3-15-2274/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2274

Haldusasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla

toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.10.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.10.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vangla

toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt nõutavas koguses saia

mitteandmisega ning koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 01.10.2015. a määrusega rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kohustas

määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Halduskohus põhjendas, et

kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja

mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne ühe kuu

keskmine sissetulek on 19,53 eurot ((109-69,94)/4x2), siis on määruskaebuse esitaja

võimeline tasuma riigilõivu summas 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas 08.10.2015 määruskaebuse, milles leidis, et Tartu

Halduskohus on 01.10.2015 määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse üle otsustamisel

valesti hinnanud määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja sissetulekutelt tehtavaid

mahaarvestus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema sissetulekud perioodil 09.05.2015 –

09.09.2015 olid kokku 89 eurot ning sellest summast tuleb maksejõuetuse hindamisel maha

arvestada summa 69,94 eurot ning seega on määruskaebuse esitaja hinnangul tema poolseks

vabaks kasutamiseks olnud summa 19,06 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole see

summa piisavalt suur, et saaks takistada tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus

isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu

tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud 08.09.2015, seega kuulub

arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas,

s.o perioodil 08.05.201507.09.2015. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava

sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud

laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui

ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava

kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.2012. a määrus nr 37-1-3-61-12,

p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 ps 1 nimetatud

mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel

(vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks

kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete

kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a

määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole

laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi

summas 56,59 eurot ning tarbitud elektrienergia eest tehtud mahaarvamised summas 13,35

eurot.

7. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud

menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 109 eurot ning väljaminekud,

mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 69,94 eurot. Eeltoodu pinnalt on

määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((109-69,94):4×2)

19,53 eurot. Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 01.10.2015 a määruses õigesti leidnud, et

riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise

kohustusest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 15

euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 01.10.2015. a määruse muutmata

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits