3-14-243/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-243

Haldusasi

Mati Kinga kaebus arstiabi kutsumata jätmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. mai 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mati Kinga apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mati King

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2014. a otsus

muutmata.

2. Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30.

november.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Mati King lõikas endale 31. detsembril 2013 kell 09.13 nimesildiga

kaks haava. Seejärel hüüdis ta valvurile, et viimane talle arsti kutsuks. Arstiabi sai ta rohkem kui

kaks tundi hiljem.

2. M. King esitas pärast tulutut kohtueelset menetlust kaebuse, milles palus hüvitada talle

tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt oli ta üle kahe tunni ilma

arstiabita „paksu vere sees“. Enda vigastamine oli põhjustatud sellest, et vanglateenistuse

ametnik oli süüdistanud teda eelnevalt selles, et kaebaja sõimas vanglaametnikku, kuigi

tegelikult oli tema sõim sihitud talle võlgu oleva kolmanda isiku suunas.

3. Tartu Halduskohtu 29. mai 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Vangla on kohtueelses menetluses tehtud otsusega omaks võtnud, et viivitas kaebajale

meditsiinilise abi võimaldamisel. Vangla tegevus ei ole olnud täiel määral kooskõlas

vangistusseaduse § 66 lg-st 1 tuleneva kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve nii, et

oleks tagatud muuhulgas ka nende ohutus, mis kuulub vangla üldise julgeoleku alla. Arstiabi

kaebaja siiski sai ja miski ei kinnita, et tema seisund üldse oli selline, mis tingis vajaduse kohese

vältimatu abi järele. Tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et paari tunni pikkune arstiabi ootamine

võis kaebaja tervist kahjustada. Kaebajal oli küll kaks 2 ja 3 sentimeetrist haava, kuid nende

sulgemiseks piisas vaid haavaliimist ja plaastrist. Hilisemat terviseprobleemi, mis oleks tekkinud

arstiabi mitteõigeaegse osutamise tõttu, ei ole kaebajal tuvastatud.

3.2. Kaebajale ei ole tekitatud väärikuse alandamisega sellist kahju, mis kuuluks rahas

hüvitamisele. Arstiabi ootamine võis olla kaebajale ebamugav ja hingelisi üleelamisi põhjustada,

kuid need ei ületanud minimaalset talumiskohustust. Lisaks on oluline see, et kaebaja vigastas

end tahtlikult ise. Arstiabiga viivitamise eest on kaebaja ees vabandatud ja sellest piisab

kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. M. King esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohtunik kogus tõendeid Viru Vangla kasuks kallutatult ja polnud erapooletu. Kohus ei

nõudnud välja tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja ei sõimanud valvurit. Kaebajat ähvardati tema

kohta ettekande koostamisega, kuid seda ei tehtud. Samuti ei võetud ütlusi kaaskinnipeetavatelt,

kes kinnitaksid toimunut.

4.2. Kaebaja enesevigastamiseni viis see, et valvur süüdistas teda alusetult tema sõimamises ja

keeldus peakorrapidajat kutsumast.

4.3. Kaebaja ei viibinud selles kambris, mida väidab Viru Vangla.

4.4. Kahju tekkis sellest, et kaebaja pidi arsti juurde pääsemist ootama üle kahe tunni ja selle aja

jooksul „vedelema ja virelema paksu vere sees“. Lõikehaavad olid tõsised, kuna rohkem kui kaks

tundi hiljem tuli haavadest rohkelt verd. Haavad ei olnud väikesed. Kaebajasse suhtuti

ebainimlikult. Kaebaja õiguste rikkumine ei olnud väheintensiivne.

5. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Vastuse järgi tuleb väited kahju tekkimisest seonduvalt väidetava provotseerimisega jätta

tähelepanuta, kuna selles osas ei ole kohtueelset menetlust läbitud. Halduskohtu otsuse

seisukohad on põhjendatud ja õiguspärased. Seda, et kaebaja ei „vedelenud paksu vere sees“, on

järeldatav ka ta enda väidetest, mille järgi ta suutis aktiivselt tegutseda ja valvureid hüüda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajale ei tekkinud arstiabi mõningasest

hilinemisest tervisekahju. Võimalik väärikuse alandamine seoses arstiabi ootamisega on

väheintensiivne riive, mille kompenseerimiseks on piisav see, et vangla võttis rikkumise omaks.

Lisaks rikkumise väheintensiivsusele on halduskohus viidanud põhjendatult eraõiguses

sätestatud kahju hüvitamise regulatsioonile, mille järgi hüvitist tervise kahjustamise puhul

vähendatakse, kui kannatanu tahtlus või raske hooletus aitasid kahju tekkimisele kaasa. Vaidlust

ei ole selles, et kaebaja põhjustas vigastused endale ise.

8. Asjas ei ole vajalik koguda täiendavaid tõendeid. Juhtumi asjaolud on vajalikes küsimustes

piisavalt selged ning apellatsioonkaebuses viidatud tõendite kogumiseks puudub igasugune

vajadus, kuna need ei aita asjas olulise küsimuse – kas kaebajale tekkis rahas kompenseerimisele

kuuluv kahju või mitte, kuidagi kaasa.

9. Nagu halduskohus ja vastustaja on selgitanud, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust selles osas, milles ta põhjendab kahju hüvitamise nõuet enesevigastamisele

eelnenud valvuri väidetava provotseerimisega. Seetõttu ei saa kohus selle nõude aluse osas

seisukohta võtta (RKHKo 3-3-1-41-10, p-d 11-15). Kohtueelse menetluses oli hüvitisenõude

aluseks ainult see, et talle ei osutatud väidetavalt õigeaegselt arstiabi.

10. Apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldus kaebaja kannatustest ja vigastuste tõsidusest (mh see,

et kaebaja „vedeles ja vireles paksu vere sees“) ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele.

Nagu öeldud, põhjustas kaebaja vigastused endale ise, st põhiosa tema väidetavatest kannatustest

koges ta enda süü tõttu. See, et kaebaja pidi ootama mõnda aega arstiabi, mis seisnes vaid

haavade katmises haavaliimi ja plaastriga, ei ole sellise intensiivsusega riive, mis õigustaks

rahalise hüvitise väljamõistmist.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuses kaebaja poolt esitatud dokument (tõend, mis näitab, millises kambris ta

asus) tuleb kaebajale tagastada, kuna see asjaolu, millises kambris kaebaja täpselt asus, ei oma

vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti tuleb talle tagastada esitatud koopia vastustaja vastusest

apellatsioonimenetluses, kuna see dokument on kohtutoimikus juba olemas.

12. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonimenetluses vabastatud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt