3-15-2694/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2694

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Lia Annuk

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Nordic

Water OÜ (registrikood 11488097)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 28.10.2015 taotlus

osaliselt.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Nordic Water OÜ

ettemaksukontole

(viitenumber

15644150)

summas

13 896,52 eurot.

3. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus loa

saamiseks

seada

arest

Nordic

Water

OÜ

arvelduskontodele 18 462,82 euro ulatuses.

4. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus Nordic Water OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi

määrus

puudutab,

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.10.2015 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1

alusel taotluse, paludes kohtult luba MKS § 130 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoimingute

sooritamiseks, s.o 1) pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides

meetmena aresti seadmise Nordic Water OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15644150) Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 13 896,52 eurot ja 2) pöörata sissenõue rahalisele

õigusele, valides meetmena aresti seadmise Nordic Water OÜ Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i

pangakontodele Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kokku summas 18 465,82 eurot.

2. Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollib MTA 30.07.2015 teate ning 19.08.2015 korralduse

alusel Nordic Water OÜ (NW OÜ) 2015. a juuni käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud

tagastusnõude õigsust ning käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2015. a juuni.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. MTA-l on põhjendatud

kahtlus, et NW OÜ on oma raamatupidamisarvestuses kajastanud Marja Capital OÜ (registrikood

10845916, MC OÜ) rekvisiitidega tegelikkusele mittevastavaid teenusearveid kogusummas 73

142,22 eurot ning on nende arvete alusel maha arvanud alusetult sisendkäibemaksu summas 12

190,37 eurot. Rahalise kohustuse määramise tõenäosus on MTA-le selgunud MC OÜ

üksikjuhtumi kontrollist, mille tulemusel maksuhaldur tuvastas, et MC OÜ-l puudus ettevõtlus

Eestis alates 01.03.2015 ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. MTA-le esitatud

22.05.2015 arvest nr 22052015 ja 25.06.2015 arvest nr 25062015 nähtub, et NW OÜ on ostnud

MC OÜ-lt kontrolliperioodil ehitusteenust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu summas

12 190,37 eurot juuni 2015 käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu hulgas. NW OÜ

juhatuse liikme Jaanus Randlahe 07.08.2015 e-kirja kohaselt said MC OÜ ja NW OÜ

tehingupartneriteks J.P. palvel. J. Randlaht selgitas, et MC OÜ-l on teostada vaegtöid; objektil

töötanud isikute nimesid ei fikseeritud; kassast väljamakseid tehtud ei ole. Vastuolud tehingu

osapoolte seletustes annavad MTA-le alust järeldada, et OÜ-de NW ja MC vahel ei ole

tegelikkuses juunis 2015 tehinguid toimunud ning NW OÜ on kunstlikult suurendanud äriühingu

käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu ja viinud äriühingust maksuvabalt välja rahalised

vahendid. J. Randlahe 07.08.2015 e-kirja ja 29.09.2015, kolmandate isikute MC OÜ juhatuse

liikme Aleksander Vainiku 09.09.2015 ja 14.09.2015 ning J.P. 23.09.2015 seletustes esinevad

vastuolud, mida MTA hinnangul ei saaks esineda poolte vahel reaalselt toimunud tehingute korral.

Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: 1) J. Randlaht kinnitas, et OÜ-de NW ja MC vahel

toimusid tehingud; 2) Kuigi J. Randlaht selgitas, et NW OÜ-l oli kontrolliperioodil ainult üks

hankija (MC OÜ) ning MC OÜ sai NW OÜ tehingupartneriks J.P. palvel, ei teadnud J. Randlaht,

kuidas J.P. ise MC OÜ leidis ning kas J.P. ise äriühingus töötas; 3) J. Randlaht selgitas, et tema

teostas MC OÜ taustakontrolli, kuid MTA-l on alust järeldada, et tegelikkuses MC OÜ tausta ei

kontrollitud. Vastasel korral oleks NW OÜ pidanud veenduma, et MC OÜ ei ole tegelik

ehitusteenuse müüja (tegevusalaks pole ega ole olnud ehitustegevus; äriregistrist ei nähtu nt lao,

tootmis- ja/või tööstushoone olemasolu ega aadressi; pole kontrollitud MC OÜ tegevust tutvustava

veebilehe olemasolu); 4) J. Randlahe seletuse kohaselt NW OÜ ei esitanud MC OÜ-le mingeid

nõudeid, kuid samas olevat J. Randlaht ise dikteerinud, et J.P. oleks vastutav isik lepingulistes

küsimustes ja objektil. Äris ei ole tavapärane, et üks tehingupartner dikteerib teisele, et konkreetne

isik peab olema vastutav isik lepingulistes küsimustes ja objektil ning muu ei huvita, samas kui

NW OÜ ei ole MC OÜ tausta ega esindusõiguslikku isiku esindusõiguse olemasolu kontrollinud

ega teadnud selgitada, kuidas J.P. on MC OÜ-ga seotud ning kuidas MC OÜ leiti ja arvestades, et

NW OÜ esindusõiguslik isik ei ole ise MC OÜ esindajaga kohtunud; 5) J. Randlahe seletusest

tuleneb, et ta ei tuvastanud väidetavate tehingute tegemise ajal MC OÜ esindusõiguslikku isikut

ega seda, kas viimasel on üldse MC OÜ-ga mingi seos. Äris ei ole tavapärane, et äriühing ei

kontrolli kallihinnalise ja suuremahulise ehitusteenuse soetamisel oma tehingupartneri tausta ega

tuvasta tehingute vormistamisel esindaja esindusõigsuse olemasolu. Praegusel juhul ei ole ostja

näidanud üles tegevusvaldkonnas nõutavat hoolsuskohustust ning seepärast lasub NW OÜ-l

kohustus tõendada, et tehingud tegelikkuses toimusid ning ehitusteenuse müüja on tõepoolest arvel

näidatud isik; 6) J. Randlaht ei tundnud 29.09.2015 talle äratundmiseks esitatud fotodelt A.

Vainikut ega J.P.t. Seega J. Randlaht pole MC OÜ esindusõiguslike isikutega üldse kohtunud ning

A. Vainik ja J.P. olid MC OÜ esindajateks vaid formaalselt; 7) J. Randlahe seletuse kohaselt

allkirjastas töövõtulepingu MC OÜ juhatuse liige A. Vainik, sest nii ütles talle J.P.. J. Randlaht

kinnitas, et tema ei ole A. Vainikut näinud. Akte ja arveid saatis e-posti teel J.P., dokumente

allkirjastati järgmisel päeval ja MC OÜ dokumendid andis alati üle J.P.. Maksumenetluses antud

seletused ja fakt, et isikud teineteist fotodelt ära ei tunne, kinnitavad, et J. Randlaht, A. Vainik ja

J.P. tegelikult teineteist ei tunne ega ole näinud. Seetõttu ei saanud A. Vainik MC OÜ nimel

dokumente koostada ja allkirjastada ega J.P.le edasi anda NW OÜ esindusõiguslikule isikule

allkirjastamiseks. A. Vainik kinnitas, et tema ei ole MC OÜ nimel dokumente koostanud ning

dokumentidel ei ole tema allkiri; 8) NW OÜ arvelduskontode väljavõtetelt 01.06.-30.06.2015

kohta ning kassaraamatust ja kassa dokumentidest (ajavahemikul 01.06.-19.08.2015) nähtub, et

arvelduskontodelt on sularaha välja võetud 3500 eurot, kassa algsaldo oli 27 280,92 eurot, kassasse

laekus 9945 eurot, kassast väljaminek oli 15 773,52 eurot ning lõppsaldo 21 452,40 eurot. Juhatuse

liikme ja osaniku selgitused sularaha vajaduse ning jäägi osas ei ole usaldusväärsed ega

majanduslikult põhjendatud, mis seab kahtluse alla sularaha kasutuse sellisel viisil äriühingus; 9)

A. Vainiku seletustest tuleneb, et ta ei kinnita tehingute toimumist NW OÜ-ga; 10) A. Vainik ei

tea ega tunne fotodelt ära J.P.t, J. Randlahte ega P. L.t; 11) A. Vainik ei teadnud selgitada, kas

tema esitas MC OÜ 2015. a mai ja juuni KMD-d ning selle lisad INF A ja B, ja selgitas, et ei oska

neid teha ja esitada. Seega MC OÜ-l reaalset ettevõtlust ei olnud ning äriühingut kasutatakse vaid

näilike tehingute tegemiseks; 12) A. Vainik kinnitas, et nt MC OÜ 22.05.2015 arvel ei ole tema

allkiri ning ta pole seda arvet näinud. Osade dokumentide ja allkirjade kohta ei nõustunud A.

Vainik midagi selgitama ja ütles, et ei tea, kas ta koostas dokumendid või ei. Dokumentidele antud

allkirjade visuaalne võrdlus MC OÜ 09.09.2015 ja 14.09.2015 seletuse protokollidel olevate

allkirjadega näitab, et A. Vainiku allkirjad ei ole sarnased alltöövõtulepingul, arvetel ning

teostatud tööde aktidel olevate allkirjadega. Seega nimetatud dokumendid ei tõenda tehingute sisu,

vaid kinnitavad seisukohta, et tehinguid pole toimunud. A. Vainik kinnitas ise 09.09.2015, et ta on

äriühingu juhatuse liikmeks vaid formaalselt; 13) A. Vainik kinnitas, et MC OÜ raamatupidamist

tegi BCC Raamatupidamine OÜ, kuid selle äriühingu juhatuse liikme D. Mihhailovi 28.09.2015

kirjaliku seletuse kohaselt ei ole ta MC OÜ-ga mitte kunagi töötanud; 14) A. Vainik keeldus

14.09.2015 maksuhalduri küsimustele vastamast; 15) MC OÜ 2015. a mai KMD lisal INF B

näidatud 8 äriühingust kinnitas MC OÜ nimel kauba soetust ainult üks, kes esitas ka arved.

Arvetest nähtub, et J.P. on kontaktisik. MC OÜ kajastas 2015. a juuni KMD lisal INF B

valeandmeid kauba soetuse kohta Harkutrans OÜ-lt; 16) Rahasummad, mis MC OÜ-le NW OÜ-

lt laekusid, liiguvad MC OÜ arvelduskontolt suurtes summades koheselt Eestist välja. Rahad

võivad hilisemalt jõuda sularahas tagasi Eestisse NW OÜ kasutusse või võivad olla

sularahasissemaksetena pandud NW OÜ juhatuse liikme või osanike isiklikele pangakontodele.

MC OÜ arvelduskontolt ei nähtu ettevõtlusega tegelevale äriühingule iseloomulikke kulutusi; 17)

J.P. selgitas, et tema pakkus NW OÜ-le koostööpartneriks MC OÜ ja et MC OÜ on võõras, kes

saab ehitustöid teha; 18) J.P. seletas, et tema enda firmadega olid probleemid: võlgnevused

maksuametile ning ta ei saanud oma ettevõtete kaudu tööd teha. J.P. selgitas, et hakkas tööd tegema

NW OÜ-le MC OÜ nime all. Seletus on paljasõnaline ja ebausutav; 19) J.P. ei tea selgitada,

millega tegeles MC OÜ 2015 juunis; 20) J.P. seletas, et pole MC OÜ-st kellegagi kohtunud,

äriühingut ei esindanud konkreetselt keegi ja teda esindaja ei huvitanud, suheldi e-posti teel ja MC

OÜ-st keegi Viljandimaa objektil ei käinud. Selline käitumine ei ole äris tavapärane ja annab alust

järeldada, et J.P. oli teadlik, et MC OÜ tegevusala ei ole ehitusteenuse osutamine ning MC OÜ ei

ole ka NW OÜ-le ehitusteenust osutanud; 21) Kuna J.P. fotodelt A. Vainikut ära ei tundnud ega

ole MC OÜ-st kedagi näinud, siis ei saa ta ka väita, et dokumendid allkirjastas A. Vainik; 22) J.P.

selgitused on olulistes asjaoludes vastuolulised. Isik ei tea selgitada, kas väidetavaid ehitustöid

tehti MC OÜ nime alt või tegi neid ise eraisikuna, ja millega NW OÜ üldse tegeles; 23) MC OÜ

on reaalset majandustegevust mitteomav äriühing, mida kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutada oluliselt raskemaks või

võimatuks, tuginedes järgnevale: 1) NW OÜ juhatuse liige J. Randlaht, MC OÜ juhatuse liige A.

Vainik ning väidetav esindaja J.P. on maksumenetluses andnud vastuolulisi seletusi; 2) J.

Randlaht, A. Vainik ja J.P. andsid maksuhaldurile ebaselgeid selgitusi tehingute asjaolude kohta,

mida tehingupartnerite esindajad peaksid tõsikindlalt teadma; 3) MTA-l on põhjendatud kahtlus,

et NW OÜ kasutas MC OÜ-d kasu saamise eesmärgil, milleks on kontrollitaval perioodil

vormistatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud; 4) kui NW OÜ on juba kasutanud sellises

ulatuses tegelikkusele mittevastavaid arveid maksukohustuse vältimiseks, mis ei ole toimunud

seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus; 5) NW OÜ-l puudub tänase seisuga

registervara (kinnisvara, sõiduvahendid, laevad, väärtpaberikontod); 6) NW OÜ äriregistri

väljatrüki kohaselt on NW OÜ suhtes algatatud viis täitemenetlust, nendest kolm 2014. a ning üks

2015. a.

Kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele käibemaks 12 190,37 eurot ja tulumaks

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 18 285,56 eurot (73 142,22 x 20/80), kokku 30 475,93 eurot,

siis tekib NW OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole tagatud, arvestades, et NW OÜ-l puudub

registervara ja väärtpaberikontod ning äriühingu suhtes on juba algatatud viis täitemenetlust. NW

OÜ 2014. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu kasum 21 249 eurot, kuid lühiajalised

laenud (75 000 eurot) ületavad kolmekordselt kasumi. Puudub materiaalne põhivara. Seisuga

23.10.2015 on NW OÜ ettemaksukontol kontrollimisel olev summa 13 896,52 eurot (broneeritud).

NW OÜ juunikuu 2015 käibedeklaratsiooni alusel on äriühing deklareerinud käibemaksu

enammakset (tagastamisele kuuluv summa) summas 13 896,52 eurot. Arvestades, et päringutele

ei ole Läti maksuhaldurilt veel vastuseid saadud ning maksumenetlus on keerukas, siis on ilmselge,

et MTA ei jõua 20.11.2015 seisuga (tagastusnõude menetlemine 120 päeva) koostada NW OÜ-le

maksuotsust. Ilma ettemaksukonto arestimiseta tekib olukord, kus MTA on veendunud, et NW

OÜ-l puudub õigus käibemaksu tagasi küsida, kuid sellegipoolest peaks MTA rahalised vahendid

vabastama. NW OÜ ettemaksukonto tuleb arestida summas 13 896,52 eurot. MTA-le teadaolevalt

omab NW OÜ arvelduskontot nr EE862200221060753095 Swedbank AS-is ja arvelduskontot nr

EE131010220083500012 SEB Pank AS-is. Võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks

on vajalik nimetatud arvelduskontodele aresti seadmine selliselt, et oleks tagatud ülejäänud

tõenäoliselt määratav summa 16 579,41 eurot, millele lisandub intress käibemaksuarvestuselt

summas 709,48 eurot (97 päeva x 12 190,37 x 0,06%) ning intress tulumaksuarvestuselt summas

1 173,93 eurot (107 päeva x 18 285,56 x 0,06%). Seega tuleb teadaolevad arvelduskontod arestida

summas

18 465,82

eurot.

Kokkuvõtvalt

kuulub

läbiviidava

kontrolli

tulemusena

juurdemääramisele vähemalt 32 362,34 eurot, sh käibemaks summas 12 190,37 eurot, tulumaks

ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt summas 18 285,56 eurot ning intressid summas 1 883,41

eurot.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingu, kui NW OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 32

362,34 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule.

3. Vastuseks kohtu järelepärimisel täpsustas MTA 29.10.2015 e-kirjas, et kontrolli tulemusena

määratakse NW OÜ-le tõenäoliselt juurdemaksmisele summa 32 359,34 eurot ning sellest

tulenevalt taotletakse äriühingu pangakontode aresti 18 462,82 euro ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata

sissenõue rahalisele õigusele MKS-i ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras ja arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 punkti

3 alusel (MKS § 130 lg 1 p-d 3 ja 4).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

8. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

9. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur kontrollib 30.07.2015

teate (tl 18) ja 19.08.2015 korralduse nr 12.2-3/034116-3 (tl 20-22) alusel NW OÜ 2015. a juuni

käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust ning käibemaksu ja ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodil 2015. a juuni. Maksuhaldur taotleb luba viidatud kontrollide

tulemusena antava võimaliku maksuotsuse täitmise tagamiseks.

10. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on kontrollimenetluse eesmärk MKS § 95 kohase

maksuotsuse koostamine NW OÜ-le summas 30 475,93 eurot, millele lisanduvad intressid.

Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus,

et NW OÜ ja MC OÜ vahel ei ole kontrollitaval perioodil tegelikult tehinguid toimunud. Seetõttu

puudub NW OÜ-l õigus MC OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning tal tuleb tasuda

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa

kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Arvestades kohtule

esitatud tõendeid, taotluses välja toodud vastuolusid isikute seletustes seoses tehingute toimumise

asjaoludega, samuti tehingu teise osapoole (MC OÜ) tegevuse analüüsi, on maksuotsuse

koostamine pigem tõenäoline. Samuti ei ole käesoleval hetkel ületatud maksuotsuse tegemise

aegumistähtaegu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

11. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et maksukohustuslane võib asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma ning

taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

maksuotsusega. Maksuhalduri taotluses kirjeldatud asjaolud koos lisatud tõenditega kinnitavad

kahtlust, et NW OÜ oli teadlik, et ehitusteenust ei osuta tegelikult MC OÜ, seega on MC OÜ

arvete käibedeklaratsioonis kajastamise eesmärgiks alusetu käibemaksu tagastusnõude esitamine

ja arvete alusel on äriühingust ka maksuvabalt rahalisi vahendeid välja viidud. Kui äriühingu

juhatuse liige on majandustegevuse läbiviimise ajal käitunud ebausaldusväärselt ja vähendanud

teadlikult maksukohustust, pole alusetu eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka

tulevikus. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena NW OÜ võimaliku maksuotsusega

määratava rahalise nõude suurust kokku 30 475,93 eurot, on põhjendatud kahtlus, et pärast

kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

12. Arvestades, et NW OÜ-l puudub registervara, on tema ettemaksukontole summas 13 896,52

aresti seadmine põhjendatud ja proportsionaalne. Käibemaksu tagastusnõue on 12 190,37 euro

ulatuses suure tõenäosusega alusetu ning ettemaksukontole aresti seadmine ei takista oluliselt

äriühingu igapäevast majandustegevust. Seega kohus annab loa ettemaksukonto arestimiseks.

13. Loa andmist arvelduskontode arestimiseks tuleb kohtul aga põhjalikumalt kaaluda, kuna

tegemist on väga intensiivse meetmega. Pangakontode arestimine on äärmuslik abinõu, mis saab

olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et äriühing võib hakata oma tegevust

lõpetama.

MTA põhjendas täitmist tagavate toimingute teostamise, sh arvelduskontode arestimise vajadust

sellega, et äriühingul puudub registervara ja väärtpaberikontod; äriühingu suhtes on juba algatatud

viis täitemenetlust; 2014. a majandusaasta aruande kohaselt oli kasum 21 249 eurot, kuid

lühiajalised laenud (75 000 eurot) ületavad seda kolmekordselt; äriühingul puudub materiaalne

põhivara.

Kohus märgib, et MTA taotlusele lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrükist NW OÜ kohta

nähtub, et viis täitemenetlust on algatatud osaniku P. L., mitte NW OÜ suhtes. Kohtule on

äriregistri teabesüsteemist kättesaadavad kolme täitemenetluse andmed ning neist nähtub, et

keelumärked on P. L. isiklike võlgade pärast seatud tema osale äriühingust. Seega kohtule ei nähtu,

et täitemenetlusi viidaks läbi äriühingu suhtes.

Äriregistri teabesüsteemist kättesaadavate majandusaasta aruannete kohaselt puudus äriühingul

alates 2008. a kuni peaaegu 2014. a lõpuni majandustegevus. 2014. a majandusaasta aruandes on

selgitatud, et äriühing hakkas 2014. a viimastel kuudel pärast muutust omanikeringis tegelema

ehitustöödega. Järgneva majandusaasta põhieesmärgiks on tegeleda Tobraselja kalakasvatuse

arendamisega ja samuti plaanitakse jätkata erinevate ehitusteenuste osutamisega. 2014. a

majandusaasta aruandest selgub, et 2014. a müügitulu 95 000 eurot tekkis kaeve- ja mullatööde

teostamisest (50 000 eurot) ning elamute ja mitteeluhoonete ehitamisest (45 000 eurot). Kasum oli

2014. a 21 249 eurot, kuid see otsustati 18 750 euro ulatuses maksta dividendideks ning 2499 euro

ulatuses jätta investeeringuteks. Maksuvõlg oli 31.12.2014 seisuga 10 045 eurot. Äriühingu 2013.

ja 2014. a majandusaasta aruannetest nähtub, et laenukohustuse summas 75 500 eurot võttis

äriühing endale 2013. aastal ning laenajaks on OÜ Adepte, kes on ise NW OÜ osanikuks (osaluse

suurus 640 eurot). Pearaamatust perioodi 01.06.2015-19.08.2015 kohta ja pangakontode

väljavõtetelt 01.06.2015-30.06.2015 kohta nähtub, et äriühingul on vähemalt kaks töötajat (K. S.,

A. V.).

Kohus leiab, et MTA taotluse põhjendustest võib küll järeldada, et kui NW OÜ on oma

maksukohustust teadlikult vähendanud, siis on tal ka tulevikus soov maksukohustust vältida, kuid

see ei ole piisav arvelduskontodele aresti seadmiseks. Põhjendustest ei nähtu, et maksukohustuse

vältimiseks võiks äriühing asuda enda tegevust lõpetama. Pearaamatu, arvelduskontode

väljavõtete ja 2014. a majandusaasta aruanne põhjal selgub, et NW OÜ on tegutsev äriühing.

Arvestades, et reaalselt hakati tegutsema alles 2014. a viimastel kuudel ning selle ajaga teeniti

aasta lõpuks kasumit 21 249 eurot, võib öelda, et äriühing on enda tegevust küllalt edukalt

alustanud ning ette võetud kalakasvatuse projekt paneb äriühingut tõenäoliselt tegevust jätkama.

Kohus leiab, et tegutseva äriühingu puhul, kelle osas ei ole maksuhaldur põhjendanud kahtlust

tegevuse lõpetama asumise osas, ei ole ennetava meetmena arvelduskontode arestimine

proportsionaalne meede. Kuna on näha, et äriühing kasutab pangakontosid aktiivselt arvete

tasumiseks ja sinna laekuvad summad tehtud tööde eest, siis halvaks pangakontode arestimine

ettevõtluse. Seetõttu ei anna kohus luba NW OÜ arvelduskontodele aresti seadmiseks.

14. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui NW OÜ on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 32 362,43 eurot (eelduslikult määratav

maksusumma 30 475,93 + intressid 1883,41 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122

loetelule. Kuna MTA parandas 29.10.2015 e-kirjas, et kontrolli tulemusena määratava summa

suurus on tegelikult 32 359,34 eurot, siis leiab kohus, et vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka

tagatise suurust. Seega on tagatise summa 32 359,34 eurot.

15. Eeltoodud põhjendusi arvestades on aresti seadmine NW OÜ ettemaksukontole summas

13 896,52 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning selles osas tuleb taotlus rahuldada. Muus

osas jääb taotlus rahuldamata, sest arvelduskontodele aresti seadmine kui äärmuslik abinõu ei ole

praegusel juhul põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit