3-15-2000/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Andrei Plotnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et 23.05.2015 spordisaali minnes, haaras valvur tema õlast ja pigistas seda. A. Plotnikovi õlga
Legislator headnote
AI generated3-15-2000/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Plotnikovi õlga
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
21.10.2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-2000
Haldusasi
Andrei Plotnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andrei Plotnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Andrei Plotnikov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Andrei Plotnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Kinnipeetav Andrei Plotnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega,
et 23.05.2015 spordisaali minnes, haaras valvur tema õlast ja pigistas seda. A. Plotnikovi õlga
lõi terav valu ja ta oli sunnitud võtma valuvaigistit. Viimase kahe aasta jooksul on A. Plotnikov
korduvalt pöördunud õlavaludega meditsiiniosakonna poole, talle on tehtud röntgen ja ta saab
perioodiliselt ravi. Kaebaja soovib Tartu Vangla valvuri poolt talle valu tekitamise, moraalse
solvamise ja provokatiivse käitumise eest kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
2. Tartu Vangla jättis 14.07.2015. a otsusega nr 1-13/141-2 A. Plotnikovi taotluse kahju
hüvitamiseks rahuldamata.
3. A. Plotnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt haaras valvur kaebaja
õlast ja surus seda sõrmedega, solvates kaebajat isikliku puutumatuse rikkumisega ja
põhjustades talle füüsilist valu. Kaebaja õlas tekkisid valud ning ta pidi võtma valuvaigistit.
Koos kaebusega esitas A. Plotnikov taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks.
4. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2015. a määrusega rahuldamata A. Plotnikovi taotluse
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ja andis
riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks aega 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
Halduskohtu määruse kohaselt ei ole Tartu Vangla valvur tekitanud kaebajale kehavigastust või
terviseriket. Kaebaja kirjeldatud valuaisting ei ole käsitletav tervisekahjustuse või
kehavigastusena, mis võiks olla aluseks kahju hüvitamise nõudele. Kaebusega soovitakse kaitsta
õigust väärikale kohtlemisele, mistõttu ei kuulu kohaldamisele riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1
p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades oli A.
Plotnikovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist 59,20
eurot.
Kuigi menetluskulud ületavad kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut, ei ole
kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Taotletav
hüvitis summas 10 000 eurot ei ole objektiivne, kuna kaebuses kirjeldatud väidetav kaebaja
õiguste rikkumine ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et oleks põhjendatud nimetatud summa
väljamõistmine. Kaebuse reaalne väärtus ei ületa 1500 eurot ning seda summat ületavas osas on
kaebuse nõue ilmselgelt perspektiivitu.
HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata osas, milles
kaebuse nõue on ilmselgelt perspektiivitu.
Kui kaebaja oleks esitanud kaebuses hüvitamisnõude ulatuses, milles kaebuse asjaoludel on
piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas (1500 eurot), siis
oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivu summas 45 eurot. Sellisel juhul ei ületaks menetluskulud
kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised
ning menetlusabi andmine ei oleks lubatud.
HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust
arvestada nende menetluskuludega, mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga.
Seetõttu tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata taotlus riigilõivust vabastamiseks
ka osas, milles kaebuse nõue võib olla perspektiivne.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. A. Plotnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus
tühistada.
Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks isegi mitte summas 10 eurot.
Halduskohus seda olukorda ei arvestanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist
täies ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et A. Plotnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 27.08.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu
Halduskohtu 27.08.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud
halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne
menetlusabi taotluse esitamist oli 59,2 eurot ja kaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv
300 eurot. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud kaebaja suutmatus tasuda kaebuse esitamisel
riigilõivu summas 300 eurot. Samas ei saa lugeda kaebajat täielikult maksejõuetuks.
8. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata asjaolust, kas esitatud kaebus on perspektiivne või
mitte, ei ole kohtul õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtupraktikas
(Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda
ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub
riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat
riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse
võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.
9. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ei võta ära kaebaja õigust pöörduda kohtusse.
Halduskohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebajal on veel võimalus oma esitatud
kaebust ja selle nõude suurust muuta, vähendades sellega ühtlasi kaebuse esitamisel tasumisele
kuuluva riigilõivu summat.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Madis Ernits
Agu Timmi