2-12-55122/54 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-55122

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi Xxxvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

400 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Swedbank (registrikood: 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 TALLINN)

Hageja

volitatud

esindaja:

Eero

Xxx

(e-post:

eero.xxx@swedbank.ee)

Kostja: Xxx(isikukood: xxx, elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Ingrid Proos (e-post:

ingrid.proos@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

25.09.2015

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata AS Swedbank hagi Xxx vastu 355 128,79 euro ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt Xxxhageja AS Swedbank kasuks käenduslepingust tulenev

võlgnevus summas 44 871,21 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 11,21 % ulatuses kostja ning 88,79 % ulatuses hageja kanda.

2. Rahuldada kostja Xxxavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

AS-ilt Swedbank välja Xxxkasuks menetluskulud 88,79 % ulatuses s.o 2317,46

eurot.

3. Jätta rahuldamata Xxxavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 4954,55 euro

ulatuses (õigusabikulud).

4. Määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Xxxvälja AS Swedbank kasuks menetluskulud 11,21 % ulatuses s.o 358,72 eurot.

5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt välja Xxxkasuks

menetluskulud summas 1958,74 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga

Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja

Xxx20.11.2008 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja käendajana

XXXOÜ, registrikoodiga xxx ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga kuid mitte suuremas

summas kui 6 258 640 Eesti krooni, mis vastab 400 000 eurole. Tulenevalt pikaajalisest

võlgnevusest, ütles pank laenulepingu ühepoolselt üles ning algatas täitemenetluse laenulepingu

tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimiseks. Mootorlaev „Xxx“ müüdi 22.09.2010

toimunud avalikul kordusenampakkumisel 5 350 000 krooni eest. OÜ Xxx esitas hagi Tallinna

kohtutäituri Marek Laanemets’a ja Swedbank AS-i vastu täiteasjas nr 014/2009/606 koostatud

jaotuskava tühistamiseks ja uue jaotuskava koostamiseks. 16.01.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-10-53687 jättis kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebust ei esitatud, siis

kohtuotsus jõustus ning jaotuskava, mille alusel on pangale laevahüpoteegiga tagatud nõude

osaliseks rahuldamiseks tasutud 21.12.2012 88 451,16 eurot (mis vastab 1 383 959,91 Eesti

kroonile), ei kuulunud muutmisele. Kuivõrd panga nõue laenusaaja vastu on kokku 7 565 292,68

EUR (sh põhiosa võlgnevus summas 3 117 605,84 EUR, intressivõlgnevus summas 52 121,42

EUR ja viivisvõlgnevus summas 4 395 565,42 EUR), siis järelikult olid tagatise müügist

saadavad rahalised vahendid laenulepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks ilmselgelt

ebapiisavad. Pank saatis kostjale 11.04.2011 käenduslepingust tuleneva nõude/pankrotihoiatuse.

Kostja ei ole asunud käendusest tulenevat nõuet täitma. Seetõttu on pank sunnitud esitama hagi

kostja kui käendaja vastu. Kuivõrd käenduslepinguga on tagatud laenulepingust tulenevad

nõuded, mille suurus on hetkel 7 565 292,68 EUR ning käenduslepingust tulenev kostja vastutus

hageja ees on piiratud 400 000 euroga, siis on käenduslepingust tulenev hageja nõue kostja vastu

400 000 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja käsuks käenduslepingu alusel 400 000 eurot.

Kostja on väitnud, justkui poleks hageja laenusaajale, Xxx OÜ-le viimase ja hageja vahel

sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel laenusummat üldse välja maksnudki. Tegemist on täiesti

väära seisukohaga, sest hageja on laenulepingust tulenevalt 16.12.2008 laenusaajale välja

maksnud 3 206 057 eurot.

Vastuseks kostja poolt esitatud aegumise vastuväidetele hageja selgitab, et laenulepingust

tulenev laenusaaja üksik laenu põhiosamakse tasumise kohustus summas 38 167,35 eurot on

muutunud esmakordselt sissenõutavaks 16.02.2009 ning järgmine, samale summale vastav

põhiosa tagasimakse kohustus 16.03.2009. Alles 14.04.2009 muutus sissenõutavaks ülejäänud

laenu põhiosa tagastamise kohustus. Intressimaksmise kohustus summas 18 176,85 eurot on

muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot 16.03.2009 ning summas 17

590,50 eurot 14.04.2009. Seega algas laenulepingust tulenevate üksikkohustuste aegumise

tähtaeg kostja kui käendaja suhtes 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes

seega 01.01.2013. Kuivõrd hageja on hagi esitanud 21.12.2012, siis on hageja pöördunud

käenduslepingust tulenevas nõudes kohtusse enne nõuete aegumist ning seetõttu aegumine antud

asjas kohaldamisele ei kuulu. Hageja leiab, et ka ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude

osa aegumine hakkas kulgema alates 01.01.2010, seetõttu ei ole hageja nõuded aegunud. Kuna

käenduslepingus on sätestatud, et käendatava kohustuse täitmise tähtpäev on iga lepingujärgse

makse tasumise tähtpäev, siis on väär ja asjakohatu kostja seisukoht justkui ei muudaks

eeltoodud kokkulepe käenduslepingut korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguks TsÜS

§ 154 tähenduses.

Kuna kohtu hinnangul võivad TsÜS § 146 lg 1 alusel olla aegunud kõik need hageja nõuded, mis

on muutunud sissenõutavaks laenuleping nr xxx ülesütlemisega 14.04.2009, siis esitas hageja

nõude kujunemise ja viiviste arvestamise kohta alternatiivse tabeli. Sellisel juhul tuleks

laenulepingust tulenevaid hageja nõudeid käsitada järgmiselt:

-

laenu tagastamata põhiosa, summas 76 334,70 eurot (= 38 167,35 + 38 167,35);

-

tasumata intressid, summas 52 121,42 eurot (= 18 176,85 + 16 417,80 + 17 590,50 –

tasutud 63,73);

-

tasumata viivised perioodide 17.02.2009 – 15.03.2009 ja 16.03.2009 – 13.04.2009 eest,

summas 4 866,25 eurot (= 1 545,75 + 3 320,50);

-

kokku võlgnevus seega 133 322,37 eurot (= 76 334,70 + 52 121,42 + 4 866,25), mis

kuulub vähendamisele laenulepingu tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimisest

saadud 88 451,16 euro võrra: 115 731,87 – 88 451,16 = 44 871,21 eurot. Vastavalt

laenulepingu punktile 25.2 tuleb laenulepingu osalise täitmise korral arvestada laekunud

summad esimeses järjekorras lepingutasude, leppetrahvide ja viiviste tasumiseks, teises

järjekorras intresside tasumiseks ning alles kolmandas järjekorras põhivõla tasumiseks.

Järelikult on alternatiivse arvestuse korral tegemist laenu põhivõlgnevusest tuleneva

nõude jäägiga, mitte kõrvalnõuetest tuleneva võlgnevusega nagu ekslikult on väitnud

kostja.

Eelviidatud alternatiivse käsituse korral tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käendusest

tulenev rahaline nõue, summas 44 871,21 eurot. Hageja on siiski jätkuvalt seisukohal, mille järgi

ei ole ka laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded aegunud kuivõrd TsÜS

§ 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus.

Vastuseks kostja väidetele, et hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud krediidileping nr XXXon tühine

selgtitas hageja, et pank kontrollib laenu väljastamisel selleks ettenähtud eeltingimuste täitmist,

andes esitatud dokumentidele omapoolse hinnangu. Tegemist on panga õigusega, mitte

kohustusega. Kuna hageja on laenu välja maksnud, siis järelikult leidis pank, et laenu

väljamaksmise eeldused on täidetud. Vastasel korral ei oleks pank laenusaajale laenu

väljastanud. Seetõttu on ebaõiged ja eksitavad kostja seisukohad justkui ei olnud laenu

väljastamise eeltingimused täidetud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud milles võiks

seisneda laenulepingu vastuolu heade kommetega.

Kostja viidatud kohtutäituri dokumendis on tõepoolest märgitud nagu oleks hageja nõue

laenusaaja vastu täitemenetluses täielikult rahuldatud. Ometigi ei vasta see tõele. Tõenäoliselt on

tegemist kohtutäituri hooletusest tingitud eksimusega või ebaõnnestunud sõnastusega, mida

tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluses koostatud jaotuskavale vastav summa on

kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt hagejale täielikult tasutud. Laenu tagatiseks olnud

laevahüpoteegi realiseerimisest täitemenetluses on laekunud hagejale 88 451,16 eurot. Kui

hageja põhinõue laenusaaja vastu on üle 3 000 000 euro, siis ei ole võimalik lugeda hageja nõue

täitemenetlusest laekunud rahasummadega täielikult rahuldatuks, vaid üksnes osaliselt.

Vastuseks kostja väitele justkui oleks kostjal võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumisest

tulenevalt hageja vastu võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise

nõude summas 400 000 eurot, mille kostja saab võlausaldaja nõudega tasaarvestada märgib

hageja, et kostja ega laenusaaja ei ole hagejale kahju hüvitamise nõuet ega tasaarvestuse avaldust

esitanud (laenusaaja, kelle juhatuse liige oli kostja, ei ole vastavat nõuet ega avaldust esitanud

ka täitemenetluses). Kostjal ei olegi võimalik eelnimetatud nõuet ega avaldust esitada, sest

kostjal ei ole kahju tekkinud. Hagejal polnud kostjaga käenduslepingut sõlmides võimalik

rikkuda võlgniku majanduslikust seisundist teavitamise kohustust, sest kostja oli põhivõlgniku

ehk laenusaaja juhatuse liige ning seetõttu laenusaaja majanduslikust seisundist suurepäraselt

teadlik. Järelikult on kostja väited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta

ebaõiged. Hageja on teostanud laenuanalüüsi. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1- 157-14

tehtud lahendile tuginedes puudub kostjal õigus tasaarvestuse tegemiseks.

Hageja intressi ja viivise nõudeid tuleb käsitada käendusest tuleneva nõude kooseisu kuuluvatena

ning kostja vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. OÜ Xxxlaenulepingu nr xxxväljavõtte

kohaselt, ajaperioodi 30.08.2008 - 16.12.2008 kohta, on 16.12.2008 (so laenulepingust nr

xxxtuleneva laenu väljamaksmisel) osaliselt tasutud (refinantseeritud) laenulepingust nr

xxxtulenenud OÜ Xxxvõlgnevused: 1 486 281,71 eurot, põhiosa võlgnevus; 149 011,70 eurot,

intressivõlgnevus; kokku: 1 635 293,41 eurot. Viivisvõlgnevus summas 37 043,22 eurot on

refinantseerimisel tühistatud. Laenulepingu nr xxxalusel väljastatud laenusummaga on

refinantseeritud üksnes ja ainult põhiosa ja intressi võlgnevused, mitte aga viivisvõlgnevused

nagu on ekslikult väitnud kostja. Järelikult ei vasta tõele ka kostja poolt esitatud väide, nagu

oleks alusetud hageja intressi nõue summas 52 121,42 eurot ning viivise nõue kogusummas 4

395 565,42 eurot, sh perioodi 17.02.2009 – 13.04.2009 eest (so enne laenulepingu ülesütlemist)

summas 4 866,25 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käendusest tuleneva rahalise nõude summas

400 000 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ning on seisukohal, et 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud

käendusleping on esemetu, sest laenusaajal ei ole laenulepingust nr. xxxtekkinud käendusega

tagatavat kohustust. Käendusega tagatava kohustuse puudumise tõttu ei saa hageja kostja vastu

käenduslepingule tuginedes nõudeid esitada. Seega enne kui hagejal tekkis õigus laenusaajalt

laenu tagasi nõudmiseks oli ta kohustatud laenusaajale laenu välja maksma, mida aga hageja

teinud ei ole. Kuna hageja ei ole XXXOÜ-le laenu välja maksnud, siis pole XXXOÜ-l hageja

ees laenu tagastamise kohustust.

Hageja hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu on aegunud. Arvestades sellega, et hageja

hagiavalduses esitatud käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks

14.04.2009, siis nõue aegus 14.04.2012 ja kostjal on õigus keelduda hageja mistahes

käenduslepingust tulenevate nõuete täitmisest. XXXOÜ ja hageja vahel 20.11.2008 sõlmitud

laenuleping nr. xxx ja laenusumma osade kaupa tagasimaksmine ei ole korduvatele kohustustele

suunatud leping. Samas esimesed kaks osamakset 38 167,35 eurot + 38 167,35 eurot on

hagiavalduse kohaselt muude tagatiste arvel hagejale rahuldatud, mistõttu neid osamakseid pole

hagejal kostjalt võimalik nõuda, isegi kui need nõuded poleks aegunud. Hageja on laenulepingu

üles ütelnud 14.04.2009 mistõttu tal oli piisavalt aega, et oma nõue käendaja vastu esitada.

Hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud krediidileping nr. 08—219445 on tühine. Kõik lepinguga

seotud dokumendid on allkirjastatud samaaegselt hageja soovil mulje jätmiseks, et hageja poolt

Xxx OÜ-le antud laenud on igati tagatud. Tegelikkuses see nii ei olnud ja ei saanudki olla. Hageja

kandis Xxx kontole raha aga võttis selle kohe ka tagasi, justkui kustutas vanad laenud.

Krediidileping on sõlmitud hageja ettepanekul hageja poolt kolmandatele isikutele väljastatud

ja ebatõenäoliselt laekuvate laenutähtaegade edasilükkamiseks. Antud lepinguga soovis hageja

saada näiliselt õiget tagatist Xxx OÜ-le antud oluliselt suure laenu tagastamiseks Xxx omandis

oleva laeva „Xxx“ arvelt. Nagu nähtub sõlmitud laenulepingust, soovis hageja XxxOÜ-ga

sõlmitava lepinguga refinantseerida kolmandatele isikutele väljastatud varasemaid laene.

Kostjale pole teada hageja suhted XxxOÜ-ga ega nendevaheliste laenude tagamaid, kuid viimase

2008 finantsnäitajatest võib aimu saada, et hagejal puudus 2008 sellelt äriühingult laenu

tagasisaamise tõenäosus.

Välistatud pole seegi, et 20.11.2008 krediidileping ja käendusleping on vastuolus heade

kommetega ning sel põhjusel tühine. Kostjal puudub igasugune teave hageja tellitud erapooletute

hindajate hinnangutest laenu tagatiseks oleva laeva turuväärtusest ning kuidas toimus tagatisvara

realiseerimine ja mil viisil tagatisvara müügi tulemust võis mõjutada hageja tegevus. Kuna

hagejal puudusid kahe sõltumatu eksperdi poolt väljastatud nõuetekohased hindamisaktid, siis ei

saanud

hageja

väljastada

laenu

enda

kolmandatele

isikutele

väljastatud

laenude

refinantseerimiseks, kostja allkirjastatud 12.12.2008 väljamakse taotlus on tühine. 09.12.2008

notariaalsest lepingust nr. 4543 nähtub, et käenduslepingu sõlmimisel hageja laenu tagas

Xxxomandis olev mootorlaev “Xxx” hüpoteegisummas 3 700 000 eurot, mis eeldatavasti oli

tagatise, mootorlaeva “Xxx” turuväärtus. Lisaks oli hageja laenu tagatiseks Xxx garantii.

Arvestades tagatisvarale seatud hüpoteegi väärtust ( 3 700 000 eurot) võis eeldada ka seda, et

isegi turu langusest tingitud asjaoludest sõltumata pidanuks tagatisvara müük ja Xxxgarantii

laenusaaja kohustused hageja ees katma.

Nagu nähtub kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise 07.02.2013 otsusest täiteasjas nr.

014/2009/606 on hageja nõuded täielikult rahuldatud, mistõttu kostja esitab hageja nõudele VÕS

§-is 145 lõikes 5 sätestatud vastuväite. Juhul kui kostja oleks teadnud, et laevale seatud hüpoteegi

väärtus ei ole laeva turuväärtus, või et laeva omanik ei ole hagejale andnud garantiid kõigi

krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ei oleks kostja hageja käenduslepingut

sõlminud. Käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel on kasutatud ära kostja kogenematust juriidilistel

küsimustes ning käendusleping on sõlmitud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

kohustuse tagamiseks, mida kostja ei olnud kunagi võimeline täitma. Jääb arusaamatuks, millele

tuginedes leidis hageja, et kostja suudab juhul, kui laenusaaja kohustust ei täida, tasuma hagejale

koheselt 400 000 eurot. Seega rikkus hageja käenduslepingu sõlmimisel hoolsuskohustust,

sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul polnud suuteline täitma 400 000

euro suurust kohustust. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole vaidlusaluses lepingulises

suhtes laenuvõtja juhatuse liikmena tarbija.

Kostjale teadaolevalt ei ole hageja krediidilepingu sõlmimisel kontrollinud ka laenusaaja

maksevõimet ega teavitanud kostjat asjaolust, et laenusaaja ei suuda 3 206 057 euro suurust

kohustust 84 kuu jooksul tasuda, sest isegi 38 167,35 euro suuruse osamakse tasumine käis

laenusaajal üle jõu. Hageja on jätnud laenusaaja suhtes laenuanalüüsi tegemata ja pole sellest

kostjat käenduslepingu sõlmimisel teavitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu

võlausaldaja teavitamiskohustuse (VÕS § 14 lg 2 ja § 146 lg 3 ) tuleneva rikkumise tõttu

20.11.2008.a. käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel kahju hüvitamise nõue summas 400 000 eurot,

mis seisneb käesolevas hagis esitatud käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste

tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude kostja tasaarvestab hageja nõudega summas 400

000 eurot.

Kostja hinnangul ei saa 23.09.2008 koostatud krediidi memorandumist kuidagi välja lugeda, et

tegemist oleks XxxOÜ laenuanalüüsiga. Kostja arvates ei puuduta see tulude-kulude rahavoog

XxxOÜ-d, kuna XxxOÜ-l pole mitte kunagi olnud sõlmitud mitte ühtegi m/v Xxx prahilepingut,

siis ei ole XxxOÜ-le mitte kunagi laekunud prahitasusid. Hageja memorandumis viidatud m/v

„Xxx“ prahileping oli sõlmitud Xxxja XXX. vahel 28.05.2007 kuueks kuuks, milline pikenes

veel kahel korral kuueks kuuks ning lõppes 28.05.2008. XxxOÜ osutas XXX opereerimisteenust

st vaid korraldas m/v Xxx igapäevast tegevust, mille eest talle maksti igast sissetulekust 5%

ulatuses. Seega Xxxja XXX. vahel 28.05.2007 sõlmitud prahilepingust laekus XxxOÜ-le

igakuiselt 7125 eurot, mitte hageja memorandumis viidatud 142 500 eurot.

Arvestades seda, et hageja maksis XxxOÜ pangakontole laenusumma 50 163 891,46 krooni

16.12.2008, pidi hagejal olema vähemalt kahe erapooletu eksperdi arvamused hagejat rahuldava

laeva turuväärtusest mitte hiljemalt 16.10.2008. Selliseks eksperdiarvamuseks ei ole hageja

esitatud 25.02.2008 Moskvas välja antud kindlustuspoliis, milles on vaidlusaluse m/v Xxx

kindlustusväärtuseks märgitud 3 600 000 eurot. Kostja arvates asja kindlustusväärtus ei ole asja

turuväärtus. Hageja esitatud memorandumist ja selle lisadest nähtuvalt on hagejal olnud algusest

peale XxxOÜ-ga krediidilepingu sõlmimise eesmärgiks täiendavate tagatiste saamine XxxOÜ-

le ja Xxx antud varasemate laenude täiendavaks tagamiseks, milleks oli kostjaga

käenduslepingu sõlmimine. Eeltoodust tulenevalt on hageja ise endale kahju tekitanud.

Krediidilepingu nr. 08—219445 sõlmimisel puudusid laenusaajal vahendid lepingu täitmiseks.

Hageja ei ole täpsustanud, milliste põhivõlgniku võlgnevuste nõudmiseks hageja on kostja vastu

hagi 400 000 euro nõudes esitanud. Arvestades sellega, et hageja on laenu tagatisvara müügist

saadud raha saamisel 21.12.2012 määranud, et sellest rahast on täidetud põhivõlgniku

põhivõlakohustus, siis hagejal ei ole seda võlgniku kohustuse täitmise järjekorda

omaalgatuslikult võimalik muuta. Hageja poolt 29.04.2015 esitatud 23.09.2009 credit memos on

viide, et Xxx laenu põhiosaks on kapitaliseeritud ka viivised. Arvestades hageja esitatud

laenuanalüüsi, on kostjal alust arvata, et 20.11.2008 laenulepingu järgne laenusumma 3 206 057

eurot sisaldas OÜ Xxxja Xxx lepingujärgseid viiviseid. Kuna aga nendelt laenusaajatelt polnud

hagejal võimalik intressidelt ja viivistelt täiendavalt intresse ja viiviseid nõuda, siis vormistatigi

OÜ Xxxja Xxxlaenude intressi ja viivise kõrvalnõuded XXXOÜ laenuks, milline tehing on

ilmselgelt heade kommetega vastuolus. Pole teada, millise summa XXXOÜ poolt võetud laenust

summas 3 206 057 eurot on Xxxja Xxx poolt hagejale tagastamata laen, millelt hageja võiks

üldse intresse ja viiviseid arvestada või milline summa on nendelt laenudelt arvestatud intressid

ja viiviseid, mis on Xxx laenu põhiosaks kapitaliseeritud, millelt hageja omakorda intresse ja

viiviseid arvestada ei tohi.

25.09.2015 kohtuistung

Hageja asus seisukohale, et probleemid tekkisid hetkest, mil laev arestiti. Kui laeva müügiga

reaalselt tegelema hakati selgus, et laeva väärtus on väga madal. Prahileping pidi kulusid katma,

kuid tegelikkuses nii ei läinud. Xxxoli laeva tegelikust väärtusest teadlik, sest vastasel juhul ei

oleks laenulepingut sõlmitud. Kostja luges käenduslepingu enne selle sõlmimist läbi ja pidi

juhatuse liikmena firma finantsseisust teadlik olema.

Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt kinnitab, et käendaja enda asi on, kas ta sõlmib

käenduslepingu või mitte. Asjaolu, et kostja luges käenduslepingu enne allkirjastamist läbi, oli

juhatuse liige ja ettevõtte finantsseisust teadlik käenduslepingu sõlmimisel, üle vaidlust ei ole.

Hageja on rikkunud lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel ja käenduslepingu sõlmimisel

hoolsuskohustust, hageja oleks pidanud vaatamata asjaolule, et kostja oli juhatuse liige teavitama

kostjat, et võlgnik ei ole võimeline laenulepingut täitma.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st tulenevalt tsiviilasjas

esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab,

et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:

• XxxOÜ ja Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) vahel on 20.11.2008

sõlmitud krediidileping nr XXX, mida on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a. sõlmitud

muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste kohaselt võimaldas Swedbank AS Xxx

OÜ-l kasutada krediiti 3 206 057,00 euro ulatuses. Vastavalt krediidilepingu punktile 3

(a) oli laenusumma 3 206 057,00 kasutamise sihtotstarbeks OÜ-ga Xxxsõlmitud

laenulepingust nr xxxja Xxx XXX-ga sõlmitud lepingust nr XXXtulenevate võlgnevuste

refinantseerimine (leping inglise keeles I kd tlk 14-68 ja tõlge eesti keelde I kd tlk 99-

165);

• Xxx ja Swedbank AS on 09.12.2008 sõlminud hüpoteegi kohustuste lepingu nr 4543,

mille kohaselt Xxx seadis omanikule kuuluvale mootorlaevale „Xxx“ (IMO nr XXX,

raadiokutsung J 7AW8, kodusadam Portsmouth, ehitusaasta 1979) registreeritud

Dominica Ühenduse rahvusvahelises laevaregistris registrinumbri XXXall, koos

seadmete ja varustusega AS Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot intressimääraga

12% aastas kõigi hüpoteegipidajate võlgnevuse tagamiseks. Samuti leppisid pooled

kokku, et omanik allub kohesele sundtäimisele hüpoteegiga tagatud võlgnevuse

täitmiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja XxxOÜ vahel krediidileping nr xxxlaenu

summas 3 206 057 eurot tagastamise kohustust ( III kd tlk 44-50);

• Kuna seisuga 13.04.2009 oli XxxOÜ võlgnevus AS Swedbank ees kokku 3 264 684,82

eurot, mis koosnes laenuosa põhiosa jäägist summas 3 129 722,30 eurot, põhiosa

võlgnevusest summas 76 334, 70 eurot, intressivõlgnevusest summas 51 535,07 eurot,

viivisvõlgnevusest summas 4 866,25 eurot ja kohustistasust summas 2 226,50 eurot ütles

Swedbank AS 14.04.2009 laenulepingu nr 08 -219445-JI ennetähtaegselt erakorraliselt

üles alates 14.04.2009 ( III kd tlk 25);

• 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemetsale

täitmisavalduse Xxxsuhtes täitemenetluse alustamiseks võlgnevuse 54 777 442,36

krooni (s.o 3 500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva hageja kasuks

hüpoteegiga koormatud laeva Xxx suhtes. Swedbank AS poolt esitatud täitmisavalduse

kohaselt Swedbank AS nõue XxxOÜ vastu koosneb tagastamata laenude põhiosast

summa 3 206 057 eurot, tasumata intresside nõudest summas 52 121,42 eurot,

viivisenõudest summas 240 511,66 eurot ning kohustistasust summas 2 226,50 eurot (III

kd tlk 52-54);

• Mootorlaev Xxx müüdi 22.09.2010 toimunud avalikul kordusenampakkumisel 5 350 000

krooni eest;

• 12. oktoobril 2010 täiteasjas nr 014/2009/606 koostatud mootorlaeva Xxx müügist

saadud tulemi jaotuskava kohaselt on Swedbank AS-le laevahüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks tasutud 21.12.2012 88 451,16 eurot (mis vastab 1 383 959,91 kroonile)

(III kd tlk 109-110);

• Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Xxxvahel on 20.11.2008 sõlmitud

käendusleping nr xxx. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja käendajana XXXOÜ,

registrikoodiga xxx ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxxtulenevate laenusaaja

kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga, kuid mitte suuremas summas

kui 6 258 640 Eesti krooni, mis vastab 400 000 eurole (leping inglise keeles I kd tlk 10-

11, tõlge eesti keelde I kd tlk 168-169).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud krediidileping ning hageja ja

kostja vahel sõlmitud käendusleping on õiguspärane ja kehtiv, kas hageja on XxxOÜ-le krediidi

välja maksnud, kas kostja on käenduslepingu allkirjastanud tarbijana, kas hageja on kinni

pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest, kas hageja nõue on täitemenetluse xxx es

rahuldatud ja kas hageja nõue on aegunud.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt

käenduslepingu alusel hageja ja XxxOÜ vahel 20.11.2008.a sõlmitud laenulepingust nr

xxxtuleneva võlgnevuse tasumist. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt XxxOÜ ja Swedbank

AS (endise ärinimega AS Hansapank) vahel on 20.11.2008 sõlmitud laenuleping nr XXX, mida

on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a. sõlmitud muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste

kohaselt võimaldas Swedbank AS XxxOÜ-l kasutada krediiti 3 206, 057,00 euro ulatuses. Seega

tuleb kohustus lepingust. Krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud

lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 järgi

kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut.

Kostja on väitnud, justkui poleks hageja laenusaajale, XxxOÜ-le, viimase ja hageja vahel

sõlmitud laenulepingu nr xxxalusel laenusummat üldse välja maksnudki. Kohus kostja

seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud XxxOÜ arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja

16.12.2008 OÜ-le Xxxvälja maksnud 3 206 057 eurot (II kd tlk 75).

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Vastavalt hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx punkti 6.1 (Laenude

tagasimakse) alapunktile c kuulus esimene tagasimakse maksmisele 2 kuud pärast laenu

väljamaksmist, seega 16.02.2009. Järgmised laenu tagasimaksed kohustus laenusaaja hagejale

tasuma 1 kuu möödudes arvates eelmise tagasimakse kuupäevas, seega 16.03.2009. Vastavalt

laenulepingu punkti 9.1. alapunktile (a) oli esimene intressiperiood laenu väljamaksmise

kuupäevast kuni ja kaasa arvatud kuupäevani, kui väljamaksest möödub 1 kuu. Iga järgmise

intressiperioodi pikkuseks on kokku lepitud 1 kuu. Laenulepingu punkt 6.1. alapunkti (e) järgi

koostab ja saadab laenuandja laenulepingu lisas nr 5 toodu vormile vastava maksegraafiku.

Samas alapunktis on kokku lepitud, et maksegraafiku mittekättesaamine ei vabasta laenusaajat

kohustusest tasuda laenulepingust tulenevad maksed tähtaegselt.

Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja Xxxvahel sõlmitud laenulepingust nr 08-21445- JI

tuleneva nõude arvestuse kohaselt 16.02.2009 seisuga oli muutnud laenu põhiosa makse summas

38 167, 35 eurot, 16.03.2009 seisuga oli muutnud sissenõutavaks järgmine laenu põhiosa makse

summas 38 167,35 eurot, intressimaksmise kohustus summas 18 176, 85 eurot on muutunud

sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot 16.03.2009 ning summas 17 590,50 eurot.

Vaidlust pole selle üle, et XxxOÜ hagejale eelnimetatud laenu tagasimakseid teinud ei ole.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul oli hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud lepingu alusel raha

maksmise kohustus, mida Xxxrikkus.

Kohtule esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt seoses sellega, et

13.04.2009 seisuga oli XxxOÜ võlgnevus AS Swedbank ees kokku 3 264 684,82 eurot, mis

koosnes laenuosa põhiosa jäägist summas 3 129 722,30 eurot, põhiosa võlgnevusest summas 76

334, 70 eurot, intressivõlgnevusest summas 51 535,07 eurot, viivisvõlgnevusest summas 4

866,25 eurot ja kohustistasust summas 2 226,50 eurot ütles Swedbank AS 14.04.2009

laenulepingu nr 08 -219445-JI ennetähtaegselt erakorraliselt üles alates 14.04.2009 ( III kd tlk

25). 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemetsale

täitmisavalduse Xxx suhtes täitemenetluse alustamiseks võlgnevuse 54 777 442,36 krooni (s.o 3

500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga koormatud

laeva Xxx suhtes (III kd tlk 52-54). Mootorlaev Xxx müüdi 22.09.2010 toimunud avalikul

kordusenampakkumisel 5 350 000 krooni eest. 12. oktoobril 2010 täiteasjas nr 014/2009/606

koostatud mootorlaeva Xxx müügist saadud tulemi jaotuskava kohaselt on Swedbank AS-le

laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks tasutud 21.12.2012 88 451,16 eurot (mis vastab

1 383 959,91 kroonile) (III kd tlk 109-110).

Hagiavalduse kohaselt kuivõrd hageja nõue laenusaaja XxxOÜ vastu on kokku 7 565 292,68

EUR (sh põhiosa võlgnevus summas 3 117 605,84 EUR, intressivõlgnevus summas 52 121,42

EUR ja viivisvõlgnevus summas 4 395 565,42 EUR), siis järelikult olid tagatise müügist

saadavad rahalised vahendid laenulepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks ilmselgelt

ebapiisavad. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja käsuks käenduslepingu alusel 400 000

eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise 07.02.2013 otsusest

täiteasjas nr. 014/2009/606 nähtuvalt on hageja nõuded täielikult rahuldatud, mistõttu kostja

esitab hageja nõudele VÕS §-is 145 lõikes 5 sätestatud vastuväite. Kohus leiab, et kostja viidatud

kohtutäituri dokumendis on tõepoolest märgitud nagu oleks hageja nõue laenusaaja vastu

täitemenetluses täielikult rahuldatud (III kd tlk 55). Kohus nõustub hagejaga, et tõenäoliselt on

tegemist kohtutäituri hooletusest tingitud eksimusega või ebaõnnestunud sõnastusega, mida

tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluses koostatud jaotuskavale vastav summa on

kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt hagejale täielikult tasutud. Vaidlust ei ole selle üle, et

laenu tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimisest täitemenetluses on laekunud hagejale 88

451,16 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna

kohtutäiturile Marek Laanemetsale täitmisavalduse Xxx suhtes täitemenetluse alustamiseks

võlgnevuse 54 777 442,36 krooni (s.o 3 500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva

hageja kasuks hüpoteegiga koormatud laeva Xxx suhtes. Seega kuna kohtutäiturile esitatud

täitmiseavalduse kohaselt oli hageja nõue laenusaaja Xxx OÜ vastu 3 500 916,58 eurot, siis ei

ole võimalik lugeda hageja nõue täitemenetlusest laekunud rahasummadega täielikult

rahuldatuks, vaid üksnes osaliselt. Seega ei ole täiteasjas nr. 014/2009/606 hageja nõuded

täielikult rahuldatud.

Kostja on esitanud vastuväite, et 20.11.2008 hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud krediidileping nr

XXXning 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on vastuolus heade

kommetega ning sel põhjusel tühine.

TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on

tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 p 3

kohaselt, juhul kui TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi

teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest

sellistest asjaoludes. Vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86

lg 3 alusel kontrollib kohus, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele

tuginenud pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu

poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormus

lasub TsMS § 230lg 1 järgi poolel, kes tühisusele tugineb, seega kosjal. Kohus on seisukohal, et

lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures

arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutust,

ajendeid, eesmärke.

Kostja arvates krediidileping on sõlmitud hageja ettepanekul hageja poolt kolmandatele isikutele

väljastatud ja ebatõenäoliselt laekuvate laenutähtaegade edasilükkamiseks. Antud lepinguga

soovis hageja saada näiliselt õiget tagatist Xxx OÜ-le antud oluliselt suure laenu tagastamiseks

Xxx omandis oleva laeva „Xxx“ arvelt. Nagu nähtub sõlmitud laenulepingust, soovis hageja Xxx

OÜ-ga sõlmitava lepinguga refinantseerida kolmandatele isikutele väljastatud varasemaid laene.

Kostjale pole teada hageja suhted XxxOÜ-ga ega nendevaheliste laenude tagamaid, kuid viimase

2008 finantsnäitajatest võib aimu saada, et hagejal puudus 2008 sellelt äriühingult laenu

tagasisaamise tõenäosus.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Xxx OÜ ja Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank)

vahel 20.11.2008 sõlmitud krediidileping nr XXX, mida on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a.

sõlmitud muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste kohaselt võimaldas Swedbank AS

XxxOÜ-l kasutada krediiti 3 206 057,00 euro ulatuses lepingu punkti 3 (a) kohaselt oli

laenusumma 3 206 057,00 kasutamise sihtotstarbeks OÜ-ga Xxx sõlmitud laenulepingust nr xxx

ja Xxx XXX-ga sõlmitud lepingust nr XXX tulenevate võlgnevuste refinantseerimine. Äriregistri

väljavõttest nähtuvalt oli Xxx OÜ üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks XXXja teiseks osanikuks

ja juhatuse liikmeks XXX(I kd tlk 87-88) ning OÜ Xxx(pankrotis) ainuosanikuks on XXXja

XXXoli OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige kui äriühingu pankroti väljakuulutamiseni ( IV kd

tlk 34-35). 25.09.2015 toimunud kohtuistungil on kostja kohtule selgitanud, et OÜ-l Xxxoli veel

üks omanik, kes omas XxxOÜ-t. Skeem oli selline, et XxxInglismaal oli peaettevõte ja oli

registreeritud Edinghburis ja iga ostetud laev oli ostetud iga teise offshore firma poolt. Iga

offshore firma omanikuks oli XxxInglismaal. See skeem töötas 90% ja nii töötab see skeem üldse

laevanduses. Finantsjuhtimine offshore firmade üle oli Eesti äriühingu käes. Idee oli selles, et

kogu juhtimine oleks olnud seotud Eestiga. XxxInglismaal ja XxxOÜ vahel oli sõlmitud

agendileping. Xxxsai oma tasu juhtimise eest. Kõik ülejäänud tasu sai XxxInglismaal. See skeem

oli pangaga kooskõlastatud ja see skeem töötas mitu aastat. Kolm laeva oli ostetud XxxOÜ poolt

sularaha eest, kolme aktsionäri poolt. Seejärel panga osavõtul osteti veel kaks lava. 100%

aktsiatest kuulusid XXXInglismaal. Viimased laevad olid ostetud XXXpoolt. Kui hakkasid

probleemid, siis kõigepealt müüdi ära üks laev ja seejärel kustutati kõik võlgnevused seoses teise

kahe laevaga. Kuna saadi aru, et laenu tagastamisega on raskusi, siis võeti vastu otsus

refinantseerimiseks. Finantseerimine oli mõlema poole huvides. Kui XxxOÜ finantseerimist ei

oleks olnud, oleks panklaeva ära võtnud. Erinevatel firmadel oli üks omanike ring. Xxxoli

agendifirma ja tulu sai ainult juhtimisest. XxxOÜ lootis, et saab laenu tagastada. XXX, kes oli

kõige omanik, lisas ärisse oma raha 2,5 miljoni euro väärtus ja tema huvid olid ühised huvid.

Xxx tegevust kontrollisid samad isikud, kes oli kontrollisid XxxOÜ-t ja XXX Inglismaal.

XxxInglismaal kuulub XXXle läbi teiste offshore firmade. Kõigil neil oli üks omanike ring (IV

kd tlk 20-22). Kohtule esitatud Xxx ja AS Hansapank vahel 9.12.2008 sõlmitud hüpoteegi

kohuste lepingust nähtuvalt Xxx Sipping N.V seadis omanikule kuuluvale mootorlaevale

„Xxx“,registreeritud Dominica Ühenduse rahvusvahelises laevaregistris registrinumbri XXX all,

koos seadmete ja varustusega hüpoteegi AS Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot

intressimääraga 12% aastas kõigi hüpoteegipidajate võlgnevuse tagamiseks. Samuti leppisid

pooled kokku, et omanik allub kohesele sundtäimisele hüpoteegiga tagatud võlgnevuse

täitmiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja Xxx OÜ vahel krediidileping nr xxx laenu summas 3

206 057 eurot tagastamise kohustust. Nimetatud lepingu sõlmimisel on Xxx XXX-d esindanud

volikirja alusel kostja XXX(III kd tlk 44-50). Kohus leiab kohtule esitatud tõenditest ja kostja

poolt kohtuistungil antud selgitusest nähtuvalt oli XxxOÜ läbi omanike XXXja kostja huvitatud

20.11.2008 hagejaga krediidilepingu nr XXXsõlmimisest ja hagejalt 3 700 000 euro suuruse

krediidi saamisest hageja ja OÜ Xxxvahel sõlmitud laenulepingust nr xxxnng hageja Xxx XXX-

ga vahel sõlmitud lepingust nr XXXtulenevate võlgnevuste refinantseerimiseks kuna kõige

nende äriühingute omanike ring kattus. Kui XxxOÜ ei oleks sõlminud hagejaga eelnimetatud

laenulepingut ja kostja ei oleks sõlminud hagejaga käenduslepingut, siis oleks hageja Xxx XXX-

le kuuluva mootorlaeva „Xxx“ suhtes alustanud sundtäitmise menetlust. Krediidilepingu

sõlmimisel XxxOÜ lootis, et suudab laenu tagastada.

Kostja vastuväidete kohaselt 23.09.2009 credit memos on viide, et Xxx laenu põhiosaks on

kapitaliseeritud ka viivised. Arvestades hageja esitatud laenuanalüüsi, on kostjal alust arvata, et

20.11.2008 laenulepingu järgne laenusumma 3 206 057 eurot sisaldas OÜ Xxx ja Xxx

lepingujärgseid viiviseid. Kuna aga nendelt laenusaajatelt polnud hagejal võimalik intressidelt ja

viivistelt täiendavalt intresse ja viiviseid nõuda, siis vormistatigi OÜ Xxx ja Xxx laenude intressi

ja viivise kõrvalnõuded XXXOÜ laenuks, milline tehing on ilmselgelt heade kommetega

vastuolus. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Xxx

laenulepingu nr xxx väljavõtte kohaselt, ajaperioodi 30.08.2008 - 16.12.2008 kohta on

16.12.2008 (so laenulepingust nr xxx tuleneva laenu väljamaksmisel) osaliselt tasutud

(refinantseeritud) laenulepingust nr xxxtulenenud OÜ Xxx võlgnevused alljärgnevalt: põhiosa

võlgnevus summas 1 486 281,71 eurot, intressivõlgnevus summas 149 011,70 eurot, kokku: 1

635 293,41 eurot. Nagu nähtub eelnimetatud väljavõtte viimaselt realt, on viivisvõlgnevus,

summas 37 043,22 eurot, refinantseerimisel tühistatud (III kd tlk 202). Hageja on kohtule

selgitanud, et Xxx võlgnevus tulenes lepingu nr XXX alusel esitatud arvest nr 8526609880,

summas 26 881 222,58 EEK, mis Eesti Panga kursi järgi (1 euro = 15,6466 EEK) vastab 1 718

023,25 eurole ning mis koosnes põhiosavõlgnevusest, summas 20 539 102,97 EEK (1 312 687,93

eurot) ja debitoorsest võlgnevusest, summas 6 342 119,62 EEK (405 335,32 eurot) (III kd tlk

203). Debitoorne võlgnevus omakorda tulenes varem esitatud arvete nr 8205672031,

8205875058, 8205968978, 8206200952, 8206366799, 8206692829, 8502219427, 8506830501,

8510858090, 8515629253, 8518869418 ja 8522415227 põhiosa ja intressi maksetest ning samuti

viivistest, summas 1 844 677,97 EEK, mis vastab 117 896,41 eurole (III kd tlk 203-209. Kui

lahutada arve nr 8526609880 summast eelnimetatud viivised, jääb arve summaks 1 600 126,84

eurot (so suurem summa, kui eelpool nimetatud arvete osaline refinantseerimine, summas 1 563

479,81 eurot). Xxx OÜ konto väljavõtte järgi on 16.12.2008 laenu väljamaksmisega kustutatud

(refinantseeritud): laenulepingust nr xxx tulenenud OÜ Xxx võlgnevus, summas 1 635 293,41

eurot; ja lepingust nr XXX tulenenud Xxx võlgnevus, summas 1 563 479,81 eurot( II kd tlk 75).

Seega on laenulepingu nr xxx alusel väljastatud laenusummaga refinantseeritud üksnes ja ainult

põhiosa ja intressi võlgnevused, mitte aga viivisvõlgnevused nagu on ekslikult väitnud kostja.

Seega on et laenulepingu nr xxx alusel väljastatud laenusummaga refinantseeritud üksnes ja

ainult põhiosa ja intressi võlgnevused.

Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks eelnimetatud

laenulepingu ja käenduslepingu kohaselt soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas või et tehing oleks tehtud Xxx OÜ jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samuti ei ole

kohtule esitatud tõendeid, et Xxx OÜ või kostja oleks sõlminud eelnimetatud krediidilepingu ja

käenduslepingu sundolukorras- erakorralisest vajadusest, kogenematusest või muust asjaolust

tulenevalt. Kostja ei ole kirjeldanud muid TsÜS § 86 lg-s 2 nimetamata asjaolusid, rääkimata

nende tõendamisest, mis oleksid kostjat laenulepingu ja käenduslepingut sõlmima mõjutanud.

Kostja ei ole samuti tõendanud, et Xxx OÜ oleks sõlminud krediidilepingu ja kostja

käenduslepingu mõjutatuna sõltuvussuhtest. Kohtul puudub mistahes alus mõistlikult järeldada,

et kostja tahe krediidilepingut ja käenduslepingut sõlmides ei kujunenud vabalt ja/või

krediidilepingu ja käendusleping ei vastu kostja tahtele. Liisaks eelnevale kohus märgib, et

laenulepingu tühistuse aluseks ei saa olla vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine või

hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja Xxx OÜ vahel

sõlmitud krediidileping nr XXXning 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping

oleks vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine..

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Xxx vahel

20.11.2008 sõlmitud käenduslepingust nr xxx tulenevalt vastutab kostja käendajana XXXOÜ ja

hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest

panga ees solidaarselt laenusaajaga, kuid mitte suuremas summas kui 6 258 640 Eesti krooni,

mis vastab 400 000 eurole. Vaidlus on selle üle, kas kostja vastutab käendajana OÜ Xxx

kohustuste eest hageja ees. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt 20.11.2008.a Swedbank AS ja

kostja vahel käenduslepingu sõlmimisel hageja rikkus hoolsuskohustust, sõlmides lepingu

tarbijaga, kes mõistlikult võttes polnud mingilgi juhul suuteline täitma 400 000 euro suurust

kohustust.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 20.11.2008.a Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud

käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust.

Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus

võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS

§ 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1

kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist, seega on hageja antud juhul VÕS § 65 lg 1 sätestatu kohaselt õigustatud valima

millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab.

Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. seisuga 20.11.2008.a ) kehtinud VÕS redaktsiooni kohaselt

VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut,

kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohtu

tsiviilkolleegium asus 01.02.2012.a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-148-11 p-des 13 ja 14 järgmisele

seisukohale: “Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene

võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna

isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku

majandustegevuse vastu, ei vaja käendajana tarbijakäenduselepingust tulenevat kaitset. /.../

Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut

majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandusetegevuse

vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik, tuleb kohtutel kontrollida, kas käendaja tegutses

käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte.

Äriregistri väljavõttega on leidnud tõendamist, et kostja oli põhivõlgniku Xxx OÜ osanik ja

juhatuse liige (I kd tlk 87-88), seega omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise,

täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale,

et kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu sõlmimisel ei tegutsenud kostja tarbijana ja

tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga.

Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et käenduslepingu

punkti 1 viimase lause kohaselt käendaja vastutab sissenõutavaks muutnud summa tasumise eest

6 258 640 krooni ulatuses, mis on hageja nõutav 400 00 eurot ning sama lepingu punkti 4 teise

lause kohaselt lepingu ülesütlemise korral on kohustuse täitmise tähtpäev päev, milleks võlgnik

on lepingu kohaselt kohustatud tasuma kõik tasumata summas. Hageja ütles laenulepingu üles

ühepoolselt 14.04.2009 ja laenusaaja oli 14.04.2009 kohustatud hagejale kogu laenu summas

3 206 057 eurot tagasi maksma. Seega oli kostja kohustuse täitmise tähtpäev 14.04.2009.a.

Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks seega

14.04.2009 ning nõue aegus 14.04.2012. Kuivõrd hagi on esitatud kohtusse 21.12.2012, so pärast

hagi aegumistähtaega, siis on kostja hinnangul hagi aegunud. Kostja vastuväidete kohaselt kuna

laeva müügist saadud raha 88 451,16 eurot arvutatud laenu esimeste osamaksete tasumiseks,

mille tulemusena 14.04.2009.a. seisuga jäi põhivõlgnevuse suuruseks 3 117 605,84 eurot. Kostja

leiab, et selles tulenevalt enne laenulepingu ülesütlemist 14.04.2009 tekkinud osamaksete

tasumis kohustused summas 76 334,70 eurot on põhivõlgniku poolt täidetud ja alates 15.04.2009

sissenõutavaks muutuud põhivõlgniku kohustused summas 3 117 605,84 eurot on aegunud.

Hageja selgituse kohaselt hagi on käenduslepingust nr xxx tulenevas rahalises nõudes, summas

400 000 eurot. Hageja on seisukohal, et laenulepingust tulenev laenusaaja üksik laenu

põhiosamakse tasumise kohustus, summas 38 167,35 eurot, on muutunud esmakordselt

sissenõutavaks 16.02.2009 ning järgmine, põhiosa tagasimakse kohustus, summas 38 167,35

eurot on muutunud sissenõutavaks 16.03.2009. 14.04.2009 muutus sissenõutavaks laenu põhiosa

tagastamise kohustus summas 3 129 722,30 eurot. Intressimaksmise kohustus summas 18 176,

85 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot on muutunud

sissenõutavaks 16.03.2009 ning summas 17 590,50 eurot on muutunud sissenõutavaks

14.04.2009.a. Hageja väidete kohaselt põhivõlgnevuse kogusumma 3 117 605,84 eurot sisaldab

nii 16.02.2009 ja 16.03.2009 kui ka 14.04.2009 sissenõutavaks muutunud hageja nõude osasid.

Hageja on seisukohal, et nõuded kostja vastu ei ole aegunud, kuna tegemist on kestvuslepingust

tuleneva kohustusega, millele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154. Hageja

leiab, et Laenulepingust tulenevate üksikohustuste aegumise tähtaeg kostja kui käendaja suhtes

algas 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes seega 01.01.2013. Kuivõrd

hageja on hagi esitanud 21.12.2012, siis on hageja pöördunud käenduslepingust tulenevas nõudes

kohtusse enne nõuete aegumist ning seetõttu nimetatud nõuded ei ole aegumine antud asjas

kohaldamisele ei kuulu.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku

taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Riigikohtu

14.11.2007.a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 punkt 11 kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata

vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille

korral väidetav nõue oleks aegunud.

Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS §

147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue

sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Laenuleping on tüüpiline kestvusleping VÕS § 195 lg 3 mõttes, s.t leping, mis on suunatud

püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kuna laenulepingus nähti ette võla

tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete

aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg

algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus.

Laenulepingust tulenevaid nõudeid tuleb seega hinnata iga üksikut kohustust eraldi hinnates.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-10 p 12 asunud seisukohale, et eristada tuleb nõudeid,

mis muutuvad sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks

maksegraafiku alusel s.o enne krediidilepingu ülesütlemist. Enne ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud nõuete puhul tuleb lähtuda TsÜS §-st 154. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud nõuete puhul TsÜS § 147 lg-st 1. Riigikohtu 20.04.2009 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-

33-09 punkti 10 kohaselt muutuvad võlausaldaja nõuded käendaja vastu sissenõutavaks ja

hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõude põhivõlgniku vastu.

Kohus on seisukohal, et laenulepingust tulenev laenusaaja üksik laenu põhiosamakse tasumise

kohustus, summas 38 167,35 eurot, on muutunud esmakordselt sissenõutavaks 16.02.2009 ning

järgmine, põhiosa tagasimakse kohustus, summas 38 167,35 eurot on muutunud sissenõutavaks

16.03.2009. Kohus on seisukohal, et intressimaksmise kohustus summas 18 176,85 eurot, on

muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, intressimaksmise kohustus summas 16 417,80 eurot on

muutunud sissenõutavaks 16.03.2009 ning intressimaksmise kohustus summas 17 590,50 eurot

on muutnud sissenõutavaks 14.04.2009. Kohus on seisukohal, et viiviste summas 1545,75

maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 15.03.2009 ja viiviste summas 3320,50 eurot

maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 13.04.2009.

TsÜS §-st 154 tulenevalt Laenulepingust tulenevate üksikohustuste aegumise tähtaeg kostja kui

käendaja suhtes algas 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes seega

01.01.2013. Kuivõrd hageja on hagi esitanud 21.12.2012, siis laenulepingust tulenevate

üksikohustuste summas 76 334,70 eurot ( 38 167,35 + 38 167,35), intressimaksmise kohustuste

summas 52 128,15 eurot (18 176,85+16 417,80+17 590,50) ja viivise maksmise kohustuste

summas 4 866,25 eurot (1545,75+3320,50) osas ei ole hageja nõue aegunud. Seega ei ole hageja

nõue Laenulepingust tulenevate üksikohustuste summas 133 322,377 eurot (6 334,70+524

866,25) osas aegunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingu ülesütlemisega muutus 14.04.2009 sissenõutavaks

tasumata põhiosa jääk summas 3 129 722,30 eurot. Kohus leiab, et vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1

algas nimetatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg 15.04.2009 kell 00.00 ja oleks lõppenud

15.04.2012 kell 24.00. Kuna hagi on kohtusse esitatud 21.12.2012, s.o pärast aegumistähtaja

saabumist, on hageja nõue 14.04.2009 lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa

võlgnevuse summas 3 129 722,30 eurot ja viiviste summas 4 390 699,17 eurot osas kohtu

hinnangul aegunud.

Hageja on märkinud, et kui kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnik vastu, mis on muutnud

sissenõutavaks Laenulepingu ülesütlemisega 14.04.2009, on aegud, siis tuleks hageja arvates

lähtuda Laenulepingu punktis 25.2. kokku lepitud regulatsioonist, mille järgi tuleb Laenulepingu

osalise täitmise korral arvestada laekunud summad esimeses järjekorras lepingutasude,

leppetrahvide ja viiviste tasumiseks, teises järjekorras intresside tasumiseks ja kolmandas

järjekorras põhivõla tasumiseks. Sellisel juhul moodustaksid enne Laenulepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutnud nõuded põhivõlgniku vastu kokku summa 133 322,37 eurot, millest 76

334,70 eurot on põhivõlgnevus, 52 121,42 eurot tasumata intressid ja 4 866,25 eurot tasumata

viivised. Kogusummas kuuluks vähendamisele Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88

451,16 eurot võrra (13 322,37 -88 451,16= 44 871,21 eurot.)

Vastavalt hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmid laenulepingu punktile 25.2 tuleb laenulepingu osalise

täitmise korral arvestada laekunud summad esimeses järjekorras lepingutasude, leppetrahvide ja

viiviste tasumiseks, teises järjekorras intresside tasumiseks ning alles kolmandas järjekorras

põhivõla tasumiseks. Kuivõrd hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides ise määranud,

et Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88 451,16 euro võrra kuulub vähendamisele

põhivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 13 322,37 eurot, siis sellest lähtuvalt

loeb kohus Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88 451,16 eurot tasutuks põhivõlgniku

vastu sissenõutavaks muutunud ja aegumata nõuete osas ja hageja sissõutavaks muutnud ja

aegumata nõude suuruseks, mida hageja saab kostjalt käenduslepingu alusel nõuda on 44 871,21

eurot (13 322,37 -88 451,16= 44 871,21 eurot.)

Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja on seisukohal, et tal hageja

vastu kahju hüvitamise nõue VÕS §-de 14 ja 115 alusel, kuna hageja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväidete kohaselt kostjale teadaolevalt ei ole

hageja krediidilepingu sõlmimisel kontrollinud ka laenusaaja maksevõimet ega teavitanud

kostjat asjaolust, et laenusaaja ei suuda 3 206 057 euro suurust kohustust 84 kuu jooksul tasuda,

sest isegi 38 167,35 euro suuruse osamakse tasumine käis laenusaajal üle jõu. Kostja väidete

kohaselt hageja on jätnud laenusaaja suhtes laenuanalüüsi tegemata ja pole sellest kostjat

käenduslepingu sõlmimisel teavitanud. Alates 01.01.2007 kehtiv KAS § 83 lg 3 sätestas

sõnaselgelt krediidiasutustele krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustuse. Kui hageja on oma kohustust rikkunud, on kostjatel õigus nõuda kõigi krediidist

tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse

400 000,00 euro ulatuses.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav

pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Käesolevas asjas on hageja esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole

hageja XxxOÜ-le krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kohustust ega ka VÕS §-s 14 lg 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et

lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud

peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Osundatud paragrahvi 2.lõike

kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistav

isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi.

Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on

sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus

kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise

põhiprintsiipe,

häid

pangandustavasid

ja

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja

säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning

kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lisaks on

krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 3 1 enne lepingu sõlmimist klienti

sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega,

kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest

asjaoludest. Lisaks sellele on Riigikohus leidnud, et iseenesest võib professionaalsel

krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla ka VÕS

§ 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö

krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama

erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes

kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12,

p 24).

Kohus selgitab üldiselt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on

krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja

maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks. Võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei

muuda lepingut tühiseks, ega tähenda, et laenusaaja vabaneb laenu tagastamise kohustusest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole krediidisaaja vastutuse

täielik välistamine. Kohtu hinnangul peab krediidisaaja siiski eelkõige ise hindama oma

võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik

otsustada, kas ta soovib pakutavatel tingimustel lepingut sõlmida või mitte.

Hageja on hinnanud Xxx OÜ maksevõimet, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud

väljavõtte 23.09.2008 koostatud krediidi memorandumist ja mootorlaeva “Xxx” opereerimisest

tulenevate rahavoogude tabeli (III kd tlk 121-126). Analüüsides Xxx OÜ kreiidivõimekust on

laenuprojektiga tegelenud pangatöötajad jõudnud krediidi memorandumis seisukohale, et

arvestades tagatiseks oleva laeva prahtimisest laekuvaid rahavoogusid, on XxxOÜ-l võimalik

taotletavat laenu teenindada. Mootorlaeva „Xxx opereerimisest tuleneva rahavoogude tabelist

nähtuvalt on rahavood piisavalt suured, et teenindada Hansapank AS ( praeguse Swedbank AS)

laenu. Asja materjalidest nähtuvalt krediidi andmine Xxx OÜ-le oli hageja hinnangul piisavalt

tagatud- tagatiseks oli hüpoteek mootorlaevale „Xxx“ koos seadmete ja varustusega AS

Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot intressimääraga 12% aastas kõigi hüpoteegipidajate

võlgnevuse tagamiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja Xxx OÜ vahel krediidileping nr xxxlaenu

summas 3 206 057 eurot tagastamise kohustust (III kd tlk 44-50).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja seega laenu väljastades hinnanud XxxOÜ

krediidivõimelisust, mitte ei ole nõustunud laenutaotlejale koheselt hindamata laenu väljastama.

Lisaks ei ole kostjad tõendanud seda, et saadud krediidist tuli laenusaajale kahjulikke

majanduslikke tarajärgi. Ainuüksi tõsiasjast, et laen tuleb tagastada, ei saa teha järeldust, et

krediidist tuli laenusaajale kahjulikke tagajärgi

Kostja vastuväidete kohaselt käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel on kasutatud ära kostja

kogenematust juriidilistel küsimustes ning käendusleping on sõlmitud kostja suhtes äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel kohustuse tagamiseks, mida kostja ei olnud kunagi võimeline täitma.

Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis hageja, et kostja suudab juhul, kui laenusaaja

kohustust ei täida, tasuma hagejale koheselt 400 000 eurot. Seega rikkus hageja käenduslepingu

sõlmimisel hoolsuskohustust, sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul

polnud suuteline täitma 400 000 euro suurust kohustust.

Kohus märgib, et Riigikohus on 18. veebruar 2015. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14 leidnud,

et käenduslepingut TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks pidada ainuüksi

seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui

käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis

väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1.

jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on

põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel

selline kohustus siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul. Käendaja

nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole

lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni. Käendaja võib VÕS

§ 149 lg-te 1 ja 3 järgi esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, sh

tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest, krediidiandja nõudega. Samuti võib käendajal olla iseseisev kahju

hüvitamise nõue krediidiandja vastu, kui krediidiandja on rikkunud oma kohustust teavitada

käendajat käenduslepingu sõlmimisel võlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest

asjaoludest. Sel juhul võib käendaja ka käenduslepingu eksimuse või pettuse tõttu tühistada (vt

Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24–25). Käendaja enda

krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada

käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest

vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes,

mitte aga käenduslepingule.

Nii hageja laenuandajana kui XxxOÜ laenusaajana tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses ning

kostja käendajana tegutses ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhivõlgniku

majandustegevuse vastu. Kostjal, kes ise oli XxxOÜ osanik ja juhatuse liige, pidi endal olema

kõige parem ülevaade ettevõtte majandustegevusest, finantsseisundist ja ettevõtte võimekusest

täita endale võetud kohustusi. Seega oli kostja teadlik endale võetavast riskist. Kohus märgib, et

samas olukorras heas usus tegutsevad isikud ei loeks mõistlikuks käendada kohustust, mille

põhivõlgniku maksevõime osas on kahtlusi. Arvestades asjaolu, et kostja oli XxxOÜ osanik ja

juhatuse liige, st äritegevuses osalev isik, ei ole samuti usutav kostja väide, et tal ei ole

õigusteadmisi ja ta ei saanud käenduslepingut sõlmides lepingu tingimustest ja oma vastutusest

aru.

VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos)

Kostja leiab, et kuna hageja on oma kohustust rikkunud, siis on kostjal õigus nõuda kõigi

krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist. Kohus leiab, et isegi kui asuda

seisukohale, et hageja laenuandjana oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

ei ole kostja tõendanud, et laenusaajale oleks vaidlusalusest krediidist tekkinud kahju.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on alus VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel nõuda kostjalt hageja

ja XxxOÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja nõude

olemasolu hageja vastu, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada, ei ole kohtu

hinnangul tõendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja käenduslepingust

tuleneva võlgnevuse summas 44 871,21 eurot. Seoses hageja nõude aegumisega tuleb jätta

rahuldamata hageja nõue 355 128,79 euro ulatuses.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning nende esitatud tõendi hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis

taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud

hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hinnaks 400 000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid

poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 11,21 % ulatuses kostja ning

88,79 % ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS

§ 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja

vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis.

Kostja esitas 25.09.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista

menetluskulu kokku summas 7564,60 eurot käibemaksuga.

Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega juhindudes TsMS § 174 lg 1

sätestatust määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks

tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja

läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lepinguliseks esindajaks jurist Ingrid Proos, kelle

tunnitasu oli 120 eurot käibemaksuga. Juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning

arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus

seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks kostja lepingulise esindaja

tunnihinnaks mitte rohkem, kui 96 eurot käibemaksuga.

Kostja Xxxmenetluskulud

Hageja palub kindlaks määrata kostja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja

vajalikeks järgmises ulatuses:

TsMS § 169 lg 2 alusel jätab kohus 07.10.2013 kuni 01.11.2013 sooritatud toimingute osas kostja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Hagiavalduse ja selle lisadega esmane tutvumine, nõupidamine kliendiga, tõendite analüüs ja

01.11.2013 kostja vastuse koostamine ning kohtule esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades kohtule 01.11.2013 esitatud menetlusdokumendi

sisu ja mahtu.

- 12.02.2014 hageja seisukohtadega tutvumine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem,

kui 0,16 h ulatuses, arvestades hageja poolt 12.02.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja

mahtu.

- 06.03.2014 kostja seisukohtade kujundamine, koostamine ja kohtule esitamine on

põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades kohtule 06.03.2014 esitatud

menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

- 07.03.2014 hageja vastusega kostja 06.03.2014 seisukohtadele tutvumine ja analüüs ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades hageja poolt 07.03.2014

esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

- 10.10.2014 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades 10.10.2014 kohtumääruse sisu ja mahtu.

- Nõupidamine kliendiga ja läbirääkimised hagejaga. Arvestades konsulteerimise ajamahtu

kõnealuses menetlusetapis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks mitte rohkem,

kui 0,5 h ulatuses.

- Kohtutäitur Marek Laanemets täitetoimiku 014/2009/606 materjalidega tutvumise õigusabikulu

jätab kohus rahuldamata, kohtul ei ole võimalik anda hinnangut õigusabi vajalikkuse ja

põhjendatuse osas menetlustoimingutele, mis ei kajastu tsiviilasja materjalidest.

- 30.10.2014 hageja täiendavate tõendite ja selgitustega tutvumine ja analüüs ei ole põhjendatud

ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades 30.10.2014 menetlusdokumendi sisu

ja mahtu.

- 24.11.2014 kostja täiendavale vastuväidete ja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks

koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 8 h ulatuses, arvestades

esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

- Hageja 14.03.2015 viivisenõude täpsustuse ja seisukohtadega tutvumine, analüüs ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades 14.03.2015

menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

- 29.04.2015 hageja esitatud dokumentidega tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades 29.04.2015 kohtule

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajalikkust

kõnealuses menetlusetapis.

- 05.06.2015 kostja seisukoha kujundamine, kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi

2 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

- 17.09.2015 kostja seisukohtade täpsustamine ja kohtule esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades 17.09.2015 kohtule esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu.

- 18.09.2015 toimikuga tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses.

- 25.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kirjalike seisukohtade koostamine ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 5 h ulatuses, arvestades 25.09.2015 kohtule esitatud

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kohtuistungi kestvust ja ettevalmistumiseks vajalikku

ajamahtu.

Lisaks eeltoodule palub hageja kindlaks määrata dokumentaalse tõendi saamise kulud 76,30 euro

ulatuses käibemaksuga ja tõlkekulud 48,31 euro ulatuses käibemaksuga, kohus on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb nimetatud osas TsMS § 143 p 1-2

alusel rahuldada.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 25,89 h s.o 2485,44 eurot käibemaksuga (25,89 h x

96 eurot= 2485,44 eurot), millele lisanduvad dokumentaalse tõendi saamise kulud 76,30 eurot

käibemaksuga ja tõlkekulud 48,31 eurot käibemaksuga, millest 88,79 % on 2317,46 eurot. Kohus

jätab rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kokku 4954,55 euro

ulatuses (õigusabikulud).

Hageja Swedbank AS menetluskulud

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 3400 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga

(hagihinna kuni 500 000 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 3400 eurot).

Siinjuures juhib kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille p 22

kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja

riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu

on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel.

Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29).

Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-20-13, tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1

(alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas,

mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu

suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-12-55122 Swedbank AS hagilt tasutava

riigilõivu suuruseks 3200 eurot ning loeb riigilõivu hageja poolt hagiavalduse esitamisel

tasutuks.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse summas

3200 eurot (riigilõiv), millest 11,21 % on 358,72 eurot.

Kohus märgib, et TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul on võimalik nõuda enamtasutud

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus

hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1958,74 eurot (2317,46 - 358,72= 1958,74

eurot)

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik