2-15-3572/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-3572

Tsiviilasi

XXX hagi XXX Aktsiaselts vastu juhatuse liikme tasu,

puhkusetasu, lisatasu, töövõimetushüvitise ja juhatusest

tagasikutsumise hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

48 541,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad

advokaadid Daniil Savitski ja Madis Kiisa

Kostja: XXX Aktsiaselts (registrikood XXX),

lepingulised esindajad advokaadid Pirkko-Liis Harkmaa

ja Lembit Tedder

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 8. oktoobril 2015, millel osalesid hageja:

lepingulised esindajad advokaadid Daniil Savitski ja

Madis Kiisa ning kostja lepinguline esindaja advokaat

Lembit Tedder

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt XXX Aktsiaselts (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood

XXX) kasuks välja 26 552,35 eurot (sh juhatuse liikme tasu perioodi

1. aprill 2014 – 28. veebruar 2015 eest 19 170 eurot, ajutise töövõimetuse

kahjuhüvitis 2 212,83 eurot, lisatasu aastate 2012 ja 2013 eest 3 840 eurot ning

viivis 1 329,52 eurot), samuti põhivõla summa 25 222,83 eurot tasumata osalt

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

31. oktoobrist 2015 kuni tasumiseni.

3. Jätta kohtukuludest 44% hageja kanda ja 56% kostja kanda ning kohtuvälised

kulud poolte endi kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt. Mõista kostjalt XXX

Aktsiaselts hageja XXX kasuks välja 560 eurot (56% hagi esitamisel tasutud

riigilõivust) ja sellelt summalt viivis alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud

maakohtu menetluskulusid ei tule pooltel vastastikku hüvitada.

2-15-3572

2 (8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 6. märtsil 2015 kohtule hagiavalduse XXX Aktsiaselts (kostja) vastu

nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu, puhkusehüvitis, ajutise

töövõimetuse hüvitis, tagasikutsumise hüvitis ja lisatasu ning viivis.

2. Kohus võttis hagiavalduse 9. märtsi 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale

kätte. Kostja esitas 9. aprillil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Pooled esitasid

kirjalikus eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused.

3. Kohus selgitas 24. augusti 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest

tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

4. Kohus kuulas pooled ära 8. oktoobri 2015 kohtuistungil.

POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5. Hageja nõuab kostjalt 44 925,33 euro ja viivise maksmist. Hageja nõue koosneb järgmistest

osadest ja rajaneb järgmistel alustel:

(1) juhatuse liikme tasu perioodi 1. aprill 2014 – 28. veebruar 2015 (11 kuud) eest

summas 19 170 eurot, mis lähtub igakuisest tasust 3 195 eurot ja asjaolust, et viiel

kuul üheteistkümnest oli hageja töövõimetu, st hageja nõuab kuue kuu tasu;

(2) puhkusehüvitis 532,50 eurot, mis vastab viiele päevale kasutamata puhkusele;

(3) ajutise töövõimetuse hüvitis 2 212,83 eurot, mis jäi hagejal saamata, sest kostja jättis

kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 15. oktoober – 17. november 2014;

(4) tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot, sest pooled on sellises hüvitises kokku leppinud

puhuks, kui hageja kostja juhatusest tagasi kutsutakse ja tagasikutsumine ei olnud

tingitud hagejast;

(5) lisatasu 3 840 eurot, mille alus on nõukogu otsused 2012. ja 2013. aasta kohta;

(6) nõudeosade (1) – (5) summalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 94 ja 113

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

2-15-3572

3 (8)

6. Hageja põhiväited poolte õigussuhte kohta on järgmised:

− 18. augustil 1997 nimetati hageja kostja juhatuse liikmeks ja 2. oktoobril 2001

sõlmisid pooled teenistuslepingu tegevjuhi (juhatuse liikme) ülesannete täitmise kohta;

− vastavalt poolte kokkuleppele oli juhatuse liikme tasu 3 195 eurot;

− 28. aprillil 2014 allkirjastas hageja kostja korraldusel kinnituse, millega võttis

teadmiseks kostja juhised mitte viibida kostja kontoris, aga olla igal ajal kättesaadav;

− 6. mail 2014 esitas kostja äriregistri pidajale avalduse, mille kohaselt kutsuti hageja

kostja juhatusest tagasi, vastav kanne tehti registris 13. mail 2014;

− vaatamata hageja tagasikutsumisele kostja juhatusest kehtib pooltevaheline leping, sest

seda ei ole üles öeldud ega muul viisil lõpetatud. Muu hulgas ei toimunud

ülesütlemine 28. aprilli 2014 kinnitusega, sest see ei sisalda kostja tahteavaldusi, ega

7. oktoobri 2014 nõudekirjaga, mida hageja ei ole kätte saanud;

− kostja ei ole alates 1. aprillist 2014 täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees, sh on

täitmata nõude osasummadele (1) – (5) vastavad rahalised kohustused.

7. Kostja tasaarvestusele (järgnevas p 10) vaidleb hageja vastu väitega, et kostjal kahju

tekkimine on tõendamata.

8. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt kandis ta menetluskulu summas 6 700,20 eurot, mis on lepingulise esindaja tasu

42,95 h eest hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20% (tunnihind 156 eurot

koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtutoimikust nähtub lisaks, et hageja tasus hagi

esitamisel riigilõivu 1 000 eurot. Hageja palub märkida kohtulahendis, et kostjal tuleb

hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud

käesoleva tsiviilasjaga. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu osaliselt.

Hageja leiab muu hulgas, et kostja tõlkekulud on põhjendatud 68 euro ulatuses (erakorralise

siseauditi raporti tõlkimine ja 10. septembri 2015 kinnituskirja tõlkimine).

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta hageja nõudesummade arvutusi ega selles

osas aluseks võetud asjaolusid. Kostja peamised vastuväited hageja nõuetele on järgmised:

− pooltevaheline leping on lõppenud kostja ülesütlemisega: esimese võimalusena

avaldas kostja tingimuslikult ülesütlemise tahet andes hagejale allkirjastamiseks

28. aprilli 2014 kinnituse; teise võimalusena sisaldub vastav avaldus piisava selgusega

7. oktoobri 2014 nõudekirjas, millega hagejal ja tema esindajal oli võimalik tutvuda

sama kuupäeva nõupidamisel;

− lepingu lõppemise tõttu ei pea kostja tasuma hagejale juhatuse liikme tasu perioodi

eest pärast lepingu lõppemist, samuti käsitleb nõudeosa (3) igal juhul ajavahemikku

pärast lepingu lõppemist;

− kasutamata puhkuse hüvitamises ei ole pooled kokku leppinud;

− hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi hagejast endast tingitud põhjustel, mistõttu ei

tule talle ka maksta tagasikutsumise hüvitist;

− nõukogu otsustes märgitud tasu 2012. ja 2013. aasta eest sisaldub juba hagejale

lepingu järgi makstud igakuises põhitasus;

− hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja põhjustas ise olukorra, kus

juhatuse liikme leping temaga tuli lõpetada.

2-15-3572

4 (8)

10. Kostja esitas 14. septembril 2015 menetlusliku tasaarvestuse avalduse summas

2 568 eurot. Kostja väitel kandis ta kohtueelseid kulusid selles summas põhjusel, et oli

sunnitud tellima õigusabiteenuseid seoses hageja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

Kostja soovib eelnimetatud summa tasaarvestada nõudeosa (1) summaga 2014. aasta aprilli

eest.

11. Menetluskulud palub kostja panna kas hageja või poolte endi kanda. Kostja

menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandud menetluskulusid summas 6 782 eurot, sh

lepingulise esindaja kulu 6 160 eurot hinnaga 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) 56 h

eest ning tõlkekulu 622 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu

osaliselt. Kostja hinnangul on hageja 8. oktoobri 2015 menetluskulude nimekirjas toodud

toimingud põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt 29,7 tunni ulatuses, mis teeb 110 euro

suuruse tunnihinnaga kokku põhjendatud kuluks 3 920,40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus valdavas osas poolte endi kanda, aga jaotab riigilõivu

kulu vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

13. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− kostja on aktsiaselts ja hageja oli selle juhatuse liige, täpsemalt juhatuse esimees (I kd

tl 8–13);

− pooled sõlmisid 2. oktoobril 2001 juhatuse liikme lepingu (edaspidi „leping”), mille ja

täiendavate kokkulepete järgi pidi kostja maksma hagejale igakuist tasu 3 195 eurot,

aga samuti tagama teatavad muud hüved (I kd tl 14–21);

− kostja nõukogu otsustas 2012. ja 2013. aasta eest määrata juhatuse esimehele aastatasu

1 920 eurot aasta kohta (I kd tl 25–28);

− hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi nõukogu 25. aprilli 2014. aasta otsusega (I kd

tl 51–52), vastav registrikande muudatus tehti 13. mail 2014 ja hageja allkirjastas

28. aprillil 2014 kinnituse teatavate kostja määratud tingimuste kohta (I kd tl 22–23);

− ajavahemiku eest alates 1. aprillist 2014 ei ole kostja hagejale juhatuse liikme tasu

maksnud (I kd tl 93), aga töötamise registrisse tehti 30. juunil 2014 kanne kui kostja

juures töötava isiku kohta ning kanne kehtis veel ka 6. märtsil 2015 ja 10. aprillil 2015

(I kd tl 29, 92);

− samuti ei ole vaidlust selles, et kostja aktsepteeris ja edastas Haigekassale hageja

töövõimetuslehed, mis algasid vastavalt 1. aprillil 2013. 25.2,2014l, aga ka

28. aprillil 2014,

30. mail 2004,

1. juulil 2014

ja 2. augustil 2014,

aga

ei

aktsepteerinud ega edastanud enam töövõimetuslehte perioodi 15. oktoober –

17. november 2014 kohta (I kd tl 24).

14. Hageja nõude osade (1) – (5) õiguslik alus on peamiselt VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhatuse

liikme ja aktsiaseltsi vaheline õigussuhe sarnaneb olemuslikult enim käsunduslepingule VÕS

§ 619 mõttes (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20

kuues lõik, samuti varasemast kohtupraktikast nt 11. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-41-05, p 18 ja selles viidatud 26. aprilli 2005. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14).

Pooltevaheline leping on sisuliselt juhatuse liikme leping, st ka käsundussleping. Järelikult

kohaldub juhatuse liikmele tasu maksmise korra osas VÕS § 628 lg 1 esimene lause.

2-15-3572

5 (8)

15. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja ütles nõudeosa (1) aluseks oleva juhatuse

liikme lepingu kehtivalt üles. Hageja väidab, et lepingut ei ole üles öeldud, aga kostja arvates

on tingimuslik ülesütlemine avaldatud 28. aprilli 2014 teates lepingu peatamise kohta (I kd

tl 22–23) või selge ülesütlemine 7. oktoobri 2014 nõudekirjas (I kd tl 64–65). Kohus nõustub

hagejaga ega tuvasta, et juhatuse liikme leping oleks lõppenud. Vastavalt äriseadustiku (ÄS)

§ 309 lg 3 teisele lausele ei lõpeta aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasikutsumine temaga

sõlmitud juhatuse liikme lepingut. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii

ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt Riigikohtu 28. novembri

2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12, p 15 esimene lõik, ja 2. aprilli 2014. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23 teine lõik). Käesoleval juhul tulenevad materiaalsed

eeldused VÕS §-st 631 koosmõjus ÄS § 309 lg-ga 3, formaalsed aga VÕS § 195 lg-st 1 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-test 1 ja 2. Ülesütlemise materiaalsete ja

formaalsete eelduste täidetust pidi tõendama ülesütlemise kehtivusele tuginev pool, st

käesolevas asjas kostja. Nõudeosa (1) lahendamisel on seetõttu määrava tähtsusega

28. aprilli 2014 ja 7. oktoobri 2014 avalduste käsitlus, tõlgendamine ja vaidlusaluses osas ka

kättetoimetamine. Kuna lepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st

tegemist on õigussuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemise avaldusest peab

selgelt ja teisele lepingupoolele arusaadavalt nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe

vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vrd Riigikohtu 7. detsembri

2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Ülesütlemisavalduse tõlgendamisel saab

kohus lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (vt ka

Riigikohtu 9. aprilli 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11 kolmas lõik).

16. Kohus leiab, et 28. aprilli 2014 teade ei väljenda kostja tahet. TsÜS § 69 lg 1 esimese

lause järgi on kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavalduse esmane eeldus

väljendamine tahteavalduse tegija poolt. Kõnealune teade on vormistatud hageja nimel antud

kinnitusena ja selle allkirjastas ainult hageja. Mõistlik isik ei pea temale allkirjastamiseks

antud kinnituse puhul käsitlema kinnituses sisalduvaid väiteid teise lepingupoole

tahteavaldusena. Seega ei saa 28. aprilli 2014 teade olla kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks.

17. Pooltel on vaidlus 7. oktoobri 2014 nõudekirja kättesaamise üle, st kostjal tuli tõendada

selle hagejale kättetoimetamine. TsÜS § 69 lg 2 esimene lause sätestab, et tahteavaldus on

kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostja väidab, et ta

andis hagejale eelviidatud nõudekirja sama kuupäeva nõupidamisel. Oma väite kinnituseks

esitas kostja nõukogu liikme ja praeguse juhatuse liikme kirjaliku seletuse, mille kohaselt

hageja koos oma esindajaga lugesid 7. oktoobri 2014 nõudekirja samal päeval põhjalikult läbi

(II kd tl 50–53). Hageja vastuväitena esitatud selgituse kohaselt tema esindajale küll näidati

nõudekirja sel kuupäeval toimunud koosviibimisel, aga läbi seda ei loetud ja hageja ega tema

esindaja kätte see ei jäänud. Kui hageja keeldus allkirja andmisest, siis võttis kostja esindaja

nõudekirja tagasi (II kd tl 83). Kirjalikult avaldatud tahe tuleb kohtu hinnangul teha saajale ka

TsÜS § 69 lg 2 esimese lause puhul teatavaks sel viisil, et täidetud oleks sama sätte teise lause

tingimus, nimelt peab saajal olema mõistlik võimalus kirjaliku avaldusega tutvuda. Kui isikul

selline võimalus puudub, siis ei saa lugeda, et tahteavaldus on talle isiklikult kirjalikult

teatavaks tehtud. Seega sõltub 7. oktoobri 2014 nõudekirja kättesaamise tuvastamine sellest,

kas kirjaga sisuliselt tutvumise kohta esitatud kostja ainus tõend (nõukogu ja juhatuse liikmete

kirjalik selgitus) on piisav. Kõnealuse tõendi hindamisel märgib kohus esmalt, et kostja

juhatuse liikme kirjalikku seletust ei saa kohus käsitleda tõendina, sest TsMS § 229 lg 2

esimese lause järgi on poole seletus hagimenetluses tõendiks üksnes juhul, kui see on antud

vande all. Nõukogu liikme seletus seevastu saab olla dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1

tähenduses, aga sellel ei ole samasugust menetluslikku tähendust nagu tunnistaja ütlusel (vt

2-15-3572

6 (8)

selle kohta nt Riigikohtu 24. novembri 1999. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-99,

põhjenduste viies lõik; 5. detsembri 2001. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01, põhjenduste

teine lõik, aga ka 5. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 13 esimene lõik).

Kuna kostja nõukogu liige on eeldatavasti huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks ja

järgib samu seisukohti nagu on menetluses esile toonud kostja, aga tema kirjaliku seletuse

usaldusväärsust ei saa sel viisil kontrollida nagu tunnistajat küsitledes, siis ei ole kõnealune

tõend kostja väite tõendamiseks piisav. Järelikult kostja ei ole tõendanud suulise

tahteavalduse tegemist ega kirjaliku avalduse andmist hagejale sel viisil, et hagejal oleks

olnud mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Niisiss ei tuvasta kohus, et hageja oleks saanud

kätte 7. oktoobri 2014 nõudekirjas sisalduvad tahteavaldused. Seetõttu ei saanud lepingu

ülesütlemine toimuda ka kõnealuse kirjaga.

18. Kuna kostja väidetava kummagi ülesütlemise puhul ei ole formaalsed eeldused täidetud,

siis ei ole vaja kontrollida ülesütlemise materiaalseid eeldusi. Kui leping ei ole lõppenud, siis

on see kehtiv ja VÕS § 8 lg 2 järgi pooltele täitmiseks kohustuslik. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et nõudeosa (1) on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 19 170 eurot. Summa

arvestuse üle pooled ei vaidle.

19. Nõude osas (2) on pooltel vaidlus, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kasutamata

põhipuhkus. Töösuhte puhul näeb sellise kohustuse tööandjale ette töölepingu seaduse § 71,

aga sama seaduse § 1 lg 5 tõttu ei saa töölepingu kohta sätestatut kohaldada juriidilise isiku

juhtorgani liikme lepingule. Lepingus ega VÕS käsundit reguleerivates sätetes sama sisuga

tingimust ega normi ei sisaldu. Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingu p 10 neljandas lõigus

sisalduv viide Eesti Vabariigi tööõigusele hõlmab ka kohustust hüvitada kasutamata

põhipuhkus. Seetõttu saaks hageja nõue osas (2) olla edukas kui pooled oleksid kasutamata

põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud, aga sellist kokkulepet ei ole hageja esile toonud

ning nõue puhkuse hüvitamiseks summas 532,50 eurot jääb rahuldamata.

20. Nõudeosa (3) kvalifitseerib kohus kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi

töövõimetuslehele selle alusel hüvitise maksmiseks kannete tegemise kohustus tuleneb

kostjale ravikindlustuse seaduse (RaKS) alates 18. oktoobri 2014 kehtiva redaktsiooni § 53

lg-st 4 või lisaks ka alates 1. jaanuari 2015 jõustunud lg-st 5¹, siis on sellise kohustuse

tekkimise eelduseks pooltevaheline lepinguline suhe. Sellises olukorras on hageja kahju

hüvitamise nõue olemuselt lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue.

Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab haigekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui

tööandaja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Seetõttu

puudub hagejal võimalus saada töövõimetushüvitist muul viisil kui kahju hüvitisena kostjalt.

Täidetud on kahju hüvitamise eeldused, st hagejal tekkis kahju summas 2 212,83 eurot

töövõimetushüvitise

saamata

jäämise

tõttu,

kahju

põhjustas

kostja

tegevusetus

töövõimetuslehele kannete tegemata jätmisel, sellise kahju hüvitamine on hõlmatud lepingu

eesmärgiga ja kahju pidi olema kostjale ettenähtav. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Tuvastatud asjaolude ja VÕS § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada

ühekordselt makstava rahasummana. Kokkuvõtvalt on hageja nõue osas (3) tervikuna edukas.

21. Nõudeosa (4) rahuldamise eeldused on teenistussuhte lõppemine ja selle toimumine kostja

algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Kohus tõlgendab lepingu p 9 alap 5 esimese lõigu

sõnastusest sel viisil, et pooled soovisid reguleerida õigusi ja kohustusi lepingu lõppemisel,

sest sisu poolest annab tingimus juhatuse liikmele tavapärase tagatise teatavaks ajaks pärast

aktsiaseltsist saadava sissetuleku lõppemist. Kõnealuse lepingutingimuse sõnastus on küll

mõneti ebaselge (lause esimeses pooles kasutatakse sõna „päättyessä” ja teises pooles

2-15-3572

7 (8)

„katkaistaan”), aga pooled ei ole toonud esile ega tõendanud muud tahet lepingu sõlmimisel

peale kohtu antud tõlgenduse. Kohus ei tuvastanud nõudeosa (1) lahendamisel, et

pooltevaheline leping oleks lõppenud, seega on siinkohal uuritava nõudeosa esmane eeldus

täitmata ja kuue kuu põhitasule vastav hüvitis jääb kostjalt välja mõistmata. Neil kaalutlustel

ei ole kohtul ka vaja hinnata poolte väiteid selle kohta, kellest tingituna leping oleks lõppenud.

22. Nõudeosa (5) lähtub lepingu p 8 alap-st 2 ja kostja nõukogu kahest otsusest, millega

määrati hagejale lisatasu. Kostja väitel ei tulnud tal lisatasu maksta, sest see sisaldus juba nn

põhitasus. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus sisalduva kõnealuse kokkuleppe ja nõukogu

otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud nõukogu määratud kahe aasta tasu summas 1 920 eurot

juhatuse liikme igakuises tasus. Kuna kostja ei ole nõukogu määratud lisatasu hagejale

maksnud, siis on hageja nõue osas (5) ehk 3 840 euro saamiseks edukas.

23. Kostja tasaarvestus seevastu ei ole edukas. Põhjendatud on kostja seisukoht, et

kohtueelsed õigusabikulud on põhimõtteliselt kahjuna hüvitatavad ja sellise nõude saab panna

maksma menetlusliku tasaarvestusena (vt vastavalt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2014. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 24, ja 5. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

116-10, p 44). Siiski peavad selliseks tasaarvestuseks kasutatava nõude puhul olema täidetud

kahju hüvitamise üldised eeldused, sh peab hüvitist nõudval poolel olema tekkinud kahju

(VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Kostja esitas tasaarvestuseks kasutatava

nõudesumma kohta arve ja kulude arvestuse (II kd tl 54–56), millel õigusabiteenuse eest

maksjaks on märgitud XXX asukohaga XXX. Ühtegi tõendit kostjal kõnealuses summas

rahalise kohustuse tekkimise kohta kohtule ei esitatud. Seetõttu ei tuvasta kohus, et kostja

oleks saanud kahju summas 2 568 eurot. Järelikult ei saa kostja ka edukalt nõuda selle summa

hüvitamist hagejalt.

24. Kohus ei nõustu kostjaga nagu oleks hageja edukad nõuded (st osad (1), (3) ja (5))

vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu lubamatud. Ükski kostja esile toodud asjaolu ega

väide pole selline, mis välistaks hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu täitmist (nõudeosad (1)

ja (5)) ning selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist (osa (3)). Kui kostja

leidis, et hageja ei juhi kostjat õigesti, siis oli tal võimalus juhatuse liikme leping lõpetada,

aga sellist lõpetamist kohus ei tuvastanud. Võttes hagejalt allkirja 28. aprilli 2014

kinnituskirjale ja jätkates hageja töövõimetuslehtede aktsepteerimist ka pärast nimetatud

kuupäeva avaldas kostja selgelt, et ta soovib pooltevahelise lepingulise suhte jätkumist. Kui

sellise soovi põhjus ka oli võimaldada tõhusamat sisekontrolli, siis ei muuda see hageja

nõudeid pahauskseteks. Kostja äriühinguna pidi ilmutama mõistlikku hoolt lepingu

lõpetamise

tahte

väljendamisel

ja

vastava

tahteavalduse

teisele

lepingupoolele

kättetoimetamisel. Kui kostja jättis selles osas vajaliku hoole ilmutamata, siis ka seda ei saa

ette heita hagejale.

25. Hageja nõude osa (6) ehk viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Viivise määra ja

arvestamise aja osas kostja eraldi vastuväiteid ei esitanud, mistõttu viivise nõude lahendus

sõltub põhinõude rahuldamise ulatusest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagi

esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Juhindudes TsMS §-st 367 arvutab kohus välja viivise

otsuse tegemise päeva seisuga. Hagi esitamisest möödus otsuse tegemiseni (mõlemad kaasa

arvatud) 239 päeva ja VÕS § 113 lg 1 teine lauses sätestatud viivise määr oli sel ajavahemikul

8,05%. Põhinõuded on edukad summas 25 222,83 eurot ( = 19170 + 2212,83 + 3840).

Järelikult on otsuse tegemise päevaks sisse nõutavaks muutunud viivis 1 329,52 eurot

( = 25222,83 × 8,05% × 239 : 365). Otsuse tegemisele järgnevast päevast alates tuleb kostjal

tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Koos seni

sissenõutavaks

muutunud

viivisega

mõistab

kohus

kostjalt

hageja

kasuks

välja

26 552,35 eurot ( = 25222,83 + 1329,52).

2-15-3572

8 (8)

26. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata XXX aruande

(I kd tl 53–57) ja erakorralise auditi aruande (I kd tl 58–63), samuti nendega seonduvad

dokumendid (I kd tl 82–83 ja II kd tl 107–233), 2014. aasta tasude ja tulemi arvestuse (I kd

tl 66), juhatuse 18. detsembri 20018 koosoleku protokolli (I kd tl 67), majandusaasta

aruannete nimekirja (I kd tl 84–85) ja aktsionäride üldkoosolekute protokollid (I kd tl 86–91),

sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (vt eelkõige eespool p-d 18

ja 21).

27. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 48 541,82 eurot ( = 44925,33

+ 44925,33 × 8,05%).

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab kohtuvälised kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Siiski on põhjendatud jaotada kohtukulud sama sätte alusel vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis põhivõlana summat 44 925,33 eurot, millest kuulub

rahuldamisele 25 222,83 eurot ehk 56%. Seetõttu jääb kohtukuludest 56% kostja kanda ja

44% kannab hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg 1 p-st 1 ning § 138 lg-st 2

määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 56% hagi esitamisel tasutud

riigilõivust (1 000 eurot, I kd tl 30), st summas 560 eurot. Poolte menetluskulude nimekirjade

ja kohtutoimiku materjalide kohaselt ei ole muid kohtukulusid tekkinud. Vastavalt TsMS

§ 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda viivist. Ülejäänud menetluskulusid maakohtus ei tule pooltel vastastikku

hüvitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik