3-14-53303/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53303

Haldusasi

XX kaebused:

Mustamäe

Linnaosa

Valitsuse

sotsiaalhoolekande

osakonna juhataja 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4 ja

Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812-

k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata

XXle 2014. aasta septembrikuu eest toimetulekutoetus

ning 2014. aasta septembrikuu toimetulekutoetuse

taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse

tuvastamiseks;

Mustamäe

Linnaosa

Valitsuse

sotsiaalhoolekande

osakonna juhataja 22.10.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja

Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-

k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata

XX-le 2014. aasta oktoobrikuu eest toimetulekutoetus

ning vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise ja kaebajale

vaideotsuse

kätte

toimetamisega

viivitamise

õigusvastasuse tuvastamiseks;

Mustamäe

Linnaosa

Valitsuse

sotsiaalhoolekande

osakonna juhataja 26.11.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja

Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k

tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata

XX-le 2014. aasta novembrikuu eest toimetulekutoetus

ning

vaide

läbivaatamise

tähtaja

rikkumise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja AG

Kaasatud haldusorgan – Harju maavanem, volitatud

esindaja AP

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus haldusasjas nr

3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560

ja 17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-326

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

3-14-53303

2(8)

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.06.2015

otsus haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015

otsus haldusasjas nr 3-15-326 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2015.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 18.09.2014, 17.10.2014 ja 20.11.2014 Mustamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale toimetulekutoetuse taotlused, milles märkis oma elukaaslaseks

YY.

2. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) sotsiaalhoolekande osakonna juhataja jättis

29.09.2014 otsusega nr 1-11/3009-4, 22.10.2014 otsusega nr S-1-11/3009 ja 26.11.2014

otsusega nr S-1-11/3009 XX taotlused rahuldamata. Otsustes märgiti, et taotlejale kui

üliõpilasele kohalduvad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lg-d 21 ja 22. Taotleja

perekond ei olnud eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja, st SHS § 22 lg-s 22 sätestatud

tingimus ei ole täidetud. Üliõpilasel on võimalik perekonnast eraldiseisvana saada

toimetulekutoetust üksnes juhul, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja – sel juhul

moodustab üliõpilane eraldi leibkonna. Kui üliõpilane ei ole moodustanud omaette perekonda

(ei ole abiellunud või last saanud), on ta toimetulekutoetuse taotlemisel seotud oma

vanematega.

3. XX esitas Mustamäe LOV 29.09.2014, 22.10.2014 ja 26.11.2014 otsuste peale vaided,

mille Tallinna Linnavalitsus jättis vastavalt 26.11.2014 korraldusega nr 1812-k,

22.12.2014 korraldusega nr 1977-k ja 28.01.2015 korraldusega nr 121-k rahuldamata.

4. XX esitas 31.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 16.01.2015)

Mustamäe LOV 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4 ja Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014

korralduse nr 1812-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata kaebajale 2014.

3-14-53303

3(8)

aasta septembrikuu eest toimetulekutoetus ja 2014. aasta septembrikuu toimetulekutoetuse

taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks.

XX esitas 09.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV 22.10.2014 otsuse nr

S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-k tühistamiseks,

Tallinna

linna

kohustamiseks

määrata

kaebajale

2014.

aasta

oktoobrikuu

eest

toimetulekutoetus

ning

vaide

läbivaatamise

tähtaja

ületamise

ja

vaideotsuse

kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

XX esitas 06.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV 26.11.2014 otsuse nr

S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühistamiseks,

Tallinna

linna

kohustamiseks

määrata

kaebajale

2014.

aasta

novembrikuu

eest

toimetulekutoetus ning vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks.

XX põhjendas kaebusi järgmiselt.

1)

SHS § 22 lg 2 jätab toetuse taotlejale valikuvabaduse, kuidas täpsemalt määratleda oma

perekonda SHS mõttes. Kaebajal ei ole lapsi ega vanemaid, kes vajaksid abi. Kaebajal on

ühine majapidamine YY-ga. Kaebaja ja YY on kaks täisealist Tallinna linna elanikku, kes

elavad iseseisvat elu üüripinnal ja kelle vanematel pole vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-

le 97 nende ülalpidamiskohustust. Kaebajat ja YY tuleb pidada omaette perekonnaks SHS

mõistes (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-67-13), mitte oma vanemate perekondade liikmeteks.

Kehtivas SHS-s ei ole sätestatud üliõpilase seotust oma vanematega. Viidatud regulatsioon

sisaldub küll õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (ÕÕS), kuid seda ei saa praegusel juhul

rakendada. Perekonna mõiste on SHS-s ja ÕÕS-s defineeritud täiesti erinevalt. Viide SHS §

22 lg-tele 21 ja 22 ei ole asjakohane, kuna need sätted reguleerivad vaid oma perekonnast

ajutiselt eemal viibivate üliõpilaste õigusi. Asjaolud, et kaebaja ja tema elukaaslane on

üliõpilased ning et nende vanematele ei makstud taotluse esitamisele eelneval kuul

toimetulekutoetust, ei saa mõjutada kaebaja õigust saada toimetulekutoetust.

2)

Kaebaja täitis toimetulekutoetuse avalduse blanketi 18.09.2014 ja esitas vastavalt

ametniku järelepärimisele 19.09.2014 ülikoolis õppimist kinnitavad tõendid. Vanematele

toimetulekutoetuse määramise kohta tõendit ei küsitud. Vastustaja ületas septembrikuu

taotluse läbivaatamise tähtaega 1 tööpäeva võrra. Vastustaja on tahtlikult venitanud vaiete

lahendamisega. Lisaks viivitas vastustaja 22.12.2014 vaideotsuse kaebajale kätte

toimetamisega 17 päeva.

3)

Praeguseks on vastustaja oluliselt muutnud oma seisukohti SHS § 22 lg-s 2 sätestatud

perekonna mõiste määratlemisel. Tallinna Linnavalitsus rahuldas 18.03.2015 korraldusega nr

397-k kaebaja vaide 2015. aasta jaanuarikuu toimetulekutoetuse määramise osas. Vastustaja

on saanud Sotsiaalministeeriumi seisukoha, milles märgiti, et kaebaja võib oma elukaaslase

YY-ga moodustada perekonna SHS mõttes. Sotsiaalministeerium motiveeris oma seisukohti

Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-67-13. Asjaolu, et kõnealune seisukoht oli saadud pärast

SHS-s 01.01.2015 muudatuste jõustumist, ei ole oluline, kuna viidatud Riigikohtu lahend oli

jõustunud enne praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist.

4)

Vastustajal puudus pädevus jätta vaided rahuldamata.

5. Tallinna linn vaidles XX kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.

1) Vastustaja on otsuste tegemisel ja vaiete lahendamisel õiguspäraselt lähtunud sel hetkel

kehtinud SHS § 22 lg-st 22, kuna kaebaja on üliõpilane ning tema elukoht ei lange kokku tema

vanemate elukoha aadressiandmetega. SHS § 22 lg-te 2, 21 ja 22 eesmärk on toetada

toimetulekuraskustes perekonnast pärinevat ja perekonnast eraldi elavat õpilast või üliõpilast,

kes seeläbi on õigustatud iseseisvalt taotlema toimetulekutoetust just sellelt omavalitsuselt,

3-14-53303

4(8)

kus ta elab ja õpib. Selline regulatsioon tuleneb toimetulekutoetuse kui sotsiaaltoetuse

olemusest. Seadusandja on soovinud suunata toimetulekutoetuse vahendid majanduslikult

raskes olukorras olevas perekonnas valitseva puuduse leevendamiseks, st tagada ka sellisest

perest pärit õpilasele või üliõpilasele võimaluse omandada haridus. Õpilasel ja üliõpilasel on

võimalik perekonnast eraldiseisvana toimetulekutoetust saada vaid juhul, kui ta on abielus,

lapse vanem või eestkostja, sest sellisel juhul moodustab õpilane või üliõpilane eraldi

leibkonna. Tulenevalt SHS § 22 lg-st 3 määrab vastustaja toimetulekutoetusi ja maksab need

välja riiklikult kehtestatud regulatsiooni alusel. Vastustaja on järginud SHS § 223 lg-st 2

tulenevat toimetulekutoetuse määramise tähtaega.

2) Vaidemenetlus viidi läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 84 sätestatud tähtaegade

jooksul. Kuna linnavalitsus vaide lahendajana kuulab ära vaidemenetluse pooled ja teostab

kõik muud HMS §-s 82 sätestatud toimingud ning vormistab korraldused istungitel, mis

toimuvad kord nädalas, ei ole vaiet üldjuhul võimalik 10 päeva jooksul lahendada, mistõttu on

vastustaja vaiete läbivaatamise tähtaega pikendanud. Tallinna Linnavolikogu on 29.11.2012

määrusega nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ sätestanud, et ehkki SHS §

33 lg 3 annab taotlejale õiguse esitada kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava

sotsiaaltoetuse andmisest keeldumise otsusega mittenõustumisel vaide maavanemale, võib isik

oma äranägemisel valida, kas ta esitab vaide Tallinna Linnavalitsusele või maavanemale.

Eeltoodu on kooskõlas ka SHS § 23 lg-ga 1. Kuna kaebaja pöördus linnavalitsuse poole,

lahendas vaide linnavalitsus.

6. Harju maavanem ei pidanud kaebusi põhinõuete osas põhjendatuks.

1)

Kaebaja suhtes kohaldub SHS § 22 lg 22, kuna tegemist on üliõpilasega, kes elab

rahvastikuregistri järgi oma vanematest eraldi. Tähtsust ei ole sellel, kellega kaebaja praegusel

ajal koos elab, sest õppijate osas kehtivad erisätted. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud

õigesti tegelikest asjaoludest, rakendanud piisavalt uurimispõhimõtet ning teinud

lõppjärelduste osas õige otsuse.

2) Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korraldus on tühine. SHS § 33 lg 3 sätestab erineva

vaidealluvuse. Vaiet pidanuks lahendama maavanem. Tallinna Linnavalitsus on vaiet

lahendades ületanud oma pädevust ja on teinud seda ka varasemalt.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-53303 XX

kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812-k

tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi

kanda.

Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-560 XX kaebuse

osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühisuse. Muus

osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-326 XX kaebuse

osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-k tühisuse. Muus

osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohtu otsuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kuna kaebaja on üliõpilane, kehtivad tema suhtes SHS § 22 lg-tes 21 ja 22 sätestatud

erinormid ning vaidlust ei saa lahendada vaid SHS § 22 lg 2 toodud üldnormi järgi. SHS § 22

lg-te 2, 21 ja 22 koos tõlgendamisest järeldub, et üliõpilased loetakse toimetulekutoetuse

määramisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Asjaolu, et õpilane või üliõpilane viibib oma

vanemate elukohast püsivalt eemal, ei tähenda seda, et ta ei kuulu enam oma vanemate

3-14-53303

5(8)

perekonda SHS mõttes. SHS § 22 lg-test 21 ja 22 järeldub, et rahvastikuregistrijärgsest

elukohast sõltumata loetakse õpilane ja üliõpilane oma vanemate perekonna liikmeks.

Samamoodi loeb kuni 24-aastased üliõpilased oma vanemate perekonna liikmeteks ÕÕS § 51

lg 2 p 1. SHS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni tõlgendamisel saab arvestada ÕÕS

täpsustava regulatsiooniga perekonnaliikmete osas. Kaebaja elukoha aadressiandmed erinevad

tema vanemate omast, mistõttu kohaldub SHS § 22 lg 22.

2)

Põhiseaduse (PS) § 27 lg 5 kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete

eest. Pereliikmete toimetuleku eest peab esmajärjekorras vastutama perekond ise.

Toimetulekutoetus on ette nähtud isikutele ja perekondadele, kellel puuduvad võimalused ise

toime tulla. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et isik õpib ülikoolis, ei saa teda pidada puuduses

olevaks. Kaebaja vanemad ei olnud vastavalt SHS § 22 lg-le 22 toimetulekutoetuse saajad,

järelikult on nad võimelised ise toime tulema ja peavad seejuures hoolitsema ka oma lapse

toimetuleku eest seni, kuni ta õpib ülikoolis. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-

67-13 ei ole praegusel juhul asjakohane, sest Riigikohus selgitas selles lahendis üldnormi,

mitte erinormi sisu.

3)

Arvestades, et kaebajal puudus õigus toimetulekutoetusele, siis ei saanud tema õigusi

rikkuda väidetav viivitus 18.09.2014 taotluse lahendamisel. Kaebaja oleks vastavalt SHS §

221 lg-le 31 pidanud esitama vastustajale tõendi selle kohta, et tema perekond sai eelmisel

kuul toimetulekutoetust. Seega sai taotluse lahendamise tähtaeg kulgema hakata alates

hetkest, mil vastustaja oli ise selle kohta tõendid kogunud, s.o 23.09.2014. Seega lahendas

vastustaja taotluse tähtaegselt.

4)

Tallinna Linnavalitsuse vaideotsused on HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühised, sest neid ei

andnud selleks pädev organ. SHS § 33 lg 3 järgi tuleb vaie kohaliku omavalitsuse otsusele

toimetulekutoetuse kohta esitada maavanemale. Seega puudus linnavalitsusel ilmselgelt

pädevus ise vaideid rahuldamata jätta. Kuna vastustaja ei olnud pädev ise vaiet lahendama, ei

saa talle ette heita vaide lahendamise ega edastamisega viivitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu

15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-560 ja

17.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-326 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata XX

kaebused, ning uue otsuse tegemiseks, millega kaebustes esitatud nõuded rahuldada. Tallinna

Ringkonnakohus liitis apellatsioonkaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-14-53303).

Kaebaja moodustab perekonna oma elukaaslase YY-ga, mitte oma vanematega. Kohus ei ole

viidanud sättele, mille järgi kaebaja ei saaks oma elukaaslasega moodustada perekonda SHS

mõttes. Kohtu viidatud Sotsiaalministeeriumi kiri ei ole piisav õiguslik alus kohtuotsuse

põhjendamiseks. Kohtuotsuse motivatsioon on asjakohatu osas, milles tuginetakse aastate

vanusele SHS-i muutva seaduse eelnõu seletuskirjale. Seadusandja väidetav poliitiline valik ei

saa olla kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmise põhjuseks, kuna kaebaja vastab

SHS-s sätestatud toetuse saamise nõuetele. Toetuse määramata jätmisega üksnes selle tõttu, et

kaebaja on üliõpilane, diskrimineeritakse kaebajat tema sotsiaalse kuuluvuse alusel.

9. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja

halduskohtu otsused muutmata.

Kohus on õigesti selgitanud SHS § 22 lg 2 ning lg-te 21 ja 22 kui üld- ja erinormide

vahekorda. Erinormi olemasolu korral tuleb lähtuda erinormist, mitte üldnormist. Erinormi

kohaselt loetakse üliõpilane toimetulekutoetuse taotlemisel oma vanemate pereliikmeks.

3-14-53303

6(8)

Halduskohus lähtus asjakohaste normide tõlgendamisel kõikidest õigusteoorias tunnustatud

tõlgendusmeetoditest. Sealjuures on kohus õigesti tuginenud SHS eelnõu seletuskirjale ja

Sotsiaalministeeriumi selgitustele, millest selgub üheselt seadusandja tahe kõnealuste sätete

kehtestamisel. Perekonnast eraldi elaval õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada

toimetulekutoetust, kuid seda vaid juhul, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja

eelmisel kuul. Õpilasel ja üliõpilasel on võimalik iseseisvalt toimetulekutoetust saada, kui ta

on abielus, lapse vanem või eestkostja, sest sellisel juhul moodustab ta eraldi leibkonna.

10. Harju maavanem ei pea apellatsioonkaebusi põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsused

on seaduslikud ja põhjendatud ning nende muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuste põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressiandmed ei lange kokku tema vanemate elukoha aadressiandmetega ning kes elab koos

teise üliõpilase YY-ga. Toetuste taotlemise ajal (september kuni november 2014) ei olnud

kaebaja ja YY abielus ning neil ei olnud lapsi. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas

kaebaja moodustab perekonna YY-ga või oma vanematega. Kaebaja leiab, et ta moodustab

YY-ga ühe perekonna SHS (siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonile)

§ 22 lg 2 mõttes, kuna neil on YY-ga ühine majapidamine.

13. SHS § 22 lg 2 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas

eluruumis elavad ühise majapidamisega isikud. Õpilaste ja üliõpilaste suhtes näeb SHS

üldnormist ette erijuhud: SHS § 22 lg 21 reguleerib olukorda, kus õpilase või üliõpilase

rahvastikuregistrisse kantud elukoht langeb kokku tema perekonnaliikmete elukohaga ning

SHS § 22 lg 22 reguleerib olukorda, kus üliõpilase elukoht on perekonnaliikmete elukohast

erinev.

14. Halduskohus on SHS § 22 lg-id 2, 21 ja 22 koostoimes tõlgendades jõudnud õigele

järeldusele, et praegusel juhul tuleb kohaldada SHS 22 lg-t 22, mis on erinorm SHS § 22 lg 2

suhtes. Lisaks on halduskohus viidatud sätete tõlgendamisel tuginenud sotsiaalhoolekande

seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(693 SE) seletuskirjale ning sotsiaalministeeriumi selgitusele (I kd, tl 63-63p). Ehkki

nimetatud eelnõuga SHS §-i 22 sisse viidud muudatused jõustusid alles 01.01.2015, on eelnõu

seletuskirjas märgitu asjakohane ka SHS § 22 varasema redaktsiooni tõlgendamisel. Eelnõu

(693 SE) seletuskirjast nähtub, et seni loeti õpilased ja üliõpilased sõltumata vanusest oma

vanemate pereliikmeks, lähtudes eeldusest, et vanemad toetavad oma õppivat järeltulijat ka

juhul, kui nad ei ela enam koos. Ka pärast 01.01.2015 jõustunud muudatusi jäi SHS § 22 lg-s

22 kehtima põhimõte, et perekonnast (vanematest) eraldi elaval õpilasel või üliõpilasel on

õigus saada toimetulekutoetust juhul, kui tema perekond on toimetulekutoetuse saaja.

Seletuskirjas on selgitatud, et seadusandja on soovinud suunata toimetulekutoetuse vahendid

majanduslikult raskes olukorras olevas perekonnas valitseva puuduse leevendamiseks, st

tagada sellisest perest pärit õpilaste ja üliõpilaste toetamine.

Ringkonnakohus märgib, et enne 01.01.2015 ei sätestanud SHS erandit, et õpilane või

üliõpilane, kes on abielus või lapse vanem või eestkostja ning elab oma perekonnaliikmetest

(vanematest) eraldi, ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel seotud nende perekonnaliikmetega

(kehtiva SHS § 22 lg 24). Eelnõu (693 SE) seletuskirja kohaselt siiski lähtuti praktikas sellest

3-14-53303

7(8)

põhimõttest juba enne SHS § 22 lg 24 kehtestamist. SHS § 22 kuni 31.12.2014 kehtinud

redaktsiooni tõlgendamisel on asjakohane arvestada ka ÕÕS § 51 lg-ga 2, mille p 1 kohaselt

loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24-

aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 07.08.2003; jõustunud

05.09.2003) eelnõu (67 SE) seletuskirjast nähtub samuti, et seadusandja soovis lugeda

vallalised ja lasteta täisealiseks saanud õpilased ja üliõpilased toimetulekutoetuse määramisel

ja maksmisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et

toimetulekutoetuse puhul on tegemist nn vaesustoetusega, see tähendab toetusega, mida

osutatakse isikule, kui kõik muud võimalused toimetulekuks on ammendatud. Tegemist on

oma iseloomult sotsiaalabiga ehk viimase abinõuga isiku või perekonna toimetuleku

parandamiseks.

Eeltoodust järeldub, et juba pikemat aega on SHS-s toimetulekutoetuse määramisel kehtinud

põhimõte, et õpilased ja üliõpilased loetakse üldjuhul nende vanemate pereliikmeteks. Selliselt

on paremini tagatud, et toetust saab see, kes seda tõesti vajab. Paljud üliõpilased elavad

vanematest eraldi, ei tööta ning omavad ühist majapidamist mõne teise isikuga, näiteks teise

üliõpilasega. Samas asjaolu, et õpilane või üliõpilane tööl ei käi ja tulu ei teeni, ei tähenda

tingimata, et tegemist oleks puudust kannatava isikuga. Halduskohus tuvastas, et

rahvastikuregistri kohaselt oli kaebaja elukohaks enne ülikooli astumist tema ema elukoht, s.o

enne ülikooli astumist kuulus kaebaja oma vanematega (või vähemalt emaga) ühte leibkonda.

Sellest lähtuvalt tuleb kaebaja lugeda tema vanemate pereliikmeks sõltumata sellest, et ta elab

koos YY-ga.

15. Halduskohus on asjakohaselt viidanud PS § 27 lg-le 5, mis kohustab perekonda

hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS

§ 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised

oma puudust kannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi otsused nr 3-4-1-7-03 (p 18) ja 3-4-1-67-13 (p 32)). Ka SHS § 3 lg 1 p

2 kohaselt on sotsiaalhoolekande üheks põhimõtteks isiku vastutus enda ja oma

perekonnaliikmete toimetuleku eest.

Vanemate juurest teise linna elama ja õppima asumine üldjuhul ei katkesta üliõpilase

majanduslikku sidet perekonnaga. Vanematel küll ei ole kohustust pidada ülal oma täisealisi

kõrgharidust omandavaid lapsi (PKS § 97), kuid praktikas on see üldteadaolevalt siiski väga

tavapärane. Seetõttu on põhjendatud, et riik arvestab selle võimalusega toimetulekutoetuste

regulatsiooni puhul, sidudes üliõpilase perekonnaga (vanematega) ning jättes vajaduse korral

tema materiaalse toetamise eelkõige perekonna ülesandeks.

16. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja perekond oleks olnud vaidlusalusel perioodil

toimetulekutoetuse saaja. Kaebaja ei ole seega pärit puudust kannatavast perest ning võib

eeldada, et tema vanematel on võimalik teda õpingute ajal toetada. Tõenäoliselt on kaebaja

ja/või YY vanemad neid seni ka tegelikkuses toetanud. Sellele viitab asjaolu, et kaebaja enda

kinnitusel ei tööta ning temal ja YY-l puudus sissetulek töötasu näol (vt konto väljavõtted: I

kd, tl 28p-29p; II kd 18-19; III kd, tl 20p-21p), samas üüri, kommunaalkulude ja elektri eest

on nad korteriomanikule õigeaegselt tasunud (vt raha üleandmise aktid: I kd, tl 30p; II kd, tl

19p; III kd, tl 18p).

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et teda diskrimineeritakse üliõpilaseks olemise

tõttu. Õpilased ja üliõpilased ei ole samas olukorras, mis tavapärane toimetulekutoetuse

taotleja, kuna neile on ette nähtud täiendavad võimalused toimetuleku tagamiseks erinevate

toetuste ja õppelaenu näol. Kõrghariduse omandamine on isiku vaba valik ning vastava otsuse

3-14-53303

8(8)

tegemisel peab isik hindama, milliste vahenditega ta õppimise ajal oma majandusliku

toimetuleku tagab. Kuna kaebaja saab oma materiaalse toimetuleku tagada muude

vahenditega, ei ole talle toimetulekutoetuse määramiseks alust.

18. Eeltoodu põhjal puudub alus Mustamäe LOV 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4,

26.11.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja 22.10.2014 otsuse nr S-1-11/3009 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks määrama kaebajale 2014. aasta septembri-, oktoobri- ja

novembrikuu eest toimetulekutoetus. Halduskohus on ka õigesti jätnud rahuldamata kaebaja

nõuded tuvastada septembrikuu toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise

õigusvastasus ning tuvastada 26.12.2014 esitatud vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise

õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata. Nõude osas tuvastada kaebaja 20.11.2014 vaide lahendamise tähtaja

ületamise ja 22.12.2014 vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasus ei ole

kaebaja halduskohtu 17.06.2015 otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

19. Seega jäävad XX apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560 ja

17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-326 muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirju ega

kuludokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS §

109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks