3-15-2067/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2067

Haldusasi

Vjatšeslav Romanovi kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 960 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Romanovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Vjatšeslav Romanov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Romanovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

25.08.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Vjatšeslav Romanov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 960 eurot väljamõistmiseks, kuna perioodil

29.01.2014-17.03.2014 ei võimaldatud tal oma osakonnas liikuda vähemalt neli tundi päevas,

piirates igapäevast liikumist umbes kaks tundi.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus vabastas 25.08.2015. a määrusega V. Romanovi riigilõivu tasumise

kohustusest osaliselt, s.o 13,80 euro osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis

tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus tuvastas, et kaebuse esitamise hetkel oli kaebaja isikuarve lõppjääk 3,81 eurot.

Ajavahemikul 16.04.2015-15.08.2015 laekus sissetulekuid eraisikutelt kokku 215,32 eurot,

millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi ja tasutud elektrienergia eest

kokku 167,73 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut

arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 23,80 eurot. Käesoleva asja

menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 28,80 eurot, mis ületab

kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku. V. Romanovi täielik vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud eluase, toit ja riided.

Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu 28,80 euro tasumisest osaliselt, s.o 13,80 euro osas.

Kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole ülejäänud riigilõivu tasumine summas 15 eurot

kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. V. Romanov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol.

Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohus, et vangla ei väljasta kinnipeetavale

hügieenitarbeid kui ühe kvartali jooksul on vanglasisesele kontole laekunud üle 9,80 euro.

Seega peab kaebaja ise vangla kaupluse vahendusel ostma endale hügieenitarbeid. Kui

kaebaja peaks tasuma riigilõivu 15 eurot, ei saa ta endale osta hügieenitarbeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et V. Romanovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 25.08.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 25.08.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

5. Vastuseks määruskaebuses esitatule peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et

HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi

andmine võimalik ka osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis. HKMS § 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole V. Romanovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud,

kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli väiksem kui

kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab V. Romanovi

riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111

lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte ja millises

osas. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve andmetel oli tema menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 23,80 eurot ja seetõttu tema majanduslik

seisund võimaldas tasuda riigilõivu osaliselt, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale

menetlusabi täies ulatuses anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vaidlustatava

halduskohtu määruse kohaselt andis halduskohus V. Romanovile menetlusabi ja vabastas ta

riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 13,80 eurot.

6. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise

kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal

võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt vabastanud

V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada täielikult

maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24)

on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult

sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu

tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata

riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse

saamine välistatud.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebaja

peab ise ostma endale hügieenitarbeid. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja

majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda

maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi

hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse

nr 371361-12 p-s 9 ja 12 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta

asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui

tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Samuti nentis Riigikohus, et HKMS § 112 lg

1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ja

riietele. Kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud riigi poolt.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi