4-15-519/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Anu Ammer

Kohtuasja number 4-15-519

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Rakvere kohtumaja

Kohtuasi

N.Z-i kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,14,009186

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): N.Z (ik: xxx), elukoht: xxxx; email:

xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

- e Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalitus vanemliiklusametnik Heiki Lindus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

N.Z-i

kaebus rahuldada.

Tühistada osaliselt, s.o lisakaristuse mõistmise osas Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi ja liiklusjärelevalvetalituse politseijaoskonna patrullivanemliiklus-

ametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsus väärteoasjas nr. 2440,14,009186, millega N.Z karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 59 trahviühiku ulatuses, s.o summas 236 eurot n p 1 alusel kohaldati ing millega liiklusseaduse § 227 lg 5 tema suhtes lisakaris

1 kuuks. tusena juhtimisõiguse äravõtmist

Põhikaristuse määramise osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud VTMS § 156 lg 11 nimetatud juhul. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politseija politseijaoskonna patrulli-

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

ja

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsusega

väärteoasjas nr määrati menetlusalusele isikule N.Z-ile 2440,14,009186

liiklusseaduse (LS)

227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 59 , s.o 236 eurot ning § trahviühikut lisakaristusena LS § 227 lg 5 p1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks, sest N.Z 10.12.2014 kell 11.37 xxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx maantee 80-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 123 km/h+/ 5km/h. Suurim lubatud sõidukiirus - antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas N.Z lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamisega 21 kuni 40 km/h rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg

1 p 1 , pannes toime

. nõudeid LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo Väärteo

toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik tunnist as süüd, kuid selgitas, et sõitis

esmakordselt Eestis viibivatele lastele vastu. N.Z palus alles jätta endale juhiluba, kuna ta käib tööl 17 km kaugusel, palus piirduda rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3 %. Oma tegevusega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest (toimikusse lisatud karistusregistri väljavõte) s.h. on teda karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid määratud karistused pole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et lastele järele sõitmine ei anna õigust lubatud sõidukiirust ületada. 2. tsuse peale esitas kohtule 26.01.2015 kaebuse menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja o N.Z ning kohtu nõudel täiendas ning täpsustas kaebust 08.10.2015. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi liiklusjärelevalvetalitus politseijaoskonna patrulli-

ja e

vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 : 2440,14,009186 otsus väärteoasjas nr

vaidlustatakse osaliselt lisakaristuse osas. Menetlusalune isik põhjendab oma kaebust järgmiselt: „Õigusrikkumine oli ettekavatsemata. 20 km kaugusel elav ema on voodihaige, kes vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning ise viibin ambulatoorsel ravil ning käin raviprotseduuridel. Sellest tulenevalt on hädavajalik igapäevane isikliku autotranspordi kasutamise võimalus“. N.Z kinnitab, et rahatrahv 23

6 eurot on tasutud ning kaebusele on lisatud rahatrahvi tasumist tõendav maksekorraldus. Samuti on kaebusele lisatud perearsti tõendid menetlusaluse isiku ja tema ema tervisliku seisundi kohta. Kaebuses palutakse tühistada tlusalune isik märgib, et kohtu eelnimetatud otsus lisakaristuse osas. Mene istungil osaleda ei soovi ning rahaline seis ei luba kasutada esindajat.

3. oma vastuskirjas et Kohtuväline menetleja jääb väärteo otsuses avaldatud seisukoha juurde, menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas ning karistuse määramisel arvestati kõikide asjaoludega. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Lisaks leja oma vastuskirjas, et menetlusaluse isiku poolt kaebusele märgib kohtuväline menet lisatud tõenditest ei nähtu, kas menetlusalune isik on määratud ööpäevaringselt ema eest hoolt kandma. Menetlusaluse isiku enda tervisliku seisundi tõttu ilmselt see võimalik ei ole, kuna ta vaj adav, et menetlusalune isik ise ka oma ab ise pikaajalist ravi. Kindlasti on mõistlik ja arusa haige ema eest hoolt kannab, kuid seejuures peab isik hoolas olema ka liikluses ja oma käitumisega selgelt välja näitama, et ta on seaduskuulekas ja ei ohusta oma tegevusega teisi liiklejaid.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 1 ning § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja . jätta otsus väärteoasjas 2440,14,009186 muutmata ja kaebus rahuldamata

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses. nõustunud

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. -

6. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja Andri Karp ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on isikut

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik N.Z väärteo vähemalt pani toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik N.Z juhtides mootorsõidukit kiirusega 123 km/h +/- 5 km/h teel, kus

0 km/h suurim lubatud sõidukiirus on 9 , möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Menetlusalune isik on oma süüd ise tunnistanud.

Seega ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

8. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavateks asjaoludeks on, et menetl kahetses oma tegu. usalune isik tunnistas oma süüd ning Kohtuvälise menetleja ot määratud susega on menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 59

trahviühikut , mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest mõnevõrra , s.o 236 eurot suurem .

Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv proportsionaalne teo toime pannud isiku ning teo iseloomu suhtes olukorras, kus isikul on karistusregistri andmete kohaselt kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 alusel. N.Z on kohtule tõendanud, et rahatrahv on vaatamata kaebuse esitamisele tähtaegselt tasutud. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud ka lisakaristust võttes temalt sõiduki juhtimisõiguse 1 kuuks. Kohus, arvestades karistuse määramisel üld

- ja

eripreventiivseid eesmärke N.Z-i puhul on piisav piirdud leiab, et a rahalise

karistusega, et mõjutada menetlusalust isikut hoiduma edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest ja seda olukorras, kus N.Z-i enda ning tema pereliikme tervislik seisund ja olukord nõuavad isikliku transpordivahendi igapäevase kasutamise võimalust. 9. t ja juhindudes V™S -dest 120 lg 1, 132 p 1, 133-

Lähtudes eeltoodus §

135 tühistab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri patrulli-

Jõhvi politseijaoskonna

ja

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsuse

väärteoasjas nr osaliselt lisakaristuse osas jättes eelnimetatud otsuse 2440,14,009186 põhikaristuse osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik