3-15-1797/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1797

Haldusasi

AS APL Production kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.

aprilli

2015

maksuotsuse

nr

12.2-3/021516-19

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. oktoobril 2015

Menetlusosalised

Kaebaja: AS APL Production

Esindaja: v.adv Tanel Mällas

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Liisa Nikkarinen

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS APL Production kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

26. novembril 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. AS APL Production kajastas oma 2013. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses 7377,42

euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ SSGPINVEST Group arve alusel. Selle arve esemeks oli

metalldetailide valmistamise teenus. Nimetatud arvest lähtudes tasus AS APL Production 2013.

aasta detsembris ja 2014. aasta jaanuaris OÜ-le SSGPINVEST Group kokku 44 264,52 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 21. aprillil 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021516-19, millega

suurendas AS-i APL Production käibemaksukohustust 7377,42 euro ning tulumaksukohustust

14 000 euro võrra. Maksuotsuses leiti, et tehinguid AS-i APL Production ning OÜ SSGPINVEST

Group vahel reaalselt ei toimunud, mistõttu polnud AS-il APL Production õigust arvestada OÜ

SSGPINVEST Group arve alusel sisendkäibemaksu ning nimetatud arve alusel OÜ-le SSGPINVEST

Group tehtud väljamakse ei ole seotud AS-i APL Production ettevõtlusega. Seda seisukohta

põhjendatakse kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:

▪ AS-i APL Production projektijuht J.T. andis ebausutavaid ütlusi OÜ SSGPINVEST Group

alltöövõtjana kasutamise põhjuste ning alltöövõtja valiku kohta;

▪ AS APL Production ei teavitanud OÜ-d Moris Systems metalldetailide valmistamisel OÜ

SSGPINVEST Group alltöövõtjana kasutamisest;

▪ OÜ SSGPINVEST Group juhatuse liige S.S. ei osanud vastata küsimustele tehingu asjaolude

(töötajad, materjalid, transport) kohta, samas pole usutav, et tehingu korraldamisega tegeles

P.S., kuna tema lahkus Eestist juba 2012. aasta juunis ning teda ei teadnud ka J. T.;

▪ S. S.i väitel on ta J. T.iga kohtunud mitmel korral, J. T.i väitel on nende vahel toimunud vaid üks

kohtumine;

▪ S. S.i seletused tööde sisu kohta ei vastanud tööde üleandmise aktis kajastatule;

▪ OÜ SSGPINVEST Group vastab reaalse majandustegevuseta ettevõtja tunnustele;

▪ OÜ SSGPINVEST Group poolt väidetavalt valmistatud detailide värvija OÜ Nordeco Värv ei

teadnud midagi OÜ-st SSGPINVEST Group ega S. ja P.S.ist;

▪ S. S.i ja OÜ Nordeco Värv juhatuse liige O. D. kirjeldasid OÜ-le Nordeco Värv värvimiseks toodud

detaile erinevalt;

▪ S. S. ei suutnud selgitada, kes ja kuidas transportisid detaile;

▪ puuduvad dokumentaalsed tõendid AS-i APL Production laost OÜ-le SSGPINVEST Group materjali

(ca 20 tonni väärtusega 12 000 eurot) väljastamise kohta, samas ei teadnud J. T. ega AS-i APL

Production töötaja M.B., kus OÜ SSGPINVEST Group detaile valmistas;

▪ AS-i APL Production tegevuskohas olid olemas OÜ SSGPINVEST Group arvel nimetatud tööde

tegemiseks vajalikud seadmed ning kogemustega töötajad;

▪ AS-i APL Production ja OÜ SSGPINVEST Group vahel sõlmitud leping ei kajastanud õigesti lepingu

sõlmimise ajaks pooltevahelistes suhetes väidetavalt aset leidnud asjaolusid;

▪ lepingus oli kokku lepitud igakuine tasumine, ometi tasus AS APL Production alles 2013.

detsembris ja 2014 jaanuaris, samuti ei koostatud jooksvalt akte üle antud tööde kohta;

▪ lepingu kohaselt pidi OÜ SSGPINVEST Group valmistama detailid lõppostja territooriumil Kohtla-

Järvel, ent S. S.i ja J. T.i seletuste kohaselt pidi SG viima valmistatud detailid värvimiseks OÜ

Nordeco Värv juurde Tallinnas, ka M. B. kinnitas, et OÜ SSGPINVEST Group ei valmistanud detaile

Kohtla-Järvel;

▪ AS APL Production andis maksuhaldurile 10. veebruaril 2014 valeteavet, kinnitades asjaolusid

üldiselt sellisena, nagu need lepingusse märgitud olid.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. AS APL Production esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti

21. aprilli 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021516-19 tühistamist.

4. Kaebaja väitel on tehingud OÜ-ga SSGPINVEST Group toimunud. Viidates J. T.i poolt

maksuhaldurile antud seletusele, selgitab kaebaja, et esiti kavatses kaebaja OÜ Moris Systems

poolt tellitud tööd teha oma tööjõuga, ent tööde alustamise ajaks olid oma töötajad hõivatud

teiste töödega ja seepärast pidi kaebaja kasutama alltöövõttu. Kaebaja selgitab, et tegemist ei

ole spetsiifilisi oskusi nõudvate töödega ning tal oli seepärast kasulikum oma vilunud töötajaid

rakendada kasumlikemal projektidel. Veel märgib kaebaja, et kasutab erinevaid alltöövõtjaid,

mistõttu on paratamatu, et mõni alltöövõtja teeb tööd esimest korda.

5. Mis puudutab OÜ Moris Systems teavitamist alltöövõtust, siis selgitab kaebaja, et OÜ Moris

Systems ees vastutas kohustuste täitmise eest siiski kaebaja ning üksnes osaliselt detailide

valmistamises osalenud alltöövõtjast teavitamine polnud vajalik.

6. Kaebaja hinnangul on metalli ja valmistatud detailide transpordiga seotud asjaolusid piisavalt

ja selgelt maksuhaldurile selgitanud nii S.S. kui J.T.. Samas selgitab kaebaja, et tema ei saa

kuidagi vastutada OÜ SSGPINVEST Group tegevuse eest ega saa kommenteerida seda, et

pangakonto kohaselt pole OÜ SSGPINVEST Group teinud kulutusi detailide transpordile või

kandnud tööjõukulusid. Mis puudutab aga materjali väljastamist kaebaja laost, siis selgitab

kaebaja, viidates J. T.i antud seletusele, et tegemist ei olnud märkimisväärse materjali kogusega

ning seetõttu lepiti materjali väljastamine telefonitsi kokku suuliselt, kui autojuht sellele järgi

tuli.

7. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei tohtinuks tugineda menetluse käigus saadud venekeelsele

lepingule, kuna haldusmenetlus toimub HMS § 20 lg 1 kohaselt eesti keeles. Samas leiab

kaebaja, et J.T. on kõigi maksuhalduri poolt esile toodud väidetavate vastuolude osas andnud

ammendavad ja usutavad selgitused. Kaebaja selgitab, et kuivõrd töövõtulepingule ei ole

seaduses kehtestatud vorminõuet, ei saa ette heita seda, et OÜ SSGPINVEST Group alustas

tööde teostamisega enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Samuti selgitab kaebaja, et tema jaoks

poleks kirjalikku lepingut üldse vaja olnud, kuna tema tasus alles pärast nõuetekohase töö vastu

võtmist, ent kirjaliku lepingu sõlmimist soovis OÜ SSGPINVEST Group.

8. Kaebaja leiab, et tehingu toimumist kinnitab see, et teenus on reaalselt saadud ning see, et

kaebaja tasus teenuste eest arve alusel OÜ SSGPINVEST Group pangakontole, samuti see, et

mõlemad pooled on tehingu toimumist kinnitanud.

9. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on lubamatult tõlgendanud seadust ja oma kahtlusi kaebaja kui

maksumaksja kahjuks ega ole tõendite kogumisel ja hindamisel olnud objektiivne, vaid teinud

maksuotsuse üksnes arvamustele tuginedes. Ka heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et sama

ametnik on menetluse käigus isikutelt seletusi võttes täitnud ka tõlgi rolli, mistõttu ei saa isikute

poolt maksuhaldurile antud seletusi pidada eriti usaldusväärseteks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb AS-i APL Production kaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata jätmist.

11. Jäädes maksuotsuses esitatud seisukohtade juurde, toob vastustaja välja, et kaebaja ning OÜ

Moris Systems vahel sõlmitud lepingus oli sõnaselgelt ette nähtud kaebaja kohustus teavitada

OÜ-d Moris Systems viimase nõudmisel kasutatavatest alltöövõtjatest, kusjuures kaebaja

teavitaski teistest alltöövõtjatest, aga mitte OÜ-st SSGPINVEST Group. Ka jääb vastustaja

seisukohale, et eluliselt on ebausutav, et kaebaja, kes esitleb ennast suurettevõttena, sõlmis

olulises mahus lepingu, teadmata teenuse osutaja tausta ja seda, kas viimane on üldse

võimeline soovitud teenust osutama, samas kui kaebajal endal olid olemas vajalik tootmisbaas

ja töötajaskond.

12. Vastustaja nõustub, et kaebaja ei ole vastutav tehingupartneri majandustegevuse läbi

viimise eest, kuid leiab, et tehingupartnerite majandustegevuse puudumine ning ebatavaline

äritegevus viitab vaidlusaluste tehingute ebatavalisele loomule. Vastustaja rõhutab, et

puuduvad mistahes dokumendid teenuse objektiks oleva metalli ning detailide transpordi kohta

ning ka OÜ SSGPINVEST Group juhatuse liige S.S. ei osanud sellekohastele küsimustele

adekvaatselt vastata. Mis puudutab materjali väljastamist laost, siis toob vastustaja välja, et

tegelikult pole selgunud ühtki asjaolu, mis õigustaks kaebaja ja OÜ SSGPINVEST Group vahel

sedavõrd suurt usaldust või mis selgitaksid, miks OÜ SSGPINVEST Group puhul ei järgitud

tavapäraseid materjali laost väljastamise protseduurireegleid.

13. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja etteheidet maksumenetluses venekeelsele

lepingule tuginemise osas ning leiab, et keeleseaduse § 12 lõikest 1 tulenevalt ei pidanud

maksuhaldur nõudma kaebajalt dokumendi tõlke esitamist, kui selle sisu oli menetlevale

ametnikule arusaadav.

14. Vastustaja leiab, et pelgalt lepingu sõlmimine ei tõenda tehingu toimumist, kui muud

asjaolud kogumis räägivad selle vastu. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluses

tehingus puudub tavapärane äriloogika ning toob välja, et kaebaja ei ole suutnud tõendada,

miks vaidlusaluse tehingu asjaolud on sellised, nagu osapooled neid näidata püüavad. Vastustaja

märgib, et isikute selgitused tehingu sõlmimise ja toimumise osas on erinevad ja vastuolulised,

selgusetu on, kes konkreetselt töid teostas, kes pidas lepingueelseid läbirääkimisi ja korraldas

teenuse osutamist, kuidas kujunes teenuse hind jms. Kõige selle pinnalt ei ole vastustaja

hinnangul eluliselt usutav, et telefoni teel peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse autos

leping metalldetailide valmistamiseks äriühinguga, kelle tegevusalaks on äriregistri andmetel

parklate tegevus.

15. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega uurimispõhimõtte rikkumise osas ning on

seisukohal, et maksuhaldur on kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud ainuõigele järeldusele

ning sellest tulenevalt teinud ka maksuotsuse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leian, et AS-i APL Production kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud tõendeid, neid uurinud ja

õigesti tuvastanud vaidlusaluste maksukohustuste aluseks olevad asjaolud, kohaldanud õigesti

maksuõigusnorme ning järginud menetlusnorme. Vaidlustatud maksuotsuses leitakse

põhjendatult, et OÜ SSGPINVEST Group ei ole kaebajale reaalselt teenuseid osutanud, kusjuures

kaebaja vähemalt pidi seda teadma, ent kajastas sellele vaatamata OÜ SSGPINVEST Group

arveid oma käibemaksuarvestuses ja tegi nende alusel väljamakseid, mille tegelik saaja ja

eesmärk on teadmata. Kaebaja etteheited maksuotsusele on põhjendamatult suunatud

üksikutele konkreetsetele maksuhalduri järeldustele, ent kaebaja ei ole suutnud kummutada

kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et

majanduslikus mõttes tehinguid OÜ-ga SSGPINVEST Group aset ei leidnud ning kaebaja kasutas

lubamatult OÜ SSGPINVEST Group nimel väljastatud arveid oma maksuarvestuses

käibemaksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja viimiseks.

17. Käibemaksuseaduse § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus käibelt

arvestatud käibemaksu vähendada teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või

teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu (st. sisendkäibemaksu) võrra. Sisendkäibemaksu

maha

arvamise

õigus

eeldab

niisiis,

et

kaup

või

teenus

on

soetatud

teiselt

käibemaksukohustuslaselt. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud

seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei

ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud

käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui

see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures

märgib Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud

ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja, ning teiseks seda, et

olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid,

mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust

nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03

tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile,

kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas 3-3-1-

39-03 leidis Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu

teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist

taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või

teadmisel. Siinkohal tuleb tähele panna, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse

kontrollimisel ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses.

Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selle,

et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu.

Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane

on

maksupettuses

osalenud,

et

tema

maksuarvestuse

aluseks

olevatel

raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta oli

sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine, et

maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada. Eeltoodud käsitlus põhineb vajadusel vältida

käibemaksupettustest tulenevat riigi maksutulude kahjustamist. Kui lähtuda üksnes formaalselt

nõuetekohaste dokumentide olemasolust, ei takistaks miski harilike käibemaksupettuste

toimepanemist, mis seisnevad selles, et ettevõtja tellib reaalselt teenuse mõnelt

käibemaksukohustuslaseks mitte olevalt isikult või kasutab deklareerimata tööjõudu, katab aga

selle teenuse tulemuse käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtjalt saadud arvega,

tekitades endale sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse ja jättes reaalse käibemaksu tasumise

kohutuse varatule ja reaalse majandustegevuseta arve väljastajale, kellelt maksu sissenõudmine

on juba eos lootusetu.

18. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on

ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti

kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või

ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu maha arvamise

õiguse tekkimisest ei ole väljamakse ettevõtlusega seotuse seisukohast põhimõtteliselt oluline,

kellele väljamakse tehti, kuni on tuvastatav, et see on tehtud ettevõtlusega seotud kauba või

teenuse eest. Üldjuhul ei saa väljamakset ettevõtlusega seotuna aga käsitada, kui hiljem leiab

tuvastamist, et maksukohustuslane on väljamakse teinud isikule, kelle kohta ta teadis või pidi

teadma, et see isik ei ole arvel nimetatud kauba tegelik müüja või teenuse tegelik osutaja.

Sellisel juhul nimelt ei ole enamasti võimalik usaldusväärselt tuvastada, mille eest väljamakse

tehti. Selles osas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuses siiski leidnud, et

isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on

alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril

kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel.

19. Vaidlust ei ole selles, et 2013. aasta detsembris olid AS APL Production ja OÜ SSGPINVEST

Group registreeritud käibemaksukohustuslastena. Samuti pole vaidlust selles, et OÜ

SSGPINVEST Group arve (MTA lisa 3)1 vastab formaalselt KMS §-s 37 ja raamatupidamise

seaduses algdokumendile sätestatud nõuetele. Maksustamisel tuleb lähtuda tegelikest

majanduslikest sooritustest, mitte aga üksnes nende kohta olemasolevatest formaalsetest

dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti,

ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele. MKS § 83

lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust

sisust, ning neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslas(t)e poolt mingil

moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast teistsugune iseloom ehk

tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab, et kui tehingut tegelikult toiminud ei

ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu sisuks on

majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane kajastab oma

raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning

arvutada

maksukohustus

nii,

nagu

see

oleks

olnud,

kui

tehingut

oleks

raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt.

20. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur heitnud kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist, vaid

väljendanud selgelt kahtlust, et kaebaja on ise osalenud maksupettuse toimepanemises, see

tähendab kajastanud teadlikult oma maksuarvestuses tegelikke majandustehinguid mitte

kajastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Nagu juba eelpool

märgitud, peab maksuhaldur sellise kahtluse tekkimisel seda põhjendama, ent ei pea tõendama

maksupettuse toime panemist (nt. ostja ja müüja vahelist kokkulepet fiktiivsete arvete

vormistamiseks, raha tegelikku jäämist ostjale või selle tagastamist ostjale müüja poolt).

1 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti 31. augusti 2015 vastuse lisadena (sisukord tl. 17)

esitatud dokumentidele, mis on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis ning tehtud menetlusosalistele

kättesaadavaks e-toimiku kaudu, ent millest paberiraiskamise vältmiseks toimikusse väljatrükke tehtud ei ole.

Maksuhalduri kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, saab

põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet

järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et kontrollitav

maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see kahtlus on

piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt täiendavad

tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad või kinnitavad maksukohustuse

seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane need olevat väidab.

Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning

tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid

tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist.

21. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhalduri järeldused tuginevad üksnes

oletustele. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta

kinnitavaid tõendeid. Kaebaja on küll esitanud vastuväiteid maksuhalduri poolt üksikute

tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldustele, ent ei ole tegelikult esitanud täiendavaid

tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluste tehingute toimumist, samuti ei ole kaebaja esitanud

ühtki põhjendatud etteheidet maksuhaldurile seoses uurimispõhimõtte rikkumisega ega toonud

esile ühtki tõendit, mille kogumata jätmist saaks maksuhaldurile ette heita. Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuse vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus

tõendada, et maksusumma määrati valesti. See tähendab muuhulgas seda, et kui maksuotsuses

on esitatud loogiliselt argumenteeritud seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa

maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle, kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud

asjaolu (antud juhul näiteks see, et detailide värvimise teenust osutanud ettevõtja ei olnud

midagi kuulnud OÜ-st SSGPINVEST või et OÜ SSGPINVEST arvelduskontolt ei nähtu kulutuste

tegemist tööjõule ja transpordile) kinnitab tehingu mittetoimumist. Kui maksuhalduri poolt

tuvastatud asjaolud on sellised, mis õigustavad kahtlust, et tehingut pole toimunud ning

kontrollitav maksukohustuslane oli sellest teadlik (osales maksupettuses), tuleb kontrollitaval

maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamiseks esitada omalt polt täiendavad tõendid, mis

kinnitavad, et tehingud toimusid. Suurem osa maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest

eraldivõetuna ei pruugiks õigustada järeldust, et tehinguid pole toimunud. Küll aga saab selle

järelduse teha nende asjaolude koosmõju põhjal, kui kontrollitav maksukohustuslane ei ole

suutnud adekvaatselt maksuhalduri kahtlusi hajutada või omalt poolt veenvate tõenditega

tehingute toimumist kinnitada.

22. Kaebuses esitatud üldine etteheide uurimiskohustuse rikkumise kohta ei ole põhjendatud —

kaebaja ei ole esile toonud ühtki konkreetset faktilist asjaolu, mille kohta oleks maksuhaldur

oma uurimiskohustuse raames pidanud koguma täiendavaid tõendeid, samuti pole kaebaja välja

toonud, millised need tõendid oleks pidanud olema. Põhjendamatu on ka väide, et maksuhaldur

on tõendeid hinnanud ühekülgselt või võtnud arvesse üksnes maksukohustust suurendavad

asjaolud. Maksuotsuses on viidatud menetluse käigus 4. veebruaril 2015 koostatud

kontrollaktile, milles on arusaadavalt ja loogiliselt ära toodud maksuhalduri järelduste

kujunemine, muuhulgas on seal välja toodud vastuolud maksumenetluses ütlusi andnud isikute

seletustes ning põhjused, miks näiteks kaebaja töötaja J.T.i seletustes nimetatud asjaolud on

majanduslikult ebaloogilised ja seega eluliselt ebausutavad. Seda, et kaebaja tegi OÜ

SSGPINVEST Group arvel nimetatud tööd ära ise oma töötajatega oma territooriumil, ei ole

maksuhaldur tõepoolest tõendanud, ent seda ei pidanudki ta tegema. Küll on maksuhaldur

veenvalt põhjendanud oma järeldust, et teenuse osutajaks ei olnud OÜ SSGPINVEST Group ning

teinud asjaolust, et kaebajaga seotud isikud on nende tehingute kohta andnud ilmselgelt

ebausutavaid ütlusi ning et tegemist oli töödega, mille tegemiseks oli kaebajal endal võimekus

olemas, järelduse, et kõige tõenäolisemalt valmistati vaidlusalused detailid kaebaja enda poolt.

See, kas need valmistati kaebaja tavalises tegevuskohas kaebajaga töösuhtes olevate isikute

poolt või näiteks kaebaja juhtimise ja kontrolli all suvaliste tundmatute isikute poolt mõnes

muus kohas, ei ole käesolevas asjas oluline.

23. Kahtlust, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, õigustab eeskätt see, et ei kaebajaga

seotud isikud (juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov (seletus MTA lisa 8) ning töötajad J.T. (seletused

MTA lisad 9 ja 27) ja M.B. (seletus MTA lisa 11)) ega OÜ SSGPINVEST Group juhatuse liige S.S.

(seletus MTA lisa 16) ei ole suutnud usutavalt selgitada tehinguga seotud asjaolusid, alates

omavaheliste kontaktide tekkimisest kuni vastuoludeni tehingut puudutavate dokumentide ja

väidetavalt tegelikult aset leidnud asjaolude vahel. See, et tegemist oli lihtsate töödega, mille

tegemine ei eeldanud ei erilisi oskusi ega eriliste tööriistade olemasolu, on iseenesest usutav.

Selliste tööde alltöövõtu korras sisse ostmine võib olla majanduslikult põhjendatud ka siis, kui

ettevõtjal on iseenesest selliste tööde tegemiseks vajalikud ressursid olemas, ent kui neid on

otstarbekam kasutada muul moel. Maksuhaldur pole ka vastupidist väitnud. Küll aga ei ole ilma

adekvaatse selgituseta usutav see, et kaebaja tellis need tööd (ilma, et tal oleks selleks mingit

adekvaatset põhjust olnud) talle varasemalt täiesti tundmatu isiku käest, kes polnud sedalaadi

töid kunagi teinud ning enamus koostööst toimus üksnes suuliste kokkulepete alusel.

24. Esmakordselt maksuhaldurile tehingu kohta selgitusi andes selgitas kaebaja (raamatupidaja

Irina Radtsenko kirjalik seletus - MTA lisa 5), et SSGPINVEST Group valiti madalaima pakutud

hinna tõttu. Selle seletuse õigsust kinnitas hiljem ka kaebaja juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov

(MTA lisa 8). Ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et kaebaja oleks saanud hinnapakkumisi

erinevatelt ettevõtjatelt, ei ole esitatud. Kaebaja pole nimetanud mitte ühtegi isikut, kes oleks

pakkunud kaebajale selliseid teenuseid. J.T.i väitel (MTA lisa 9) oli OÜ SSGPINVEST Group’i valiku

põhjuseks see, et keegi teadis, et selle ettevõttega saab koostööd teha. Seejuures ei osanud J.T.

öelda, kes talle OÜ-d SSGPINVEST Group soovitas. Seega väide, et keegi soovitas kaebajale

koostööd OÜ-ga SSGPINVEST Group, ei ole mistahes tõsiseltvõetavat kinnitust leidnud. Seda

kummalisem on, et hiljem möönis J.T. (MTA lisa 27), et ta pole kindel selles, kas ta suhtles

telefonitsi OÜ SSGPINVEST Group juhatuse liikme S.S.i või mõne muu isikuga. S.S. seevastu

selgitas maksuhaldurile (MTA lisa 16), et sisuliselt korraldas seda tehingut OÜ SSGPINVEST

Group poolt P.S.. J.T. aga eitas suhtlemist P.S.iga. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et P.S. on

teadaolevalt Eestist lahkunud enne väidetava tehingu toimumist, mistõttu ei ole usutav, et tema

oleks kõnealuste töödega kuidagi seotud olnud. Ka ühtki teist tõendit, mis kinnitaks P.S.i

osalemist vaidlusaluste teenuste osutamisel, ei ole. Niisamuti ei ole ei J.T. ega S.S. suutnud

adekvaatselt selgitada seda, kuidas kujunes kokku lepitud teenuse hind. Maksuotsuses välja

toodud vastuolud eelnimetatud isikute seletustes, samuti see, et kaebaja seisukohad toimunu

kohta muutusid pärast seda, kui maksuhaldur oli võtnud seletused S. S.ilt (vt. kontrollakti lk 7

neljas lõik jj), ei luba kaebaja ega tema töötajate, samuti mitte S.S.i kinnitust tehingute

toimumise kohta tõe pähe võtta. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud selle, et esiti andsid

kaebaja raamatupidaja, juhatuse liige ning ka M. B. maksuhaldurile selgitusi, mis toetasid

kaebaja ja SSGPINVEST Group vahel sõlmitud kirjalikus lepingus nimetatud asjaolusid.

Muuhulgas selgitas M. B., et Kohtla-Järvel lõppobjektil tegutsesid ka OÜ SSGPINVEST Group

töötajad, kes toimetasid seal veel 2014. aasta varakevadel, samas kui hiljem esitatud J. T.i S. S.i

selgitused selliseid asjaolusid ei kinnitanud. S.S.i kinnitus tehingu toimumise kohta on seejuures

tõendusväärtuseta juba seetõttu, et tegelikult ei teadnud ta tehingu sisust suurt midagi, ei seda,

kes neid töid tegid, ei seda, kuidas toimus transport ega muud olulist, viidates kõigis küsimustes

P.S.ile, kelle seotuse kohta vaidlusaluse tegevusega pole aga ühtki muud tõendit.

25. Veelgi kummalisemad on aga kaebaja ja OÜ SSGPINVEST Group vahelise kirjaliku lepingu

sõlmimise asjaolud. Kuna seadusest tulenevat vorminõuet sellisele tehingule ei ole, siis polnud

iseenesest kirjaliku lepingu sõlmimine üldse vajalik. Küll aga tuleb eeldada, et kui kaks

teineteisest sõltumatut ettevõtjat sõlmivad omavaheliste suhete reguleerimiseks kirjaliku

lepingu, siis kajastab see leping jälgitavalt ka nendevaheliste õigussuhete sisu ja iseloomu ning

lepingu sätetele tuginedes saab lahendada ka poolte vahel tekkivad võimalikud vaidlused. Antud

juhul see nii ei olnud. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kirjalik leping (MTA lisad 19) sõlmiti

pärast seda, kui OÜ SSGPINVEST Group oli vähemalt suure osa hiljem esitatud arvel ja

üleandmise-vastuvõtmise aktis näidatud töödest juba teinud, ent kaebaja polnud tehtu eest

veel maksnud. Vaidlust pole ka selles, et lepingus ei ole juba tehtud töid kuidagi kajastatud.

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus

tulenes väidetavalt sellest, et OÜ SSGPINVEST Group soovis saada kindlust, et kaebaja talle

tehtud tööde eest ikkagi tasub, on ebaloogiline see, et sõlmitavas lepingus juba tehtud töid ei

kajastata. Asjaolu, et poolte vahel tehingu kohta vormistatud kirjalikud dokumendid ei kajasta

pooltevahelisi suhteid ja kohustusi õigesti ja adekvaatselt, õigustab omakorda kahtlust, et

tegemist on tähenduseta dokumentidega, mille vormistamise eesmärk ei olnud mitte tegelike

pooltevaheliste suhete reguleerimine, vaid mis on vormistatud selleks, et tegelike suhete

puudumist varjata.

26. Siinkohal on alusetu ka kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur tugines otsuse

tegemisel venekeelsele lepingule. Kõnealuse lepingu on kaebaja ise vene keeles sõlminud.

Olgugi, et konkreetse lepingu paistab maksuhaldur olevat saanud väidetava tehingupartneri

käest, pidanuks see samavõrd olemas olema ka kaebajal. Kaebaja ei saa nõuda, et maksuhaldur

tõlgiks tema enda poolt võõrkeeles sõlmitud lepingu või muid selliseid võõrkeelseid dokumente,

mille ta ise on maksuhaldurile esitanud või mille esitamist võiks maksuhaldur temalt nõuda.

Samas ei ole kaebaja toonud välja ühtki konkreetset asjaolu, mille osas oleks maksuhaldur

kõnealuse lepingu sisu maksuotsuses või kontrollaktis valesti kirjeldanud, samuti pole kaebaja

viidanud ühelegi lepingu sättele, mille maksuhaldur on põhjendamatult tähelepanuta jätnud.

27. Selle lepingu puhul on ka kummaline, et väidetavalt J. T.i sõnul koostas selle lepingu kaebaja

raamatupidaja, kusjuures esmakordselt lepingu kohta seletusi andes ei maininud J. T. ei seda, et

leping sõlmiti alles pärast teenuste osutamist ega ka seda, et lepingu sõlmimine toimus

SSGPINVEST Group initsiatiivil. Kui eluline olukord olnuks tõesti selline, et OÜ SSGPINVEST

Group oli enne lepingu sõlmimist juba arvestatava osa töödest teinud ning soovis kirjaliku

lepingu sõlmimist selleks, et olla kindel teise poole poolt võetud lepinguliste kohustuste

täitmises, siis oleks loogiline, et ta ise koostab sellise lepingu või vähemalt nõuab, et lepingus

oleks kirjas pooltevahelisi suhteid õigesti ja täielikult kajastavad asjaolud.

28. Majanduslikult ebaloogiline ja teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes

tavapäratu on see, et kaebaja viivitas teenuse eest tasumisega sedavõrd kaua. Sõlmitud kirjaliku

lepingu kohaselt oleks tasumine ja tööde vastuvõtmine pidanud toimuma igakuiselt. J. T. selgitas

samuti, et tegemist oli alltöövõtjatega sõlmitava standardse sisuga lepinguga. Seega

tavapäraselt tasus kaebaja alltöövõtjatele igakuiselt. Nii M. B.i kui S. S.i seletustest tulenevalt

hakkas SSGPINVEST Group detaile tarnima juba 2013. aasta suvel. M. B. selgitas, et lõppobjektil

toimus detailide monteerimine etapiviisiliselt. Seega oli töö korraldatud selliselt, et detailid

toodi kohale ja monteeriti lõpptootesse (mahuti). Selle taustal ei ole loogiline J. T.i selgitus, et

OÜ-le SSGPINVEST Group maksti alles siis, kui oli kindlus, et tooted on tarnitud. Tasumine

toimus 2013. aasta detsembris ja 2014. aasta jaanuaris, ent eeltoodust tulenevalt olid kõik OÜ

SSGPINVEST arvel ja üleandmisaktis kajastatud tooted jõudnud lõppobjektile märksa varem. See

omakorda tähendab, et S. S.il pidanuks olema kaebaja suhtes mingisugune eriti suur usaldus.

Ühtki asjaolu, millel selline usaldus tugineda saanuks, aga pole võimalik leida. Seevastu S. S. on

ise väitnud, et talle hakkas muret tegema see, et teenuse eest pole makstud. Asjaolu, et

tehingupoolte vaheline asjaajamine on ebaloogiline või hälbib tavapäraselt oma õiguste

kaitsmisest huvitatud sõltumatu ettevõtja omast, õigustab kahtlust, et tehingut pole toimunud.

29. Nii nagu töö eest tasumisega, oli ka toodangu üleandmise-vastuvõtmise akteerimisega.

Vaidlust pole selles, et kauba üle andmise akt vormistati tagantjärgi, mitte toodangu reaalsel üle

andmisel. Sellise akti majanduslik mõte on selles, et pooled fikseerivad konkreetse toimingu

tegemise - kauba üle andmise. Selline akt tõendab töö teostaja jaoks seda, et ta on mingi töö

teinud ja üle andnud ehk mingis osas oma kohustused täitnud. Loogiline oleks sellise akti

vormistamine kauba või teenuse igakordsel üle andmisel või vahetult pärast seda. Tagantjärgi

sellise akti vormistamine on mõttetu. Antud juhul nähtub J. T.i ja S. S.i seletustest, et

valmistoodangu üle andmine toimus Nordeco Värv OÜ-s, sest väidetavalt pidi OÜ SSGPINVEST

Group valmisdetailid sinna viima ning edasi toimetas need juba kaebaja ise. Kummalisel kombel

ei vormistatud aga detailide üle andmise toiminguid mitte mingil moel. Samas nähtub, et OÜ-ga

Nordeco Värv ajasid töökorralduslikke asju kaebaja töötajad ning OÜ-st SSGPINVEST Group või

S.S.ist polnud OÜ Nordeco Värv kuulnud. Sellest seletusest saab järeldada, et tegelikult olid

valmisdetailid kaebaja tegeliku võimu alla juba enne kui need OÜ-sse Nordeco Värv jõudsid.

30. Leian, et tavapärastes teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes ei saa

tavapäraseks

pidada

tellija

laost

alltöövõtjale

materjali

väljastamist

ilma

seda

dokumenteerimata. Selline korralagedus ei ole iseenesest keelatud, küll aga ebausutav. Kaebaja

väide, et väidetavalt OÜ-le SSGPINVEST Grupp välja antud materjali maksumus oli kogu projekti

maksumuse kõrval kaduvväike, ei ole tõsiselt võetav. J. T.i enda sõnul oli kogu sellise materjali

väärtus umbes 12 000 eurot. Tegemist ei ole kaugelt kaduvväikese summaga, sõltumata sellest,

milline oli kaebaja jaoks OÜ-le Moris Systems teenuste osutamisest loodetav kogutulu. Kauba ja

materjali liikumist ei ole ettevõtjal iseenesest kohustust dokumenteerida, ent nii nagu muude

mingi

tehinguga

seotud

asjaolude

puhul,

kannab

tehingupool

selliste

asjaolude

dokumenteerimata jätmise korral riski, et ta ei suuda tehingute toimumist hilisema sellekohase

vaidluse tekkimisel tõendada. Kui kaebaja oleks materjali laost välja andmise dokumenteerinud,

nähtuks vastavatest dokumentidest tõenäoliselt see, kes ja millal on materjali vastu võtnud ning

selle põhjal oleks ilmselt võimalik kontrollida, kuhu materjal liikus jne. Need asjaolud võiksid

kinnitada tehingu tegelikku toimumist. Kuna aga nende asjaolude kohta mingeid tõendeid pole,

siis pole ka asjaolusid, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaks ja tehingu toimumist kinnitaks.

31. Mis puudutab seda, et kaebaja ei teavitanud OÜ SSGPINVEST Group alltöövõtust OÜ-d Moris

Systems, siis eraldivõetuna ei saa seda kaebajale ette heita. Kaebaja selgituste kohaselt (kuigi

need on vastuolus kirjalikus lepingus sätestatuga) ei teinud OÜ SSGPINVEST Group töid OÜ

Moris Systems objektil. Samuti olid alltöövõtu korras väidetavalt tehtud tööd lihtsakoelised ning

kaebaja kirjelduste kohaselt oleks neis töödes tehtud vead ilmnenud enne detailide

paigaldamist objektil. Selles kontekstis ei pruukinud ilmselt kaebaja OÜ-d Moris Systems

alltöövõtjast tõepoolest teavitada. See aga ei anna alust väita, et maksuhaldur oleks valele

lõppjäreldusele jõudnud. Alltöövõtjast teavitamise või mitte teavitamise fakt on oluline

seetõttu, et kui kaebaja oleks OÜ-d Moris Systems oma alltöövõtjast teavitanud, võinuks see

olla asjaolu, mis kinnitab tehingu toimumist. Maksuhaldur uuris selle asjaolu kohta

põhjendatult, ent tõendit, mis võiks kinnitada kaebaja seisukohta, ei leitud. Maksuotsuses ei ole

väidetud, et alltöövõtjast teavitamata jätmine kinnitaks eraldivõtuna seda, et tehingut OÜ-ga

SSGPINVEST Group ei toimunud.

32. Asjakohatu on kaebaja arutlus sellest, milliseid OÜ SSGPINVEST Group majandustegevust

kajastavaid asjaolusid ta sai teada. Maksuotsusega ei ole pandud kuidagi kaebajale vastutust

tehingupartneri tegevuse eest. Maksuotsuses on SSGPINVEST Group tegevust iseloomustavad

andmed põhjendatult välja toodud selleks, et näidata, et ka nende kontrollimisel ei ilmnenud

tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. Loomulikult ei saa kaebaja teada, kuidas tasub

tehingupartner näiteks alltöövõtu sisse kuuluva transpordi eest või kust ta leiab oma töötajad.

Samas, kui maksuhaldur tuvastab, et väidetava tehingupartneri reaalse majandustegevuse kohta

mingeid usutavaid andmeid saada võimalik ei ole (ei nähtu tavapärase majandustegevusega

seotud kulutuste tegemine pangakontolt, ei nähtu töötajatele väljamaksete tegemine jne), on

lihtsalt ammendatud järjekordne allikas, kust tehingu tegelikul toimumise korral oleks olnud

loogiline seda kinnitavaid tõendeid leida. Maksustamise aluseks olevate asjaolude tõendamise

kohustus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur peab uurimiskohustuse raames tegema endast

kõik mõistlikult võimaliku, et tehingute aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, ent kui sel moel

pole õnnestunud tõendeid leida ning usutavam tundub, et tehingut ei ole tegelikult toimunud,

on tehingu toimumise tõendamine tehingu toimumisele oma maksuarvestuses tugineda sooviva

maksukohustuslase ülesanne.

33. Olukorras, kus pole võimalik leida ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et OÜ

SSGPINVEST Group oleks kaebajale teenuseid osutanud ning kaebaja ei ole välja toonud mingeid

asjaolusid, mille pinnalt saaks uskuda, et kaebaja tõsimeeli uskus, et teenuseid osutab see

ettevõtja, tulebki järeldada, et kaebaja teadis, et OÜ SSGPINVEST Group ei olnud arvel näidatud

teenuse osutaja. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust arvel näidatud sisendkäibemaksu maha

arvamiseks ning kuna pole teada, kellele ja milleks kulus tegelikult kaebaja poolt OÜ

SSGPINVEST Group arvele kantud raha, ei ole võimalik ka tuvastada, et see kulu oleks olnud

seotud kaebaja ettevõtlusega. Antud juhul ei saaks tulumaksu puhul kõne alla tulla ka

maksustamine hindamise teel. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsuses, et

isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on

alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril

kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel.

See seisukoht ei tähenda siiski, et maksuhaldur peaks igal juhul kaaluma hindamise teel

maksustamist. Alust eeldada, et arvel näidatud kaup on soetatud või teenused siiski osutatud,

on piltlikult öeldes siis, kui on mõistlik põhjus arvata, et arve on esemelises mõttes tõeline, ent

isikulises mõttes mitte. Käesoleval juhul sellist alust ei ole. Seisukohta, et OÜ SSGPINVEST Group

nimel on tegelikult keegi tundmatu isik kaebajale teenuseid osutanud, võiks kaaluda juhul, kui

mingisugused muud dokumendid kinnitaks, et arvetel näidatud aegadel ja mahtudes on kaebaja

mingisuguselt teiselt konkreetselt isikult teenuseid soetanud. Käesoleval juhul see nii ei ole.

Asjaolu, et kaebaja on OÜ-le Moris Systems objektile mingid detailid paigaldanud, ei anna

tegelikult mingisugust aimu, kust kaebaja need detailid sai. Vaidlust pole siinjuures selles, et

kaebajal endal oli võimekus nende valmistamiseks. Pole mistahes tõendeid, mille põhjal saaks

kontrollida, kui palju töödest tegid ära kaebaja oma töötajad, sh. võimalikud deklareerimata

töötajad. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et mingeid teenuseid OÜ

SSGPINVEST Group arvete alusel tegelikult ei osutatud ning seetõttu polnud maksuhalduril ka

alust asuda kaaluma võimalust maksustada nende arvete alusel tehtud väljamakseid hindamise

teel. Kaupade soetamise puhul võib eeldada, et kui kaup on reaalselt saadud ning ostjal ei olnud

seda võimalik saada tasuta või ise valmistada, siis pidi ta selle kauba saamiseks kulutama raha

ning sel juhul on võimalik hindamise teel see kauba maksumus välja selgitada ning käesolevaga

analoogses olukorras lugeda mingi osa fiktiivse arve alusel ettevõttest välja viidud raha

tegelikult ettevõtlusega seotud kuluks. Teenuse puhul seda võimalik teha ei ole. Lisaks

eeltoodule eeldab hindamise teel maksustamine maksukohustuslase väga intensiivset

kaasaaitamist ning hindamiseks vajalike andmete esitamist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja

andnud maksuhaldurile mingeid andmeid, mille põhjal hindamist teostada saaks.

34. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik