2-12-35154/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-35154

Tsiviilasi

O.R. hagi K.S. vastu saamata jäänud tulu väljamõistmiseks

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.R. määruskaebus ja K.S. vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: O.R. (isikukood: XXXXX); esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas;

Vastustaja:

K.S.

(isikukood:

XXXXX);

esindaja

vandeadvokaat Peeter Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 määrus O.R.lt

K.S. kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada K.S.

avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 18. juuni 2015 kohtumääruse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1.

Rahuldada

K.S.

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks K.S. menetluskulud tsiviilasja nr 2-12-

35154 menetluses maakohtus summas 5 485,72 (sh 5 464,67

eurot lepingulise esindaja tasu ja 21,05 eurot kohtukulu)

eurot (koos käibemaksuga).

2.3. Jätta rahuldamata K.S. taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks Riigikohtus.

2.4. O.R.l hüvitada K.S. menetluskulud summas 5 485,72

eurot (koos käibemaksuga).

2.5.

Rahuldada

O.R.

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2.6. Määrata kindlaks O.R. menetluskulud tsiviilasja nr 2-

12-35154 menetluses ringkonnakohtus summas 936 eurot

(koos käibemaksuga).

2.7. K.S.l hüvitada O.R. menetluskulud summas 936 eurot

(koos käibemaksuga).

2.8. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2.4. ja 2.7.

sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja

mõista O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud summas

4 549,72 eurot.

2.9. Välja mõista O.R.lt K.S. kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

3. O.R. määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta K.S. vastumääruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. O.R. (hageja) esitas 05. septembril 2012 hagi K.S. (kostja) vastu saamata jäänud tulu

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 27. mai 2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis 40%

menetluskuludest hageja ja 60% kostja kanda.

K.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 27. mai 2014 otsuse tühistamist osas,

milles hagi rahuldati osaliselt, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. K.S. palus

jätta kõik menetluskulud O.R. kanda.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas 10. novembri 2014 otsusega Tartu

Maakohtu 27. mai 2014 otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis O.R. hagi K.S. vastu saamata

jäänud tulu väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud

maakohtus O.R. kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus K.S. kanda. Tartu ringkonnakohus

jõustus Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrusega, millega Riigikohus jättis O.R. kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud O.R. kanda.

2. K.S. menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulu

maakohtus ja Riigikohtus 9 977,05 eurot.

Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude nimekirjas tooduga, kostja esindaja poolt

menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on dokumentides

üle korranud menetluses varasemalt juba kirjalikult avaldatud seisukohti, kostja on omal algatusel

koostanud menetlusdokumente, milleks kohus korraldust ei ole andnud. Põhjendamatu on kostja

taotlus Riigikohtu menetluses tehtud menetluskulude hüvitamiseks. Menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks avalduse koostamisele kulutatud aeg ei ole vajalik ega põhjendatud.

3. O.R. menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis hageja

apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku summas 936 eurot, mille hageja palus kostjalt tema

kasuks välja mõista.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas 18. juuni 2015 määrusega K.S. taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt, määras kindlaks K.S. menetluskulud maakohtus, mis tuleb O.R.l K.S.le hüvitada, 7 017,77

eurot (sh 6 996,72 eurot lepingulise esindaja tasu ning 21,05 eurot kohtukulu) ning jättis rahuldamata

K.S. taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks Riigikohtus. Maakohus rahuldas O.R. taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks O.R. menetluskulud ringkonnakohtus, mis

tuleb K.S.l hüvitada, 936 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded

ja mõistis O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud 6 081,77 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude

kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.

4.1. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud taotluses toodud mahus, s.o 936 eurot

põhjendatud ja vajalikud.

Põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Hageja

menetluskulude

nimekirjast

nähtuvalt

on

lepingulisel

esindajal

kulunud

tundi

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. 2,5 tundi on kulunud apellandi

13. oktoobri 2014 seisukohaga tutvumiseks ning ringkonnakohtu 21. oktoobri 2014 istungil

osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks.

4.2. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja lepingulise esindaja tasu summas

5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot ning dokumentaalse tõendi

saamise kulud 21,05 eurot (koos käibemaksuga), kokku 7 017,77 eurot. Kokku ei pidanud maakohus

põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 25 tunni ulatuses. Põhjendatuks

ja vajalikuks luges maakohus kostja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 60,2 töötunni ulatuses.

Maakohus jättis osaliselt põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis kostja esindajal on kulunud

kliendiga suhtlemisele. Esindatav ja esindaja võivad küll olla suhelnud seoses tsiviilasja menetlusega,

kuid see ei tähenda, et kulu peaks kuuluma vajaliku ja põhjendatud kuluna vastaspoolelt

väljamõistmisele. Samuti jättis maakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata büroosisesed

nõupidamised, kuna need ei ole kostja taotluses märgitud.

Maakohus pidas 03. mai 2013 kulude aruandes toodust vajalikuks ja põhjendatuks kulusid 1,7

töötunni ulatuses. Suhtlemist kohtuga pole selles menetlusetapis toimunud, sest taotluse edastamist

ei saa lugeda suhtlemiseks ja see peaks olema hõlmatud dokumendi koostamise ajaga. Arvestades

istungi edasilükkamise taotluse vähest mahtu ning sisu vähest keerukust, ei ole taotluse koostamiseks

taotletus kulu 0,9 tunni täies ulatuses põhjendatud. Maakohus luges põhjendatud kuluks 0,5 tundi.

Maakohus vähendas 03. aprilli 2013, 08. augusti 2013, 04. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013,

12. märtsi 2014 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentide põhjendatud kulu, kuivõrd eelviidatud

dokumendid kordasid osaliselt kostja poolt varem menetluses esitatud väiteid ja põhjendusi, samuti

arvestas maakohus dokumentide mahtu ja sisu keerukust.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole 02. detsembri 2013 kulude aruandes nimetatud 05. novembri

2013 asja materjalide analüüsi kulu vajalik ega põhjendatud, kuivõrd esitatud taotlusest ei selgu, miks

kulu tehti. Asja materjalidest ei nähtu kulu seotus ühegi menetlusdokumendi koostamise või

menetlustoiminguga. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga

suhtlemiseks 12. veebruaril 2014. Asja materjalidest ei nähtu, et selles menetlusetapis olnuks vajalik

kliendiga suhelda. Kostja esitas oma arvamuse kohtule 07. veebruaril 2014 ning kulude aruandest

nähtuvalt on sellega seoses samal päeval ka kliendiga suheldud. Järgmine esindaja reageerimist vajav

menetlusdokument oli kohtu 28. veebruari 2014 kiri. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik

esindaja ajakulu 07. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamiseks 2,9 tundi.

28. veebruaril 2014 kohtu kirja ja õigusliku olukorra analüüsi, büroosisese nõupidamise, kliendi

edastatud materjalide analüüsi ning kliendiga suhtlemise ajakulu võis menetluses olla põhjendatud

kuni 1 tunni ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kulu 19. märtsi 2014 päringule vastuse

esitamise tähtaegade täpsustamiseks, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt oli kohus pooltele

menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad andnud.

Kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu 01. oktoobri 2013 määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega

seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja, st kostja kanda, jättis maakohus kõik määruskaebusega

seotud kulud kostja kanda ning põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata.

Maakohus leidis, et kulud Riigikohtus ei ole põhjendatud ega vajalikud. Tartu Ringkonnakohtu

analüüs on apellatsioonimenetlusega seotud kulu, mille väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu

10. novembri 2014 otsuse kohaselt alust ei ole. Kassatsioonimenetluses ei palunud Riigikohus kostjalt

seisukoha esitamist ning kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Seega ei pidanud maakohus kulusid

kassatsioonikaebuse analüüsiks ja sellega seoses kliendiga suhtlemiseks põhjendatud ega vajalikuks.

Kuivõrd Riigikohtu menetluses ei ole kostja kinnistusraamatu väljavõtet esitanud, mille eest palus

mõista kohtukuludena välja 3,6 eurot, ei ole tegemist kohtukuluga ning see jääb kostja kanda.

Maakohus leidis, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja

vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Seetõttu jättis maakohus nimetatud kulu

põhjendatud kuluna arvestamata ja vastaspoolelt välja mõistmata.

Ülejäänud osas rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

4.3. Maakohus leidis, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära 80–120 eurot

ühe töötunni eest. Kostja kulude aruannetele on märgitud keskmine tunnitasu määr. Nähtuvalt

menetluskulude nimekirjast osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabiteenust 85,2 töötunni

ulatuses, mille eest kostja kohustus tasuma kokku 8 252 eurot. Seega oli keskmine tunnitasu määr

96,855 eurot (8 252 / 85,2). Põhjendatud ja vajalikuks kuluks luges maakohus kostja lepingulise

esindaja tasu summas 5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot.

Kohtukuludena maakohtu menetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi

saamise kulud: majandusaasta aruande ja äriregistri päringute eest kokku 21,05 eurot (koos

käibemaksuga). Maakohus tuvastas, et dokumendid, mille saamiseks on kulud tehtud, on tsiviilasja

menetluses kohtule esitatud. Tuginedes TsMS § 138 lõikele 2 ja TsMS § 143 punktile 2 mõistis

maakohus kulud hagejalt välja.

4.4. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 936

eurot (lepingulise esindaja tasu) ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 7 017,77 eurot (sh

6 996,72 eurot lepingulise esindaja tasu kohtuvälise kuluna ning 21,05 eurot kohtukuluna).

Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses.

Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas

ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas

6 081,77 eurot (7 017,77– 936). Kostja taotlusel mõistis maakohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt

kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. O.R. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

18. juuni 2015 otsus osaliselt ning jätta K.S. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

määruskaebuses toodud ulatuses rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei saa pidada põhjendatuks menetlustähtaja pikendamise taotluse kulu 0,6 tundi väljamõistmist

määruskaebuse esitajalt;

2) ei ole mõistlik aeg 10,1 tundi, mis kulus hagile vastuse koostamisele. Tegemist ei olnud keeruka

hagiga ning vastustaja esindaja osales ka tsiviilasja nr 2-09-41583 menetluses, esitades sisuliselt samu

vastuväiteid. Määruskaebuse esitaja leiab, et hagile vastuse koostamiseks kulunud mõistlik ja

põhjendatud aeg on 6 tundi;

3) ei ole istungiks ettevalmistamiseks, kohtumääruse analüüsiks ja kliendiga suhtlemiseks kulunud

aeg (3 tundi ja 5 minutit) mõistlik. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud tegevustele kulunud

mõistlik aeg ei ületa antud juhul istungi kestvust ning on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kulu

on 1 tund;

4) ei ületa 18. märtsi 2013 dokumendi koostamiseks kulunud mõistlik aeg 3 tundi. 17. detsembril

2012 esitatud menetlusdokument ning 18. märtsil 2013 esitatud menetlusdokument on oma sisult

äärmiselt sarnased kui mitte identsed. Sisult äärmiselt sarnase dokumendi koostamiseks kulunud

samas mahus aega ei saa lugeda mõistlikuks ega põhjendatuks ning mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei saa lähtuda pelgalt dokumendi füüsilisest mahust;

5) on 08. augusti 2013 menetlusdokumendi koostamise mõistlik aeg 2,5 tundi. Dokument koosneb

eelneva menetluse refereeringust, samuti viitest vastustaja eelnevatele seisukohtadele. Uuena on

dokumendis esmakordselt viidatud Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-13, sellele järgneb taotlus kolmanda

isiku kaasamiseks, milline on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-09-41583 ning taotlus menetluskulude

katteks tagatise andmiseks;

6) on maakohus vääralt lugenud 03. oktoobri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja

mahus 8 tundi põhjendatuks. Vastustaja refereerib esmalt eelnevat menetlust, seejärel kordab oma

seisukohti, millised on kajastatud juba nii 17. detsembril 2012, 18. märtsil 2013 kui 08. augustil 2013

esitatud menetlusdokumentides. Selline sisu ja taotluste kordamise vajadus on ebaselge ning tundub

kunstliku menetlusdokumendi mahu paisutamisena. 03. oktoobri 2013 menetlusdokumendi

koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi;

7) ei ole Tartu Ringkonnakohtus toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine määruskaebuse esitajalt

millegagi põhjendatud. Kõik tsiviilasja materjalid on nähtavad e-toimikust;

8) on vastustaja 17. detsembri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks vajalik ajakulu 2,5 tundi ning

02. mai 2014 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ja vajalik kulu 3,5 tundi. Vastustaja on

tsiteerinud oma eelnevalt esitatud menetlusdokumentides märgitut. Vaatamata dokumendi

lehekülgede arvule tuleb lähtuda dokumendi sisust;

9) palub määruskaebuse esitaja suhtuda kriitiliselt vastustaja poolt esitatud andmetesse, arvestades

vastustaja käitumist oma varalise olukorra selgitamisel ning oma kohustuste täitmisel. Vastustaja on

menetluse jooksul esitanud vastuolulisi andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Käesolevaks

hetkeks on algatatud kriminaalasi seoses K.S. poolt valeandmete esitamisega vande all olles;

10) on määruskaebuse esitaja täielikult töövõimetu ning selle põhjuseks on vastustaja õigusvastane

käitumine. Seetõttu on määruskaebuse esitajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane. Määruskaebuse esitaja palub nimetatud asjaolu määruskaebuse esitamisel arvesse võtta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. K.S. vaidles O.R. määruskaebusele vastu, leides, et määruskaebuse esitatud väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. K.S. esitas vastumääruskaebuse. Vastumäärsukaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu 18. juuni 2015

määrust vaid osas, milles maakohus jättis tema enda kanda kulud, mis seonduvad maakohtu 28.

augusti 2013 määrusele esitatud määruskaebuse koostamise, täiendamise, esitamise ning sellele

esitatud vastuse analüüsiga (kokku 3 tundi), kuna Tartu Ringkonnakohtu 01. oktoobri 2013

määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud vastumääruskaebuse esitaja enda

kanda. Vastumääruskaebuse esitaja on seisukohal, et ülejäänud ulatuses (kohtuvälised kulud summas

9 547,90 eurot ja kohtukulud summas 24,65 eurot) kuulub vastumääruskaebuse esitaja

menetluskulude avaldus tervikuna rahuldamisele.

Vastumääruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus määranud ebaõigesti vastumääruskaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusele

lisatud

kuluaruannetelt

tuleneb,

et

vastumääruskaebuse esitajale on osutatud õigusabi 83,8 tunni ulatuses. Maakohus on oma määruse

punktis 36 viidanud 85,2 tunnile ja sellele tuginedes leidnud, et keskmine tunnitasu oli 116,22 eurot

tunnis (koos käibemaksuga). Kuluaruandeid arvesse võttes on vastumääruskaebuse esitaja esindaja

keskmine tunnitasu 118,16 eurot. Seega, isegi kui põhjendatud ja vajalikud oleksid

vastumääruskaebuse esitaja esindaja menetluskulud 60,2 tunni ulatuses (millega kaebaja ei nõustu),

tulnuks vastumääruskaebuse esitaja menetluskulud kindlaks määrata summas 7 113,65 eurot, mitte

6 996,72 eurot;

2) kuulus 18. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks avalduses märgitud 10,7 tundi. Jääb arusaamatuks,

miks ei ole arvesse võetud kulusid büroosiseste nõupidamiste näol 0,4 tundi, sest menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses vaidlusalused tunnid kajastusid. Ebaselge on, miks ei ole maakohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik täiendav kliendiga suhtlemise ajakulu 0,3 tunni ulatuses. Maakohtu

väide, et 18. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada, arvestades

dokumendi mahtu ning selles juba varem esitatud väidete ning uute seisukohtade ja asjaolude

kajastamist, on kontrollimatuseni umbmäärane;

3) on asjakohatu maakohtu seisukoht, et aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks

koostamiseks, esitamiseks ning sellega seotud suhtluseks on põhjendatud ja vajalik töömaht 0,5 tundi

0,9 tunni asemel;

4) on maakohus alusetult vähendanud 08. augusti 2013, 04. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013,

07. veebruari 2014, 12. märtsi 2014 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentidega seonduvalt põhjendatud

ja vajalikke kulusid. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus asuks seisukohale, et tegelikkuses taolises

mahus aega ei kulunud. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei välista asjaolu, et esindaja on

menetlusdokumendis korranud varasemalt esitatud seisukohti ja põhjendusi, neid süstematiseerides

ja neile täpselt viidates. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvestamata

08. augusti 2014 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud büroosisesed nõupidamised 0,6 tundi.

Kohtumäärusest ei nähtu selgitust, miks ei ole vajalike ja põhjendatud kulude hulka arvestatud

26. septembri 2013 kulu 0,2 tundi hageja menetlusdokumendi analüüsile. Miks maakohus on jätnud

välja mõistmata 07. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamisega seonduva kulu 0,2 tundi

büroosisese nõupidamisele, määrusest ei selgu. Vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga,

et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga suhtlemiseks 12. veebruaril 2014;

5) on maakohus väljunud diskretsiooni õiguslikest piiridest, ja jätnud õigustamatult 05. novembri

2013 kulu 1 tund välja mõistmata. Menetluse käigus tekib vajadus vahekokkuvõtete tegemiseks ja

analüüsimiseks, kas kõik vajalikud taotlused on esitatud ja millised võiksid olla edasised sammud.

Seega kulu on põhjendatud ja vajalik;

6) ei nähtu kohtumäärusest, et tegelikkuses ei kulunud esindajal aega 28. veebruari 2014 kirjaga

seoses taotletud mahus 1,3 tundi. Mistahes põhjus väljamõistetavate õigusabikulude vähendamiseks

0,3 tunni ulatuses puudus;

7) on maakohus eksinud, jättes kassatsiooniastme kulud vastumääruskaebuse esitaja kasuks välja

mõistmata. Riigikohus jättis O.R. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud O.R. kanda. Ringkonnakohtu otsuse analüüsiga seotud kulu ei ole apellatsiooniastme

kulu, kuna see tehakse pärast ringkonnakohtu otsuse kättesaamist. Väljamõistmisele kuuluvad

kassatsiooniastme kulud tekivad ka siis, kui Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võta, seega

ei oma tähendust, et Riigikohus vastustajalt seisukoha esitamist ei palunud. Põhjendatud ja vajalike

kulude alla kuulub ka Riigikohtu menetluse raames tehtud kinnistusraamatu väljavõte kulu 3,6 eurot;

8) palub vastumääruskaebuse esitaja kontrollida ka maakohtu poolt O.R.le välja mõistetud

menetluskulude suuruse põhjendatust. Kui ringkonnakohus nõustub O.R. määruskaebuses toodud

argumentidega, on ka temale maakohtu poolt välja mõistetud kulud põhjendamatult suured.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. O.R. vaidles vastumääruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning K.S.

vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt

ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab K.S. menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt. Ringkonnakohus mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskuluna 5 485,72 eurot.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse K.S.lt O.R. kasuks väljamõistetud menetluskulude 936

eurot osas muutmata. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded

ning tasaarvestuse tulemusena mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud 4 549,72 eurot, millelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku

täitmiseni.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust

osas, millega maakohus jättis määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.S. kanda. Samuti

ei vaidlustata kohtukulu 21,05 eurot väljamõistmist.

Esmalt lahendab ringkonnakohus O.R. määruskaebuse ning seejärel põhjendab oma seisukohta K.S.

vastumääruskaebuse osas.

10. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatud ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu

menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks. Tegemist ei ole tsiviilasja lahendamiseks

vajaliku toiminguga, mille tegemise kulu väljamõistmine vastaspoolelt oleks õigustatud. Ülejäänud

osas, s.o 10,1 tunni ulatuses, on K.S. taotlus hüvitada hagile vastamiseks tehtud kulu põhjendatud

ning see tuleb rahuldada. Tegemist on esmase menetlusdokumendiga, mille koostamiseks tuli

muuhulgas töötada läbi ka hagiavaldus ning selle lisad.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et istungiks ettevalmistamise kulu ei ole põhjendatud 3

tunni ja 5 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul asjaga kursis olnud esindajal, kes muuhulgas

esitas 3 nädalat enne istungit menetlusdokumendi, ei pidanud istungiks ettevalmistuseks kuluma

rohkem, kui 1 tund.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et 18. märtsi 2013 dokument on identne

17. detsembri 2012 vastusega. Hilisem 18. märtsi 2013 dokument sisaldab K.S. arvutusi nõude

suuruse kohta, mida algses vastuses hagile ei olnud. Samuti tuli esindajal tutvuda O.R. 17. jaanuari

2013 menetlusdokumendiga, millele vastust maakohus kostjalt nõudis. Ringkonnakohtu hinnangul

arvestades asjaolu, et K.S. esindaja oli tsiviilasja asjaoludega juba tutvunud, on 18. märtsi 2013

dokumendi koostamise ning selle koostamise ettevalmistamiseks vajalike toimingute põhjendatud

ajakulu 7 tundi.

Seonduvalt K.S. 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014

menetlusdokumentidega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus luges nende dokumentide

koostamiseks põhjendatud ajakuluks 22,5 tundi, vähendades kulu eelkõige dokumentide sisu

kordamise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu

vaidlustab neid toiminguid määruskaebuse esitaja, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava

õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et kuigi igal menetlusosalisel on

tsiviilkohtumenetluses kohustus oma väiteid ja nõudeid tõendada (TsMS § 230 lg 1) ning kohus peab

andma menetlusosalistele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (TsMS

§ 328 lg 2), ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt täies ulatuses välja menetluskulu hüvitamist

dokumendi koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud. Kuivõrd maakohus ei ole

K.S.lt 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014 menetlusdokumentide

koostamist nõudnud, K.S. esindaja oli tsiviilasjaga kursis, dokumendid kordasid osaliselt juba

varasemates dokumentides esitatut ning maakohus jättis nimetatud dokumentides esitatud taotlused

suuremas osas rahuldamata, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta dokumentide

koostamise kulu osaliselt dokumendi esitaja enda kanda. Määruskaebuse esitaja leidis, et põhjendatud

on kulu 13 tunni ulatuses ja ringkonnakohus nõustub sellega.

Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine temalt ei ole

põhjendatud, kuivõrd kõik materjalid on kättesaadavad e-toimikust, märgib ringkonnakohus, et

menetluskulude kindlaksmääramise aspektist lähtuvalt ei oma tähtsust, kuidas menetlusosalise

esindaja tutvub materjalidega. Tsiviilasja materjalidega tutvumise kulu saab olla mõistlikus ulatuses

põhjendatud nii AET-i kaudu materjalidega tutvumisel, kui ka kantseleis kohtumajas.

Määruskaebuse esitaja väited K.S. suhtes algatatud kriminaalasjade kohta ning määruskaebuse esitaja

majandusliku seisundi kohta ei oma määruskaebuse lahendamisel määral tähtsust, mistõttu jätab

ringkonnakohus need tähelepanuta. Majanduslik olukord sai olla kaalumisele kuuluvaks asjaoluks

menetluskulude jaotuse juures.

11. Ringkonnakohus leiab, et K.S. vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd ringkonnakohus on O.R. määruskaebuse lahendamisel põhjendanud oma seisukohta seoses

18. märtsi 2013, 08. augusti 2013, 03. oktoobri 2013, 17. detsembri 2013 ja 02. mai 2014

menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud ja vajaliku kuluga, ei pea ringkonnakohus neid

vajalikuks K.S. määruskaebuse lahendamisel korrata.

Maakohus on õigesti arvutanud vastumääruskaebuse esitaja keskmise tunnihinna. Avalduse kohaselt

soovib vastumääruskaebuse esitaja teostatud teenuse eest tasu hüvitamist esimese astme menetluses

7 924 eurot (ilma käibemaksuta) ning kassatsioonimenetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses 328 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 8 252 eurot. Seega on maakohus õigesti leidnud,

et ühe töötunni keskmine hind on 8 252 / 85,2 = 96,85 eurot (ilma käibemaksuta).

Asjaolu, et vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu hinnanguga põhjendatud ja vajaliku kulu

kindlaksmääramisel, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus jättis õigesti vajaliku kulu kindlaksmääramisel arvestamata ajakulu büroosisestele

nõupidamistele ning osaliselt ajakulu suhtlemisele kliendiga. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemine ja

büroosisesed nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja

esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud

kulu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui jättis osa kuludest

välja mõistmata.

Tegelikkusele ei vasta vastumääruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei ole

põhjendatud ja vajalike kulude hulka arvestatud 26. septembri 2013 kulu. Maakohtu määruse p-st 25

tuleneb, et määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad vastumääruskaebuse esitaja kanda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja pärast kostja poolt määruskaebuse esitamist

12. septembril 2013 ning kostja poolt hageja menetlusdokumendi analüüsimist 26. septembril 2013

esitanud muid dokumente kui vastuse määruskaebusele 20. septembril 2013. Seega on 26. septembri

2013 toiming seotud määruskaebuse menetlemisega, mistõttu jättis maakohus õigesti nimetatud kulu

vastaspoolelt välja mõistmata.

Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kuigi maakohtu määruses puudub

konkreetne põhjendus, miks pidas maakohus 28. veebruari 2014 kirjaga seotud kulu põhjendatud 1

tunni ulatuses taotletud 1,3 tunni asemel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus

diskretsioonipiire ületanud. 28. veebruari 2014 kirjaga lahendas kohus esitatud taotlused ning määras

uusi tähtaegu. Tegemist on sisuliselt 1 lk pikkuse dokumendiga, millega tutvumine asjaga kursis

olnud esindajal ei saanud võtta aega rohkem, kui 1 tund. Samadel põhjustel leiab ringkonnakohus, et

maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, määrates kindlaks põhjendatud ja vajaliku aja, mis kulus

aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks koostamisele.

Maakohus jättis põhjendatult K.S. kassatsiooniastme kulud O.R.lt välja mõistmata. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab,

et kohtuotsusega tutvumise kulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kui menetlusosaline ei ole kohtuotsust

ise vaidlustanud. Seega ei oma tähtsust, kas käsitleda ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja analüüsi

apellatsiooni- või kassatsiooniastme toiminguna.

Vastumääruskaebuse esitaja palub kontrollida ka O.R. menetluskulude suuruse põhjendatust.

Kuivõrd vastumääruskaebuse esitaja ei esita sisulisi vastuväiteid O.R. menetluskuludele, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid maakohtu poolt rahuldatud ulatuses analüüsida ega nende

vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb O.R. põhjendatud ja vajalikuks

kuluks ringkonnakohtu menetluses, mis kuulub vastumääruskaebuse esitajalt väljamõistmisele, 936

eurot.

12. Eespoolöeldule

tuginedes

rahuldab

ringkonnakohus

O.R.

määruskaebuse

osaliselt.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks K.S. lepingulise esindaja ajakulu 47,02 tunni

ulatuses (60,2-0,6-2,08-1-9,5). Kuivõrd lepingulise esindaja töötunni keskmine tasu on 96,85 eurot,

tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks lepingulise esindaja kulud 4 553,89 eurot (47,02 * 96,85), millele

lisandub käibemaks 20%, kokku 5 464,67 eurot. Kokku tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks välja

menetluskulud 5 485,72 eurot (5 464,67 + 21,05).

Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel

mõistab ringkonnakohus O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulu 4 549,72 eurot (5 485,72 – 936),

millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude

täieliku täitmiseni.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi