1-15-8430/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2015.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8430 (15274000236) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi Süüdi tunnistada N.A kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa (9 kuud. )
Legislator headnote
AI generated1-15-8430/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: KrMS § 238 lg2 alusel vähendada N.A’ale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse kuus (6) kuud.
Full text
Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus
1-15-8430
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa
Kohus
Maakohus Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2015.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8430 (15274000236) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi
Kohtuistungi toimumise aeg N.A
süüdistusasjas kuriteos KarS § järgi
Avalikul kohtuistungil kiirmenetluses
lühimenetluse sätete järgi
16. oktoobril 2015.a.
Prokurör
Svetlana Maripuu Ringkonnaprokuör Süüdistatav N.A, ik. XXX,
Kaitsja Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada N.A kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa (9 kuud. )
KrMS § 238 lg2 alusel vähendada N.A’ale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse kuus (6) kuud.
KarS § ja 65 lg 2 alusel pöörata suhtes täitmisele temale Pärnu
74 lg5 N.A
Maakohtu 29.09.2015 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus vangistus 1 aasta
4 kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 6 kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse üks (1) aasta neli (4 d ) kuu võrra, mõista lõplik üks (1) kümme ( uks liitkaristuseks vangistus aasta 10)
kuud.
KarS § 68 alusel käesolevas kriminaalasjas arvata N.A ’ a poolt eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2015 kuni 11.10.2015, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Seega on N.A a poolt sele kuuluvaks karistuseks vangistus ’ ärakandmi
üks (1) aasta üheksa ( kakskümmend kaheksa ( ) päeva. 9) kuud
KarS § 65 lg 3 ja 69 sätete kohaldamisega ’ale mõistetud ärakand asendada N.A misele
kuuluv karistus 1
aasta 9 kuud 28 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga sada viiskümmend kaheksa) tundi , et ühele päevale
658 (kuus . Arvestuse aluseks on
vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks (1) aasta 9 kuud 28 päeva vangistusele ehk 30x 21+28=658 vangistuspäevale vastab 658 tundi üldkasulikku tööd. N.A’ale määratud 658 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha kahekümne nelja (24) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus määrab, et N.A teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid milleks on:
1. elama oma alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxx
2.
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § s 69 on sätestatud: -
Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.
Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.A ’ karistusena ära mootorsõiduki alt lisa juhtimisõigus kuueks ( mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 6) kuuks,
Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. N.A on kohustatud
viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
N.A
suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
Välja mõista riigituludesse kriminaalmenetluse kulu:
- sundraha ;
292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti
- kaitsjatasu .
168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot kokku menetluskulu 460,50 eurot.
Väljamõistetud menetluskulu tuleb N.A’ al tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 38,38 eurot, va viimane 12.makse, mille suurus on 38,32 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.
–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30. detsembriks 2015.a.
N.A tuleb menetluskulud tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-
5 Swedbank AS-is is või a/a nr: EE50220022101419335
või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:
EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
menetluskulu, N.A 99915700074665. Selgituseks märkida: , kr asi 1-15-8430.
Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
Edasikaebamise kord
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist alates
10. novembrist 2015.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule ,
15 päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.
Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.
Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu M päeva jooksul aakohtu Kuressaare kohtumajja 15
kohtuotsuse kuulutamisest. N.A on süüdi tunnistatud selles, et tema juhtis 10.10.2015. a kella 18.45 ajal Saare et tema
maakonnas Kuressaare linnas Tehnika tänaval maja nr 1 juures sõiduautot xxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80 005399 mõõdetuna alkoholi sisaldus 1,16 - mg/l, laiendmääramatus +/ 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l. -
Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani N.A toime
KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik