2-12-32299/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-12-32299 Tsiviilasi XX hagi Aktsiaseltsi CC vastu kahju hüvitamiseks Kompromissi kinnitamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 26. juuli 2013 otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): XX (isikukood: XXXX); esindaja Mihkel Nukka; Vastustaja (kostja): Aktsiaselts CC (registrikood: 10019584); juhatuse liige SS; Kolmas isik: IF P&C Insurance AS (registrikood: 10100168); volitatud esindaja Allan Habicht

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-32299 menetlus ja kinnitada XXe, Aktsiaseltsi CC ja IF P&C Insurance AS-i vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. Aktsiaselts CC kohustub tasuma XXele 30. septembri 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata hüvitisest 2 000 eurot (neto) hiljemalt 7 tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

1.2. Käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.1. nimetatud hüvitise tasumisega loevad XX, Aktsiaselts CC ja IF P&C Insurance AS lõppenuks kõik XXe nõuded Aktsiaselts CC ja IF P&C Insurance AS vastu, mis olid tekkinud seisuga 30. september 2015.

1.3. Aktsiaselts CC kohustub tasuma XXele alates 01. oktoobrist 2015 igakuiselt hüvitist, võttes aluseks, et enne tööõnnetust oli XXe hüvitise netopäevamääraks 9,53 eurot. Perioodilise hüvitise arvutamiseks korrutatakse eelnenud kuu kalendripäevade arv indekseeritud hüvitise netopäevamääraga ja saadud tulemusest arvestatakse maha XXele töövigastuse alusel igakuiselt makstav töövõimetuspension. Käesolevas punktis nimetatud hüvitis muutub vastavalt alljärgnevale korrale:

1.3.1. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3. nimetatud hüvitise arvutamise aluseks olevat keskmist netopäevamäära (01. oktoobri 2015 seisuga on hüvitise netopäevamäär 13,09 eurot) tuleb indekseerida igal aastal tegevusalal „Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel“ Statistikaameti poolt avaldatava keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga. Indekseerimine tuleb viia läbi koheselt Statistikaameti poolt vastavate andmete avaldamise järgselt, kuid mitte hiljem kui iga aasta 01. augustiks. Indekseerimisel arvestatakse ümber alates indekseerimise aasta algusest tasutud hüvitis ja tehakse vähem tasutud osas ühekordne väljamakse.

1.3.2. Kompromissi sõlmimise seisuga on perioodilise hüvitise arvutamise aluseks XXe püsiva töövõime kaotusemäär 40% (kehtib kuni 31. juulini 2016). Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3. nimetatud hüvitis muutub vastavalt püsiva töövõime kaotuse määra (protsendi) muutusele alates uue püsiva töövõime kaotuse määra (protsendi) kehtivuse ajahetkest. XX on kohustatud Aktsiaseltsile CC ja IF P&C Insurance AS-ile viivitamatult teatama püsiva töövõime kaotuse määra (protsendi) muutumisest.

1.3.3. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3. nimetatud hüvitisest arvestatakse maha XXele töövigastuse alusel määratud töövõimetuspension, mille suuruse muutmisest peab XX koheselt Aktsiaseltsi CC ja IF P&C Insurance AS teavitama.

1.3.4. Juhul, kui XX sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja töövõimetuspensioni summa ületab tööõnnetuse järgselt säilinud töövõimele vastavat osa XXe tööõnnetuse eelsest indekseeritud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, siis vähendatakse seda ületavas osas perioodilist hüvitist vastavas ulatuses. Tööõnnetuse eelset sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu indekseeritakse igal aastal tegevusalal „Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel“ Statistikaameti poolt avaldatava keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga. 01. oktoobri 2015 seisuga on perioodilise hüvitise arvutamise aluseks võetud XXe indekseeritud päevatasu 32,725 eurot (neto).

1.3.5. XX on kohustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu muutumisest koheselt Aktsiaseltsi CC ja IF P&C Insurance AS teavitama.

1.4. Hüvitis tasutakse XXe arvelduskontole nr XXXXX Swedbank AS-is.

1.5. Aktsiaseltsi CC vastutus XXe ees on kindlustatud IF P&C Insurance AS-iga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

1.6. Aktsiaselts CC on kohustatud hüvitama XXele tervisekahjust tingitud lisakulutused (tervisekahjuga seotud retseptiravimid; sanatooriumituusikud 10 päeva sanatoorselt või

14 päeva ambulatoorset taastusravi 1 kord aastas; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi) vastavalt XXe poolt esitatavale avaldusele.

1.7. Lisakulude hüvitamiseks tuleb XXel esitada Aktsiaseltsile CC ja IF P&C Insurance AS-ile avaldus koos eelmisel kalendrikuul tekkinud lisakulutusi tõendavate kuludokumentidega, mille alusel tuleb Aktsiaseltsil CC ja IF P&C Insurance AS-il hüvitada lisakulutused 7 tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest.

1.8. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. 1.9. Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele esitatava määruskaebuse esitamise tähtaega ühe (1) tööpäevani.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-32299.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe

(1) päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS

1. Tartu Maakohtu menetluses oli XXe (hageja) hagi Aktsiaseltsi CC (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat hüvitama tervisekahjustuse hüvitise vähemmakstud osa ühekordse summana alates püsiva töövõimetuse määramisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 2 222,43 eurot, tasuma tervisekahjustushüvitist igakuiselt vastavalt püsivale töövõimetusmäärale ja töövõimetuspensionile 287,88 eurot kuus alates hagi esitamisest ja indekseerida seda tarbijahinnaindeksiga, hüvitama lisakulutused ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates püsiva töövõimetuse määramisest kuni hagiavalduse esitamiseni 347 eurot 76 senti ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidles esitatud hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on sõlminud kindlustusperioodiga 23. aprillist 2009 kuni 22. maini 2010 vastutuskindlustuse lepingu If P&C Insurance AS-ga, kes on teinud hagejale väljamakseid 04. veebruaril 2010 toimunud tööõnnetuse tagajärjel saadud kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohus kaasas 22. aprilli 2013 määrusega menetlusse kolmanda isikuna If P&C Insurance AS-i. Tartu Maakohus 26. juuli 2013 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus mõistis CC AS-ilt välja XXe kasuks hagi esitamise ajaks ühekordse maksena tasumata tervisekahju hüvitise 678,02 eurot, perioodi 22. august 2012 kuni 26. juuli 2013 eest ühekordse maksena hüvitise 2 091,91 eurot ning alates 27. juulist 2013 igakuise hüvitise netopäevamääraga 10,87 eurot, millest tuleb arvestada maha kuus saadav töövõimetuspension.

Hüvitise suuruse aluseks olevat keskmist netopäevatasu tuleb indekseerida igal aastal tegevusalal „Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel“ Statistikaameti poolt avaldatava keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga. Indekseerimine tuleb läbi viia koheselt statistikaameti andmete avaldamise järel, kuid mitte hiljem kui iga aasta 01. augustiks. Indekseerimisel arvestatakse ümber alates indekseerimise aasta algusest tasutud hüvitis ja tehakse vähem tasutud osas ühekordne väljamaks.

Hüvitise suuruseks on töövõimekao protsendimäär (kohtuotsuse tegemisest kuni 31. juulini 2016 40%) hageja indekseeritud keskmisest netopäevatasust. Arvestatavast hüvitisest tuleb arvestada maha hagejale määratud riiklik töövõimetuspension, mille suuruse muutmisest peab hageja koheselt kostjat teavitama. Maakohus mõistis CC AS-ilt välja XXe kasuks tervisekahjust tingitud lisakulutuste (tervisekahjuga seotud retseptiravimid; sanatooriumituusikud 10 päeva sanatoorselt või 14 päeva ambulatoorset taastusravi 1 kord aastas; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi) hüvitise vastavalt XXe poolt esitatavale avaldusele.

Lisakulude hüvitamiseks tuleb XXel esitada CC AS-le avaldus koos eelmisel kalendrikuul tekkinud lisakulutusi tõendavad kuludokumentidega, mille alusel tuleb kostjal lisakulutused 3 tööpäeva jooksul hüvitada. Maakohus jättis rahuldamata XXe nõude kahju hüvitise saamiseks perioodi 30. juuli kuni 01. detsember 2010 eest. Maakohus mõistis CC AS-ilt välja XXe kasuks viivise 50,97 eurot hagi esitamise ajaks tasumata kahjuhüvitiselt (678,02 eurot) otsuse tegemise seisuga ning alates 27. juulist 2013 kuni põhivõlgnevuse 2 769,93 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Tartu Ringkonnakohus täiendas 05. septembri 2014 otsusega Tartu Maakohtu 26. juuli 2013 otsuse resolutsiooni p 2.1 ja 2.2 selgitusega, mille kohaselt väljamõistetavate hüvitissummade näol on tegemist netosummadega ning määras lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2 sõnastatuks järgmiselt: 2.1. hagi esitamise ajaks 21. august 2012 tasumata hüvitis 678,02 eurot ühekordse maksena (neto); 2.2. perioodi 22. august 2012 – 26. juuli 2013 eest hüvitis 2 091,91 eurot ühekordse maksena (neto)”. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus Tartu Maakohtu

26. juuli 2013 otsuse muutmata ning XXe apellatsioonkaebuse rahuldamata.

3. Riigikohus tühistas 29. aprilli 2015 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 05. septembri 2014 otsuse osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 26. juuli 2013 otsus AS-lt CC XXe kasuks ajavahemiku 02. detsember 2010 kuni 26. juuli 2013 eest ühekordse hüvitise ja alates 27. juulist 2013 igakuise hüvitise ning viivise väljamõistmiseks, ning jaotati menetluskulud. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

4. 15. oktoobril 2015 esitasid pooled Tartu Ringkonnakohtule kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-12-32299 menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 430 sätestatud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Pooled paluvad Tartu Ringkonnakohtul kompromissi kinnitavale kohtumäärusele esitatava määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ühe (1) tööpäevani.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (TsMS § 430 lg 3). Menetlusosalised on ringkonnakohtule kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega kooskõlas TsMS § 431 lg-tega 1 ja 2 Tartu Maakohtu 26. juuli 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-32299 ja lõpetab tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

6. Ringkonnakohus jätab kinnitatava kompromissi tekstist välja punktid 8 ja 9, mis sisaldavad poolte menetluslikke taotlusi või kinnitusi ja ei saa olla kohtu poolt kinnitatava kompromissi sisuks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks