud ja ebameeldivused.

Kinnipeetava liikumisvabaduse täiendavat piiramist õiguspärase haldusakti alusel ning

seejuures mitte ebamõistlikult kauaks ei ole alust käsitada vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1

mõttes. Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud väite, et ta oli sunnitud viibima

ülerahvastatud kambris – 17 m2 põrandapinda viie kinnipeetava kohta, lisaks WC ja mööbel.

Isegi kui kohus saaks selle asjaoluga arvestada, nähtub, et antud juhul ei olnud tegemist sellise

kitsikusega, et kaebajale oleks kambris jäänud vähem kui 3 m2 põrandapinda (kui arvestada

põrandapinna hulka ka mööbli alla jääv ala).

7) Väited,

et

helistamise

õigust

piirati,

kaebajal

ei

olnud

võimalust

lugeda

perioodikaväljaandeid ning ta ei saanud käia duši all (ilmselt peab kaebaja silmas koos

spordisaali külastusega kaasnevat pesemiskorda), on kaebaja esmakordselt esitanud alles

kohtumenetluses. Kohus saab kahjunõuet läbi vaadata ulatuses, milles on läbitud kohtueelne

menetlus, st kohtumenetluses võrreldes kohtueelse menetlusega uusi kahjuhüvitist mõjutavaid

asjaolusid enam esitada ei saa (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2008 määrus

haldusasjas nr 3-3-1-68-08, p 9). Kohus siiski märkis, et kaebajale oli helistamise võimalus

3-14-51189

5(6)

tagatud vähemalt kord nädalas, nagu suletud osakondades viibivatele kinnipeetavatele (Tallinna

Vangla kodukorra p 13.3.1). Sealhulgas on kaebaja saanud helistada juristile.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. VV palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ning teha asja uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Apellandil on õigus oma õigusi kaitsta talle arusaadavas vene keeles. Käskkirjade sisust sai

apellant teada alles pärast sektsiooni avamist, sest ta ei valda riigikeelt. Vangla ei anna

hinnangut tema ega ta kambrikaaslaste suhtes.

2) Vangla preventiivsed abinõud viivad selleni, et iga kinnipeetav, kelle kambrist leiti telefon,

tunnistaks, et telefon kuulub talle. Sellised abinõud võivad esile kutsuda ohu vanglale. VangS

§ 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Spordisaal

on ainus koht vanglas, kus on seda võimalik teha. Vangla väited võimaluse kohta sportida

jalutusboksis on valelikud, kuna seal ei ole ruumi, trenažööre ega seadmeid. Kuna kaebaja on

suitsetaja, siis ei pakuta talle võimalust eraldi suitsetada ja sporti teha. Jalutusboks on ainus koht

suitsetamiseks. Kui vangla eesmärgiks oli piirata kinnipeetavate suhtlemist, siis jääb

arusaamatuks, miks ei keelatud ära koolis, kutsekoolis, sotsiaalkursustel ja kirikus käimist.

Seetõttu olid vangla meetmed apellandi suhtes karistuslikud.

10. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Asjassepuutumatud on apellandi väited seoses õigusega kaitsta ennast talle arusaadavas

vene keeles. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja väide, et temal ei olnud sektsiooni

lukustamise aluseks olnud sündmustega midagi pistmist, ei muuda käskkirju õigusvastaseks,

kuna esines põhjendatud vajadus viivitamatult sulgeda kogu sektsioon. Kuna miski ei viita

nimetatud käskkirjade õigusvastasusele, oli sektsiooni sulgemine õiguspärane. Ka spordisaalis

puuduvad trenažöörid. Liiati ei ole tõendatav apellandi väide, et kõik kinnipeetavad üldse

soovivad sportida jalutusboksides. Vangla kohaldas käskkirjade andmisel kaalutlusõigust

kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestades teadaolevaid asjaolusid, samuti kaaluti

põhjendatud huvi – julgeolek vanglas. Apellandi vabadust oli võrreldes tavapärasega õigustatult

piiratud, lähtudes huvist tagada vangla julgeolek (VangS § 66 lg 1). Kuna sektsiooni

lukustamise eesmärk oli ennetavalt õigushüvede kahjustamise ärahoidmine, mitte kaebaja

vabaduse täiendav piiramine, tuleb arvestamata jätta kaebaja väide, et temal puudus seos

sündmustega, mis tõid kaasa sektsiooni sulgemise.

2) Apellandi suhtes kehtinud piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud

ning nendega ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. Kuna vangla tegevus sektsiooni 1-

4 lukustamisel oli vaidlusalustel perioodidel õiguspärane (VangS § 8 lg 2), on täitmata üks kahju

hüvitamise eeldustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tähelepanuta tuleb jätta apellandi 29.10.2015 esitatud venekeelne menetlusdokument.

Ringkonnakohus andis 17.09.2015 määrusega tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni

26.10.2015. Hilinenult esitatud dokument, arvestades, et see vajab tõlkimist kohtumenetluse

keelde, tooks kaasa kohtuotsuse teatavakstegemise edasilükkumise.

12. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks

alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4).

3-14-51189

6(6)

13. Asjassepuutumatud on kaebaja väited seoses eesti keele mittevaldamisega ning õigusega

kaitsta ennast vene keeles. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kaebaja teadlik käskkirjadest,

millega otsustati sektsiooni sulgemine. Ka Tallinna Vangla 03.01.2014 ja 06.02.2014

käskkirjadega nähti ette suuline teavitamine käskkirja andmisest sektsiooni 1-4 kinnipeetavatele

(p 2).

14. Käskkirjade õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et kaebajal ei olnud vahetut kokkupuudet

leitud mobiiltelefonidega ning need ei olnud tema omad. Vangla ja halduskohus on õigesti

märkinud, et sektsioon 1-4 suleti, kuna viivitamatult oli vaja tagada vangla üldine julgeolek

(VangS § 66 lg 1). Sõltumata sellest, milline kinnipeetav mobiiltelefone kasutas, lähtus nende

kasutamisest vangla julgeolekule selles sektsioonis oht. Seega ei olnud kohaldatavad meetmed

seotud kaebaja tegevusega, vaid eesmärgiks oli tagada üldine julgeolek vanglas. Meetmetel ei

olnud karistuslikku iseloomu.

15. Apellant seostab spordisaali kasutamise piirangut kui karistuslikku meedet ka sellega, et

samas koolis, kutsekoolis, sotsiaalkursustel ja kirikus käimist ei piiratud. Nähtuvalt Tallinna

Vangla 03.01.2014 ja 06.02.2014 käskkirjadest oli sektsiooni sulgemise eesmärgiks selgitada

välja keelatud eseme päritolu ning kinnipeetavate seos antud juhtumiga; kinnipeetavate

kambritevahelisele liikumisele piirangu seadmine on vajalik efektiivsemaks järelevalve

teostamiseks kinnipeetavate üle ja asjaolude väljaselgitamiseks; samuti on kambrite

lukustamine vajalik selleks, et takistada keelatud esemete levikut kinnipeetavate hulgas ja

tõhustada tööd nende esemete avastamiseks. Eelnevast ilmneb, et käskkirjadega ei piiratud

kinnipeetavate õigust kasutada spordisaali, vaid tegemist oli sektsiooni sulgemisega kaasneva

piiranguga.

16. Piirangute seadmise eesmärki ja nende kohaldamise kestust arvestades ei olnud need

ülemäärased. Vangla on õigesti selgitanud, et kehakultuuriga tegelemist võib piirata VangS §

66 lg 1 alusel, mida on vangla käesoleval juhul ka teinud. Kaebajale tagati ühetunnine liikumine

värskes õhus iga päev (VangS § 55 lg 2), mistõttu ei olnud kaebaja jäetud täielikult ilma

üldfüüsilisest tegevusest.

17. Välistada ei saa, et olukorras, kus vanglateenistuja leiab kambrist keelatud eseme ning

keegi kambris viibivatest kinnipeetavatest ei tunnistada ennast eseme omanikuks, võib teatavate

piirangute kohaldamine tuua kaasa pingeid kambrikaaslaste või teiste kinnipeetavate vahelises

suhtluses. See aga ei too kaasa sektsioonis liikumise piirangu õigusvastasust, arvestades

mobiiltelefoni sektsiooni sattumise jätkuva võimaluse olemasolu. Vastustaja ei ole

kaalutlusõiguse kohaldamise reeglite vastu eksinud. Kaebajale väidetavalt kahju põhjustanud

tegevus oli seetõttu õiguspärane ning RVastS § 9 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja

ei ole ära näidanud ka talle varalise kahju tekkimist ega taotlenud vanglalt RVastS § 16 alusel

varalise kahju hüvitamist.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad Tallinna

Vangla võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe