2-12-35154/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedO.R. (hageja) esitas 05. septembril 2012 hagi K.S. (kostja) vastu saamata jäänud tulu väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 27. mai 2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis 40%
Legislator headnote
AI generated2-12-35154/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: O.R. (hageja) esitas 05. septembril 2012 hagi K.S. (kostja) vastu saamata jäänud tulu väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 27. mai 2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis 40%
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-35154
Tsiviilasi
O.R. hagi K.S. vastu saamata jäänud tulu väljamõistmiseks
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.R. määruskaebus ja K.S. vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja: O.R. (isikukood: XXXXX); esindaja
vandeadvokaat Rait Sarjas;
Vastustaja:
K.S.
(isikukood:
XXXXX);
esindaja
vandeadvokaat Peeter Viirsalu
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 määrus O.R.lt
K.S. kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada K.S.
avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks
osaliselt.
2. Lugeda Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 kohtumääruse
resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.
Rahuldada
K.S.
avaldus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2. Määrata kindlaks K.S. menetluskulud tsiviilasja nr 2-12-
35154 menetluses maakohtus summas 5 485,72 (sh 5 464,67
eurot lepingulise esindaja tasu ja 21,05 eurot kohtukulu)
eurot (koos käibemaksuga).
2.3. Jätta rahuldamata K.S. taotlus menetluskulude
kindlaksmääramiseks Riigikohtus.
2.4. O.R.l hüvitada K.S. menetluskulud summas 5 485,72
eurot (koos käibemaksuga).
2.5.
Rahuldada
O.R.
taotlus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks.
2.6. Määrata kindlaks O.R. menetluskulud tsiviilasja nr 2-
12-35154 menetluses ringkonnakohtus summas 936 eurot
(koos käibemaksuga).
2.7. K.S.l hüvitada O.R. menetluskulud summas 936 eurot
(koos käibemaksuga).
2.8. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2.4. ja 2.7.
sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja
mõista O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud summas
4 549,72 eurot.
2.9. Välja mõista O.R.lt K.S. kasuks viivis väljamõistetud
menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP
intress + 8% aastas) alates käesoleva kohtumääruse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
3. O.R. määruskaebus rahuldada osaliselt.
4. Jätta K.S. vastumääruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega
kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. O.R. (hageja) esitas 05. septembril 2012 hagi K.S. (kostja) vastu saamata jäänud tulu
väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 27. mai 2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis 40%
menetluskuludest hageja ja 60% kostja kanda.
K.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 27. mai 2014 otsuse tühistamist osas,
milles hagi rahuldati osaliselt, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. K.S. palus
jätta kõik menetluskulud O.R. kanda.
Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas 10. novembri 2014 otsusega Tartu
Maakohtu 27. mai 2014 otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis O.R. hagi K.S. vastu saamata
jäänud tulu väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud
maakohtus O.R. kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus K.S. kanda. Tartu ringkonnakohus
jõustus Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrusega, millega Riigikohus jättis O.R. kassatsioonkaebuse
menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud O.R. kanda.
2. K.S. menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulu
maakohtus ja Riigikohtus 9 977,05 eurot.
Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude nimekirjas tooduga, kostja esindaja poolt
menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on dokumentides
üle korranud menetluses varasemalt juba kirjalikult avaldatud seisukohti, kostja on omal algatusel
koostanud menetlusdokumente, milleks kohus korraldust ei ole andnud. Põhjendamatu on kostja
taotlus Riigikohtu menetluses tehtud menetluskulude hüvitamiseks. Menetluskulude rahaliseks
kindlaksmääramiseks avalduse koostamisele kulutatud aeg ei ole vajalik ega põhjendatud.
3. O.R. menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis hageja
apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku summas 936 eurot, mille hageja palus kostjalt tema
kasuks välja mõista.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Maakohus rahuldas 18. juuni 2015 määrusega K.S. taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks
osaliselt, määras kindlaks K.S. menetluskulud maakohtus, mis tuleb O.R.l K.S.le hüvitada, 7 017,77
eurot (sh 6 996,72 eurot lepingulise esindaja tasu ning 21,05 eurot kohtukulu) ning jättis rahuldamata
K.S. taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks Riigikohtus. Maakohus rahuldas O.R. taotluse
menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks O.R. menetluskulud ringkonnakohtus, mis
tuleb K.S.l hüvitada, 936 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded
ja mõistis O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud 6 081,77 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS §
113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle
täitmiseni.
Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude
kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.
4.1. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud taotluses toodud mahus, s.o 936 eurot
põhjendatud ja vajalikud.
Põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Hageja
menetluskulude
nimekirjast
nähtuvalt
on
lepingulisel
esindajal
kulunud
tundi
apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. 2,5 tundi on kulunud apellandi
13. oktoobri 2014 seisukohaga tutvumiseks ning ringkonnakohtu 21. oktoobri 2014 istungil
osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks.
4.2. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja lepingulise esindaja tasu summas
5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot ning dokumentaalse tõendi
saamise kulud 21,05 eurot (koos käibemaksuga), kokku 7 017,77 eurot. Kokku ei pidanud maakohus
põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 25 tunni ulatuses. Põhjendatuks
ja vajalikuks luges maakohus kostja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 60,2 töötunni ulatuses.
Maakohus jättis osaliselt põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis kostja esindajal on kulunud
kliendiga suhtlemisele. Esindatav ja esindaja võivad küll olla suhelnud seoses tsiviilasja menetlusega,
kuid see ei tähenda, et kulu peaks kuuluma vajaliku ja põhjendatud kuluna vastaspoolelt
väljamõistmisele. Samuti jättis maakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata büroosisesed
nõupidamised, kuna need ei ole kostja taotluses märgitud.
Maakohus pidas 03. mai 2013 kulude aruandes toodust vajalikuks ja põhjendatuks kulusid 1,7
töötunni ulatuses. Suhtlemist kohtuga pole selles menetlusetapis toimunud, sest taotluse edastamist
ei saa lugeda suhtlemiseks ja see peaks olema hõlmatud dokumendi koostamise ajaga. Arvestades
istungi edasilükkamise taotluse vähest mahtu ning sisu vähest keerukust, ei ole taotluse koostamiseks
taotletus kulu 0,9 tunni täies ulatuses põhjendatud. Maakohus luges põhjendatud kuluks 0,5 tundi.
Maakohus vähendas 03. aprilli 2013, 08. augusti 2013, 04. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013,
12. märtsi 2014 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentide põhjendatud kulu, kuivõrd eelviidatud
dokumendid kordasid osaliselt kostja poolt varem menetluses esitatud väiteid ja põhjendusi, samuti
arvestas maakohus dokumentide mahtu ja sisu keerukust.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole 02. detsembri 2013 kulude aruandes nimetatud 05. novembri
2013 asja materjalide analüüsi kulu vajalik ega põhjendatud, kuivõrd esitatud taotlusest ei selgu, miks
kulu tehti. Asja materjalidest ei nähtu kulu seotus ühegi menetlusdokumendi koostamise või
menetlustoiminguga. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga
suhtlemiseks 12. veebruaril 2014. Asja materjalidest ei nähtu, et selles menetlusetapis olnuks vajalik
kliendiga suhelda. Kostja esitas oma arvamuse kohtule 07. veebruaril 2014 ning kulude aruandest
nähtuvalt on sellega seoses samal päeval ka kliendiga suheldud. Järgmine esindaja reageerimist vajav
menetlusdokument oli kohtu 28. veebruari 2014 kiri. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik
esindaja ajakulu 07. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamiseks 2,9 tundi.
28. veebruaril 2014 kohtu kirja ja õigusliku olukorra analüüsi, büroosisese nõupidamise, kliendi
edastatud materjalide analüüsi ning kliendiga suhtlemise ajakulu võis menetluses olla põhjendatud
kuni 1 tunni ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kulu 19. märtsi 2014 päringule vastuse
esitamise tähtaegade täpsustamiseks, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt oli kohus pooltele
menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad andnud.
Kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu 01. oktoobri 2013 määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega
seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja, st kostja kanda, jättis maakohus kõik määruskaebusega
seotud kulud kostja kanda ning põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata.
Maakohus leidis, et kulud Riigikohtus ei ole põhjendatud ega vajalikud. Tartu Ringkonnakohtu
analüüs on apellatsioonimenetlusega seotud kulu, mille väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu
10. novembri 2014 otsuse kohaselt alust ei ole. Kassatsioonimenetluses ei palunud Riigikohus kostjalt
seisukoha esitamist ning kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Seega ei pidanud maakohus kulusid
kassatsioonikaebuse analüüsiks ja sellega seoses kliendiga suhtlemiseks põhjendatud ega vajalikuks.
Kuivõrd Riigikohtu menetluses ei ole kostja kinnistusraamatu väljavõtet esitanud, mille eest palus
mõista kohtukuludena välja 3,6 eurot, ei ole tegemist kohtukuluga ning see jääb kostja kanda.
Maakohus leidis, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja
vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada
ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Seetõttu jättis maakohus nimetatud kulu
põhjendatud kuluna arvestamata ja vastaspoolelt välja mõistmata.
Ülejäänud osas rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.3. Maakohus leidis, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära 80–120 eurot
ühe töötunni eest. Kostja kulude aruannetele on märgitud keskmine tunnitasu määr. Nähtuvalt
menetluskulude nimekirjast osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabiteenust 85,2 töötunni
ulatuses, mille eest kostja kohustus tasuma kokku 8 252 eurot. Seega oli keskmine tunnitasu määr
96,855 eurot (8 252 / 85,2). Põhjendatud ja vajalikuks kuluks luges maakohus kostja lepingulise
esindaja tasu summas 5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot.
Kohtukuludena maakohtu menetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi
saamise kulud: majandusaasta aruande ja äriregistri päringute eest kokku 21,05 eurot (koos
käibemaksuga). Maakohus tuvastas, et dokumendid, mille saamiseks on kulud tehtud, on tsiviilasja
menetluses kohtule esitatud. Tuginedes TsMS § 138 lõikele 2 ja TsMS § 143 punktile 2 mõistis
maakohus kulud hagejalt välja.
4.4. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 936
eurot (lepingulise esindaja tasu) ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 7 017,77 eurot (sh
6 996,72 eurot lepingulise esindaja tasu kohtuvälise kuluna ning 21,05 eurot kohtukuluna).
Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses.
Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas
ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas
6 081,77 eurot (7 017,77– 936). Kostja taotlusel mõistis maakohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt
kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. O.R. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
18. juuni 2015 otsus osaliselt ning jätta K.S. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
määruskaebuses toodud ulatuses rahuldamata.
Määruskaebuse kohaselt:
1) ei saa pidada põhjendatuks menetlustähtaja pikendamise taotluse kulu 0,6 tundi väljamõistmist
määruskaebuse esitajalt;
2) ei ole mõistlik aeg 10,1 tundi, mis kulus hagile vastuse koostamisele. Tegemist ei olnud keeruka
hagiga ning vastustaja esindaja osales ka tsiviilasja nr 2-09-41583 menetluses, esitades sisuliselt samu
vastuväiteid. Määruskaebuse esitaja leiab, et hagile vastuse koostamiseks kulunud mõistlik ja
põhjendatud aeg on 6 tundi;
3) ei ole istungiks ettevalmistamiseks, kohtumääruse analüüsiks ja kliendiga suhtlemiseks kulunud
aeg (3 tundi ja 5 minutit) mõistlik. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud tegevustele kulunud
mõistlik aeg ei ületa antud juhul istungi kestvust ning on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kulu
on 1 tund;
4) ei ületa 18. märtsi 2013 dokumendi koostamiseks kulunud mõistlik aeg 3 tundi. 17. detsembril
2012 esitatud menetlusdokument ning 18. märtsil 2013 esitatud menetlusdokument on oma sisult
äärmiselt sarnased kui mitte identsed. Sisult äärmiselt sarnase dokumendi koostamiseks kulunud
samas mahus aega ei saa lugeda mõistlikuks ega põhjendatuks ning mõistlikkuse ja põhjendatuse
hindamisel ei saa lähtuda pelgalt dokumendi füüsilisest mahust;
5) on 08. augusti 2013 menetlusdokumendi koostamise mõistlik aeg 2,5 tundi. Dokument koosneb
eelneva menetluse refereeringust, samuti viitest vastustaja eelnevatele seisukohtadele. Uuena on
dokumendis esmakordselt viidatud Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-13, sellele järgneb taotlus kolmanda
isiku kaasamiseks, milline on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-09-41583 ning taotlus menetluskulude
katteks tagatise andmiseks;
6) on maakohus vääralt lugenud 03. oktoobri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja
mahus 8 tundi põhjendatuks. Vastustaja refereerib esmalt eelnevat menetlust, seejärel kordab oma
seisukohti, millised on kajastatud juba nii 17. detsembril 2012, 18. märtsil 2013 kui 08. augustil 2013
esitatud menetlusdokumentides. Selline sisu ja taotluste kordamise vajadus on ebaselge ning tundub
kunstliku menetlusdokumendi mahu paisutamisena. 03. oktoobri 2013 menetlusdokumendi
koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi;
7) ei ole Tartu Ringkonnakohtus toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine määruskaebuse esitajalt
millegagi põhjendatud. Kõik tsiviilasja materjalid on nähtavad e-toimikust;
8) on vastustaja 17. detsembri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks vajalik ajakulu 2,5 tundi ning
02. mai 2014 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ja vajalik kulu 3,5 tundi. Vastustaja on
tsiteerinud oma eelnevalt esitatud menetlusdokumentides märgitut. Vaatamata dokumendi
lehekülgede arvule tuleb lähtuda dokumendi sisust;
9) palub määruskaebuse esitaja suhtuda kriitiliselt vastustaja poolt esitatud andmetesse, arvestades
vastustaja käitumist oma varalise olukorra selgitamisel ning oma kohustuste täitmisel. Vastustaja on
menetluse jooksul esitanud vastuolulisi andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Käesolevaks
hetkeks on algatatud kriminaalasi seoses K.S. poolt valeandmete esitamisega vande all olles;
10) on määruskaebuse esitaja täielikult töövõimetu ning selle põhjuseks on vastustaja õigusvastane
käitumine. Seetõttu on määruskaebuse esitajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt
ebaõiglane. Määruskaebuse esitaja palub nimetatud asjaolu määruskaebuse esitamisel arvesse võtta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. K.S. vaidles O.R. määruskaebusele vastu, leides, et määruskaebuse esitatud väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. K.S. esitas vastumääruskaebuse. Vastumäärsukaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu 18. juuni 2015
määrust vaid osas, milles maakohus jättis tema enda kanda kulud, mis seonduvad maakohtu 28.
augusti 2013 määrusele esitatud määruskaebuse koostamise, täiendamise, esitamise ning sellele
esitatud vastuse analüüsiga (kokku 3 tundi), kuna Tartu Ringkonnakohtu 01. oktoobri 2013
määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud vastumääruskaebuse esitaja enda
kanda. Vastumääruskaebuse esitaja on seisukohal, et ülejäänud ulatuses (kohtuvälised kulud summas
9 547,90 eurot ja kohtukulud summas 24,65 eurot) kuulub vastumääruskaebuse esitaja
menetluskulude avaldus tervikuna rahuldamisele.
Vastumääruskaebuse kohaselt:
1) on maakohus määranud ebaõigesti vastumääruskaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu.
Menetluskulude
kindlaksmääramise
avaldusele
lisatud
kuluaruannetelt
tuleneb,
et
vastumääruskaebuse esitajale on osutatud õigusabi 83,8 tunni ulatuses. Maakohus on oma määruse
punktis 36 viidanud 85,2 tunnile ja sellele tuginedes leidnud, et keskmine tunnitasu oli 116,22 eurot
tunnis (koos käibemaksuga). Kuluaruandeid arvesse võttes on vastumääruskaebuse esitaja esindaja
keskmine tunnitasu 118,16 eurot. Seega, isegi kui põhjendatud ja vajalikud oleksid
vastumääruskaebuse esitaja esindaja menetluskulud 60,2 tunni ulatuses (millega kaebaja ei nõustu),
tulnuks vastumääruskaebuse esitaja menetluskulud kindlaks määrata summas 7 113,65 eurot, mitte
6 996,72 eurot;
2) kuulus 18. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks avalduses märgitud 10,7 tundi. Jääb arusaamatuks,
miks ei ole arvesse võetud kulusid büroosiseste nõupidamiste näol 0,4 tundi, sest menetluskulude
kindlaksmääramise avalduses vaidlusalused tunnid kajastusid. Ebaselge on, miks ei ole maakohtu
hinnangul põhjendatud ja vajalik täiendav kliendiga suhtlemise ajakulu 0,3 tunni ulatuses. Maakohtu
väide, et 18. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada, arvestades
dokumendi mahtu ning selles juba varem esitatud väidete ning uute seisukohtade ja asjaolude
kajastamist, on kontrollimatuseni umbmäärane;
3) on asjakohatu maakohtu seisukoht, et aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks
koostamiseks, esitamiseks ning sellega seotud suhtluseks on põhjendatud ja vajalik töömaht 0,5 tundi
0,9 tunni asemel;
4) on maakohus alusetult vähendanud 08. augusti 2013, 04. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013,
07. veebruari 2014, 12. märtsi 2014 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentidega seonduvalt põhjendatud
ja vajalikke kulusid. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus asuks seisukohale, et tegelikkuses taolises
mahus aega ei kulunud. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei välista asjaolu, et esindaja on
menetlusdokumendis korranud varasemalt esitatud seisukohti ja põhjendusi, neid süstematiseerides
ja neile täpselt viidates. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvestamata
08. augusti 2014 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud büroosisesed nõupidamised 0,6 tundi.
Kohtumäärusest ei nähtu selgitust, miks ei ole vajalike ja põhjendatud kulude hulka arvestatud
26. septembri 2013 kulu 0,2 tundi hageja menetlusdokumendi analüüsile. Miks maakohus on jätnud
välja mõistmata 07. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamisega seonduva kulu 0,2 tundi
büroosisese nõupidamisele, määrusest ei selgu. Vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga,
et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga suhtlemiseks 12. veebruaril 2014;
5) on maakohus väljunud diskretsiooni õiguslikest piiridest, ja jätnud õigustamatult 05. novembri
2013 kulu 1 tund välja mõistmata. Menetluse käigus tekib vajadus vahekokkuvõtete tegemiseks ja
analüüsimiseks, kas kõik vajalikud taotlused on esitatud ja millised võiksid olla edasised sammud.
Seega kulu on põhjendatud ja vajalik;
6) ei nähtu kohtumäärusest, et tegelikkuses ei kulunud esindajal aega 28. veebruari 2014 kirjaga
seoses taotletud mahus 1,3 tundi. Mistahes põhjus väljamõistetavate õigusabikulude vähendamiseks
0,3 tunni ulatuses puudus;
7) on maakohus eksinud, jättes kassatsiooniastme kulud vastumääruskaebuse esitaja kasuks välja
mõistmata. Riigikohus jättis O.R. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme
menetluskulud O.R. kanda. Ringkonnakohtu otsuse analüüsiga seotud kulu ei ole apellatsiooniastme
kulu, kuna see tehakse pärast ringkonnakohtu otsuse kättesaamist. Väljamõistmisele kuuluvad
kassatsiooniastme kulud tekivad ka siis, kui Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võta, seega
ei oma tähendust, et Riigikohus vastustajalt seisukoha esitamist ei palunud. Põhjendatud ja vajalike
kulude alla kuulub ka Riigikohtu menetluse raames tehtud kinnistusraamatu väljavõte kulu 3,6 eurot;
8) palub vastumääruskaebuse esitaja kontrollida ka maakohtu poolt O.R.le välja mõistetud
menetluskulude suuruse põhjendatust. Kui ringkonnakohus nõustub O.R. määruskaebuses toodud
argumentidega, on ka temale maakohtu poolt välja mõistetud kulud põhjendamatult suured.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. O.R. vaidles vastumääruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning K.S.
vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt
ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab K.S. menetluskulude kindlaksmääramise
avalduse osaliselt. Ringkonnakohus mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskuluna 5 485,72 eurot.
Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse K.S.lt O.R. kasuks väljamõistetud menetluskulude 936
eurot osas muutmata. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded
ning tasaarvestuse tulemusena mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud 4 549,72 eurot, millelt
tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku
täitmiseni.
Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust
ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust
osas, millega maakohus jättis määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.S. kanda. Samuti
ei vaidlustata kohtukulu 21,05 eurot väljamõistmist.
Esmalt lahendab ringkonnakohus O.R. määruskaebuse ning seejärel põhjendab oma seisukohta K.S.
vastumääruskaebuse osas.
10. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatud ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu
menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks. Tegemist ei ole tsiviilasja lahendamiseks
vajaliku toiminguga, mille tegemise kulu väljamõistmine vastaspoolelt oleks õigustatud. Ülejäänud
osas, s.o 10,1 tunni ulatuses, on K.S. taotlus hüvitada hagile vastamiseks tehtud kulu põhjendatud
ning see tuleb rahuldada. Tegemist on esmase menetlusdokumendiga, mille koostamiseks tuli
muuhulgas töötada läbi ka hagiavaldus ning selle lisad.
Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et istungiks ettevalmistamise kulu ei ole põhjendatud 3
tunni ja 5 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul asjaga kursis olnud esindajal, kes muuhulgas
esitas 3 nädalat enne istungit menetlusdokumendi, ei pidanud istungiks ettevalmistuseks kuluma
rohkem, kui 1 tund.
Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et 18. märtsi 2013 dokument on identne
17. detsembri 2012 vastusega. Hilisem 18. märtsi 2013 dokument sisaldab K.S. arvutusi nõude
suuruse kohta, mida algses vastuses hagile ei olnud. Samuti tuli esindajal tutvuda O.R. 17. jaanuari
2013 menetlusdokumendiga, millele vastust maakohus kostjalt nõudis. Ringkonnakohtu hinnangul
arvestades asjaolu, et K.S. esindaja oli tsiviilasja asjaoludega juba tutvunud, on 18. märtsi 2013
dokumendi koostamise ning selle koostamise ettevalmistamiseks vajalike toimingute põhjendatud
ajakulu 7 tundi.
Seonduvalt K.S. 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014
menetlusdokumentidega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus luges nende dokumentide
koostamiseks põhjendatud ajakuluks 22,5 tundi, vähendades kulu eelkõige dokumentide sisu
kordamise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse
ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu
vaidlustab neid toiminguid määruskaebuse esitaja, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava
õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh
menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et kuigi igal menetlusosalisel on
tsiviilkohtumenetluses kohustus oma väiteid ja nõudeid tõendada (TsMS § 230 lg 1) ning kohus peab
andma menetlusosalistele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (TsMS
§ 328 lg 2), ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt täies ulatuses välja menetluskulu hüvitamist
dokumendi koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud. Kuivõrd maakohus ei ole
K.S.lt 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentide
koostamist nõudnud, K.S. esindaja oli tsiviilasjaga kursis, dokumendid kordasid osaliselt juba
varasemates dokumentides esitatut ning maakohus jättis nimetatud dokumentides esitatud taotlused
suuremas osas rahuldamata, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta dokumentide
koostamise kulu osaliselt dokumendi esitaja enda kanda. Määruskaebuse esitaja leidis, et põhjendatud
on kulu 13 tunni ulatuses ja ringkonnakohus nõustub sellega.
Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine temalt ei ole
põhjendatud, kuivõrd kõik materjalid on kättesaadavad e-toimikust, märgib ringkonnakohus, et
menetluskulude kindlaksmääramise aspektist lähtuvalt ei oma tähtsust, kuidas menetlusosalise
esindaja tutvub materjalidega. Tsiviilasja materjalidega tutvumise kulu saab olla mõistlikus ulatuses
põhjendatud nii AET-i kaudu materjalidega tutvumisel, kui ka kantseleis kohtumajas.
Määruskaebuse esitaja väited K.S. suhtes algatatud kriminaalasjade kohta ning määruskaebuse esitaja
majandusliku seisundi kohta ei oma määruskaebuse lahendamisel määral tähtsust, mistõttu jätab
ringkonnakohus need tähelepanuta. Majanduslik olukord sai olla kaalumisele kuuluvaks asjaoluks
menetluskulude jaotuse juures.
11. Ringkonnakohus leiab, et K.S. vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Kuivõrd ringkonnakohus on O.R. määruskaebuse lahendamisel põhjendanud oma seisukohta seoses
18. märtsi 2013, 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014
menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud ja vajaliku kuluga, ei pea ringkonnakohus neid
vajalikuks K.S. määruskaebuse lahendamisel korrata.
Maakohus on õigesti arvutanud vastumääruskaebuse esitaja keskmise tunnihinna. Avalduse kohaselt
soovib vastumääruskaebuse esitaja teostatud teenuse eest tasu hüvitamist esimese astme menetluses
7 924 eurot (ilma käibemaksuta) ning kassatsioonimenetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise
menetluses 328 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 8 252 eurot. Seega on maakohus õigesti leidnud,
et ühe töötunni keskmine hind on 8 252 / 85,2 = 96,85 eurot (ilma käibemaksuta).
Asjaolu, et vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu hinnanguga põhjendatud ja vajaliku kulu
kindlaksmääramisel, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et
maakohus jättis õigesti vajaliku kulu kindlaksmääramisel arvestamata ajakulu büroosisestele
nõupidamistele ning osaliselt ajakulu suhtlemisele kliendiga. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemine ja
büroosisesed nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks
tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja
esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud
kulu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui jättis osa kuludest
välja mõistmata.
Tegelikkusele ei vasta vastumääruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei ole
põhjendatud ja vajalike kulude hulka arvestatud 26. septembri 2013 kulu. Maakohtu määruse p-st 25
tuleneb, et määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad vastumääruskaebuse esitaja kanda.
Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja pärast kostja poolt määruskaebuse esitamist
12. septembril 2013 ning kostja poolt hageja menetlusdokumendi analüüsimist 26. septembril 2013
esitanud muid dokumente kui vastuse määruskaebusele 20. septembril 2013. Seega on 26. septembri
2013 toiming seotud määruskaebuse menetlemisega, mistõttu jättis maakohus õigesti nimetatud kulu
vastaspoolelt välja mõistmata.
Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kuigi maakohtu määruses puudub
konkreetne põhjendus, miks pidas maakohus 28. veebruari 2014 kirjaga seotud kulu põhjendatud 1
tunni ulatuses taotletud 1,3 tunni asemel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus
diskretsioonipiire ületanud. 28. veebruari 2014 kirjaga lahendas kohus esitatud taotlused ning määras
uusi tähtaegu. Tegemist on sisuliselt 1 lk pikkuse dokumendiga, millega tutvumine asjaga kursis
olnud esindajal ei saanud võtta aega rohkem, kui 1 tund. Samadel põhjustel leiab ringkonnakohus, et
maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, määrates kindlaks põhjendatud ja vajaliku aja, mis kulus
aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks koostamisele.
Maakohus jättis põhjendatult K.S. kassatsiooniastme kulud O.R.lt välja mõistmata. Ringkonnakohus
nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab,
et kohtuotsusega tutvumise kulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kui menetlusosaline ei ole kohtuotsust
ise vaidlustanud. Seega ei oma tähtsust, kas käsitleda ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja analüüsi
apellatsiooni- või kassatsiooniastme toiminguna.
Vastumääruskaebuse esitaja palub kontrollida ka O.R. menetluskulude suuruse põhjendatust.
Kuivõrd vastumääruskaebuse esitaja ei esita sisulisi vastuväiteid O.R. menetluskuludele, ei pea
ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid maakohtu poolt rahuldatud ulatuses analüüsida ega nende
vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb O.R. põhjendatud ja vajalikuks
kuluks ringkonnakohtu menetluses, mis kuulub vastumääruskaebuse esitajalt väljamõistmisele, 936
eurot.
12. Eespoolöeldule
tuginedes
rahuldab
ringkonnakohus
O.R.
määruskaebuse
osaliselt.
Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks K.S. lepingulise esindaja ajakulu 47,02 tunni
ulatuses (60,2-0,6-2,08-1-9,5). Kuivõrd lepingulise esindaja töötunni keskmine tasu on 96,85 eurot,
tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks lepingulise esindaja kulud 4 553,89 eurot (47,02 * 96,85), millele
lisandub käibemaks 20%, kokku 5 464,67 eurot. Kokku tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks välja
menetluskulud 5 485,72 eurot (5 464,67 + 21,05).
Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel
mõistab ringkonnakohus O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulu 4 549,72 eurot (5 485,72 – 936),
millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude
täieliku täitmiseni.
13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei
hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi