Legislator Case Law & Legislation
3-15-2000/8 AI generated

3-15-2000/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2000/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav Andrei Plotnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et 23.05.2015 spordisaali minnes, haaras valvur tema õlast ja pigistas seda. A. Plotnikovi õlga

Legislator headnote

AI generated

3-15-2000/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Plotnikovi õlga

Keywords

AI generated
protection of the euro credit and loan fraud euro banknotes issuance european order for payment procedure assistance to Ukraine cash changeover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2000

Haldusasi

Andrei Plotnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Plotnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Plotnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Plotnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Andrei Plotnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega,

et 23.05.2015 spordisaali minnes, haaras valvur tema õlast ja pigistas seda. A. Plotnikovi õlga

lõi terav valu ja ta oli sunnitud võtma valuvaigistit. Viimase kahe aasta jooksul on A. Plotnikov

korduvalt pöördunud õlavaludega meditsiiniosakonna poole, talle on tehtud röntgen ja ta saab

perioodiliselt ravi. Kaebaja soovib Tartu Vangla valvuri poolt talle valu tekitamise, moraalse

solvamise ja provokatiivse käitumise eest kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.

2. Tartu Vangla jättis 14.07.2015. a otsusega nr 1-13/141-2 A. Plotnikovi taotluse kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

3. A. Plotnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt haaras valvur kaebaja

õlast ja surus seda sõrmedega, solvates kaebajat isikliku puutumatuse rikkumisega ja

põhjustades talle füüsilist valu. Kaebaja õlas tekkisid valud ning ta pidi võtma valuvaigistit.

Koos kaebusega esitas A. Plotnikov taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2015. a määrusega rahuldamata A. Plotnikovi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ja andis

riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks aega 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Halduskohtu määruse kohaselt ei ole Tartu Vangla valvur tekitanud kaebajale kehavigastust või

terviseriket. Kaebaja kirjeldatud valuaisting ei ole käsitletav tervisekahjustuse või

kehavigastusena, mis võiks olla aluseks kahju hüvitamise nõudele. Kaebusega soovitakse kaitsta

õigust väärikale kohtlemisele, mistõttu ei kuulu kohaldamisele riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades oli A.

Plotnikovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist 59,20

eurot.

Kuigi menetluskulud ületavad kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut, ei ole

kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Taotletav

hüvitis summas 10 000 eurot ei ole objektiivne, kuna kaebuses kirjeldatud väidetav kaebaja

õiguste rikkumine ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et oleks põhjendatud nimetatud summa

väljamõistmine. Kaebuse reaalne väärtus ei ületa 1500 eurot ning seda summat ületavas osas on

kaebuse nõue ilmselgelt perspektiivitu.

HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata osas, milles

kaebuse nõue on ilmselgelt perspektiivitu.

Kui kaebaja oleks esitanud kaebuses hüvitamisnõude ulatuses, milles kaebuse asjaoludel on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas (1500 eurot), siis

oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivu summas 45 eurot. Sellisel juhul ei ületaks menetluskulud

kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised

ning menetlusabi andmine ei oleks lubatud.

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust

arvestada nende menetluskuludega, mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga.

Seetõttu tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata taotlus riigilõivust vabastamiseks

ka osas, milles kaebuse nõue võib olla perspektiivne.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. A. Plotnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.08.2015. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks isegi mitte summas 10 eurot.

Halduskohus seda olukorda ei arvestanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist

täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Plotnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27.08.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 27.08.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne

menetlusabi taotluse esitamist oli 59,2 eurot ja kaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv

300 eurot. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud kaebaja suutmatus tasuda kaebuse esitamisel

riigilõivu summas 300 eurot. Samas ei saa lugeda kaebajat täielikult maksejõuetuks.

8. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata asjaolust, kas esitatud kaebus on perspektiivne või

mitte, ei ole kohtul õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtupraktikas

(Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda

ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub

riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat

riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse

võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

9. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ei võta ära kaebaja õigust pöörduda kohtusse.

Halduskohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebajal on veel võimalus oma esitatud

kaebust ja selle nõude suurust muuta, vähendades sellega ühtlasi kaebuse esitamisel tasumisele

kuuluva riigilõivu summat.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Madis Ernits

Agu Timmi