3-15-572/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-572

Haldusasi

OÜ KST Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.12.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/026748-4 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ KST Baltic, volitatud esindaja Kaili Siilak

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaire

Vacker

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19. novembril

2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.05.2014 teate nr 12.2-3/026748-1 alusel OÜ KST

Baltic 2014. a aprilli käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsust. Menetlus lõppes

käibemaksusumma kandmisega äriühingu ettemaksukontole 09.07.2014.

2. MTA algatas 07.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/026748-2 OÜ KST Baltic 2014. a aprilli

käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsuse kontrolli menetluse ning

kohustas OÜ-d KST Baltic esitama hiljemalt 14.10.2014 2014. a aprillis kassast ja pangakontolt

tehtud väljamaksete aluseks olevad dokumendid, Bayer Motors OÜ nimel koostatud ostuarve

ja muud dokumendid, mida äriühing peab tähtsaks. Äriühing korraldust tähtaegselt ei täitnud.

3. MTA koostas 20.11.2014 kontrollakti nr 12.2-3/026748-3, milles andis äriühingule

võimaluse hiljemalt 26.11.2014 esitada oma vastuväited, kuid äriühing seda ei teinud.

4. MTA 10.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/026748-4 kohustati OÜ-d KST Baltic tasuma

maksusumma 5856,39 eurot. Maksuotsuse põhjendused:

1) Äriühingule tuleb määrata tulumaksu 5735,39 eurot seoses sellega, et 2014. a aprilli kassa-

ja arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on äriühing teinud väljamakseid, mille kohta puuduvad

algdokumendid või algdokumentide alusel tehtud koonddokumendid, mis tõendaksid

2(10)

väljamaksete seotust äriühingu äritegevusega. Nendeks väljamakseteks olid 20 000 eurot

Rünno Ubinhaini nimele selgitusega „kulude katteks“; 850 eurot „majandusraha“ äriühingu

töötajatele; 726 eurot Bayer Motors OÜ-le;

2) Vähendada tuleb 2014. a aprilli sisendkäibemaksu 121 eurot ning määrata tasumisele

kuuluvat käibemaksu 121 eurot. OÜ KST Baltic arvestas Bayer Motors OÜ-le tehtud 726 euro

suuruselt väljamakselt käibemaksu 121 eurot ning kajastas seda sisendkäibemaksu hulgas, kuid

pole maksuotsuse väljastamiseni nõutud 2014. a aprilli Bayer Motors OÜ arvet esitanud.

5. OÜ KST Baltic esitas 09.01.2015 vaide koos Bayer Motors OÜ arvega. Samuti selgitas

kaebaja, et viib 2014. a aprilli kuludokumendid 12.01.2015 MTA ametiruumidesse.

Vaides põhjendati, et OÜ KST Baltic ei olnud enne maksuotsuse lugemist teadlik MTA

07.10.2014 korraldusest ega 20.11.2014 kontrollaktist, seega ka uuest menetlusest. MTA ei ole

laiendatud menetluses kogunud vajalikke tõendeid ega nõudnud äriühingult asjaolude

väljaselgitamiseks selgitusi ja dokumente. Kogu maksuotsus rajaneb üksnes kassa- ja

arvelduskontol, kuid see ei saa olla ammendav materjal, eriti arvestades, et kontrolliti ka

tulumaksu. Asjaolu, et kontrollakt on seaduse kohaselt loetud kättetoimetatuks, ei muuda

puudulikku maksumenetlust õiguspäraseks. Äriühing on MTA-d varasemalt kuludokumentide

esitamise soovist teavitanud, kuid toona jäid dokumendid esitamata, sest MTA arestis äriühingu

pangakonto ning juhatuse liikmel ei olnud seetõttu võimalik välisriigist naasta ja dokumente

esitada. Äriühingul ei esinenud 2014. a aprillis äritegevusega seostamatuid kulutusi ja kõik

kulutused on tõendatavad. MTA ja OÜ KST Baltic vahel oli alates kontrollmenetlusest

teavitamisest 28.05.2014 tekkinud praktika suhelda e-posti teel, mistõttu tulnuks kogu

äriühingut puudutav teave edastada ka e-posti aadressile.

6. MTA rahuldas 05.02.2015 vaideotsusega nr 6-1/2559-2 vaide osaliselt, tunnistades

maksuotsuse kehtetuks sisendkäibemaksu vähendamise ja käibemaksu määramise osas ning

osaliselt kehtetuks tulumaksu määramise osas. Maksuotsus jäi kehtima 5542,40 euro suuruse

tulumaksu tasumise kohustuse osas.

Vaideotsuses selgitati, et MTA püüdis äriühinguga kontakti saada kahel erineval viisil – e-

maksuameti kaudu ja posti teel. MTA 07.10.2014 korralduse saab maksukorralduse seaduse

(MKS) § 531 lg 4 alusel kättetoimetatuks lugeda, sest posti teel korralduse OÜ KST Baltic

äriregistrijärgsel aadressil üleandmise katse ebaõnnestumisel 09.10.2014 jättis postitöötaja

postkasti teate tähtkirja saabumise kohta, kuid äriühing ei läinud saadetisele järele (vt

www.omniva.ee otsimootorist saadetise nr RR247014095EE teekonda). Seega uuest kontrollist

mitteteadasaamine on tingitud äriühingu enda käitumisest ning isegi, kui juhatuse liige ei

viibinud parajasti Eestis, tulnuks tagada äriühingu posti vastuvõtmine ja vajadusel kirjadele

vastamine selleks volitatud isikute kaudu (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Korraldus laeti

üles ka e-maksuametisse ning selle kohta saadeti teavitus aadressil info@kst.ee, mille kaudu

MTA suhtles äriühinguga juba tagastusnõude õigsuse kontrolli menetluses. Seega ei ole alust

etteheitel, et MTA on menetluse käigus suhtluskanalit muutnud. Sarnaselt saab MKS § 531 lg 4

alusel kättetoimetatuks lugeda kontrollakti (vt saadetise nr RR248110181EE teekonda) ning ka

kontrollakt laeti koostamise kuupäeval üles e-maksuametisse ning saadeti teavitus aadressil

info@kst.ee. Äriühing on posti vastuvõtmist korraldamata jättes või maksuhalduri saadetisi ja

e-kirju lihtsalt eirates viinud end olukorda, kus iseenda hooletuse või koguni tahtluse tõttu jäi

ta menetluses ära kuulamata ning tema vastuväited välja selgitamata. Täpselt samal viisil

saadetud maksuotsuse on äriühing kätte saanud, tutvudes sellega 10.12.2014 e-maksuametis.

Seega äriühing tavatsebki MTA teadete kättesaamisesse mõnevõrra valikuliselt suhtuda, mida

kinnitab lisaks äriühingu varasem käitumine (vt 23.01.2014 vaideotsust nr 6-1/1925-2, mis

käsitles 21.11.2013 maksuotsust ning 2013. a septembri käibemaksuarvestuse alusdokumentide

esitamist alles vaidemenetluses). Kuigi äriühing väidab, et tal ei olnud tagastusnõude õigsuse

3(10)

kontrolli menetluses pangakontode aresti tõttu võimalik Eestisse naasta ja dokumente esitada,

siis maksuhaldurile teadaolevalt on äriühingu juhatuse liige menetluse ajal korduvalt laevaga

Soome ja Eesti vahet sõitnud, naastes viimati Eestisse 16.10.2014. Seega tegelikult oli võimalik

dokumente varem esitada ning postiasutusest välja nõuda ka 07.10.2014 korraldus (postiasutus

alustas korralduse tagastamise menetlust alles 25.10.2014) ja 20.11.2014 kontrollakt.

Seisukoht, et sellises olukorras tuleks siiski alles vaidemenetluse käigus esitatud tõendeid

hinnata ja/või läbi viia uus maksumenetlus, muudaks MKS § 531 lg 4 ja § 54 haldusaktide

kättetoimetamise fiktsiooni ja MKS §-s 56 sätestatud maksumaksja kaasaaitamiskohustuse

põhimõtted sisutühjaks ning vaidemenetlusele eelneva maksumenetluse sisuliselt mõttetuks.

Maksuhalduril peab olema võimalus teha maksuotsuseid ka juhul, kui maksukohustuslased

maksuhalduriga mitme kuu jooksul suhelda ning tõendeid esitada ei soovi. Kuna haldusakti

õiguspärasust kontrollitakse lisaks selle andmise hetke seisuga, saab seetõttu õiguspäraseks

lugeda ka sellise menetluslikke põhimõtteid järgides koostatud maksuotsuse, mille põhiväiteks

on maksumaksjapoolne tõendite mitteesitamine, ning seda isegi juhul, kui maksumaksja esitab

nõutud tõendid pärast maksumenetluse lõppu. Erandina on hilinenult esitatud tõendite

vastuvõtmine võimalik vaid mõjuvate põhjuste olemasolul, kuid käesolevas asjas neid ei

tuvastatud. Eelnevat järeldust kinnitab MKS § 102 lg 1 p 2, MKS eelnõu (886 SE) seletuskiri

ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-07. Kuna äriühing ei esitanud maksumenetluses kas tahtlikult

või vähemalt hooletusest nõutud täiendavaid tõendeid, ei olnud tema kassast või juhatuse liikme

poolt äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha seotus ettevõtlusega tõendatud ning kuna

ühtki tehingupartneri nime, kelleni raha lõpuks jõudma pidi, või muud kontrollitavat viidet

kulutuste ettevõtlusega seotuse kohta teada ei olnud, ei olnud MTA-l võimalik ka iseseisvalt

äriühingu maksukohustust vähendavaid tõendeid koguda.

Vaideotsuses leiti siiski, et Bayer Motors OÜ-ga tehtud tehingu pealt maksude määramine ei

olnud õiguspärane. Muuhulgas pidas MTA erandlikult võimalikuks võtta OÜ KST Baltic

maksukohustust vähendavana arvesse alles vaidemenetluses esitatud Bayer Motors OÜ

21.04.2014 arvet, sest MTA oleks saanud maksumenetluses ise pöörduda selle äriühingu poole

arve saamiseks või asjaolude täpsustamiseks, kuna see polnuks liialt koormav, kuid ei teinud

seda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. OÜ KST Baltic esitas 09.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.12.2014

maksuotsuse tühistamiseks osas, milles see jäeti vaideotsusega kehtima. Kaebuse põhjendused:

1) MTA ei teinud kõike endast olenevat, et kaebaja saaks uuendatud maksumenetlusest teada.

Alates käibemaksu tagastamise õigsuse kontrollmenetlusest teavitamisest 28.05.2014 on

kaebajaga pidevalt suheldud e-posti vahendusel. Seega olid MTA-le 20.11.2014 kontrollakti

esitamisel teada kaebaja kontaktandmed, mille kaudu kaebaja saab kindlasti teada mistahes

MTA-poolsest tegevusest, eriti kui kaebaja suhtes tehakse koormavaid otsuseid;

2) MTA jättis kaebaja poolt 09.01.2015 vaides esitatud selgitused ja tõendid tulumaksu

puudutavas osas ebaõigesti arvestamata. Ainult kassa- ja arvelduskonto andmed ei olnud

maksuotsuse tegemiseks ammendav materjal. MTA-l on MKS §-st 11 tulenevalt kohustus

selgitada välja kõik asjas relevantsed asjaolud, sh maksukohustust suurendavad ja vähendavad

asjaolud. MTA jättis äriühingu töötajatele väljamakstud „majandusrahade“ õigsust ning

äriühinguga seotust tõendavad tõendid arvestamata, märkides, et ei esine mõjuvaid põhjuseid

hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmiseks. See väide on sedavõrd meelevaldsem, et vaideotsus

rajaneb maksuotsust tühistavas osas justnimelt kaebaja poolt vaidemenetluse raames esitatud

põhjendustel. Tõendite selektiivne arvesse võtmine on õigusvastane. Samadel põhjendustel oli

ebaõige jätta arvestamata ka kaebaja selgitusi 20 000 euro suuruse kassa väljamineku kohta.

Kaebaja tegevus sularaha vallates ja kasutades oli seaduspärane ning juhatuse liige kavatses

4(10)

selle arvelt teha äriühingu nimel kulutusi. Pärast kulutuste tegemist saab esitada

kuludokumendid, mis näitavad rahasumma seotust kaebaja majandustegevusega. Kaebaja on

valmis ka sularaha jäägi ette näitama (MKS § 62 lg 2). MTA ei ole sularaha ettenäitamist ega

sularaha kasutamise osas kuludokumentide esitamist nõudnud. Ebakorrektne raamatupidamine

ei tähenda iseenesest seda, et maksukohustuslane on toime pannud maksupettusi (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-40-02). Raamatupidamisarvestus ja maksuarvestus on erinevad, sest nende

eesmärgid on erinevad.

8. MTA palub 08.04.2015 vastuses kaebuse rahuldamata jätta järgmistel põhjustel:

1) MTA püüdis 07.10.2014 korraldust kätte toimetada kahel erineval viisil (vt vaideotsuse p 9).

Vaideotsuse p-s 10 on kirjeldatud ka kontrollakti kättetoimetamist. Seega nii korraldus kui

kontrollakt olid kätte toimetatud, mis tähendab, et kui isik oleks organiseerinud posti

vastuvõtmise, oleks tal olnud kahel korral võimalus maksuhaldurile asjakohaseid dokumente

edastada. Asjaolu, kas isik dokumentide kättetoimetatuks lugemise hetkel tegelikult

dokumentide sisuga tutvus, ei oma tähtsust, sest kui isik ei organiseeri posti kättesaamist, võtab

ta riski, et haldusaktid ja muud tähtsad dokumendid loetakse talle kättetoimetatuks. Seejuures

peab isik arvestama, et kui dokumendiga nõutakse nt tõendeid, siis võib nende hilisem

esitamine olla võimatu. Vastupidine seisukoht muudaks kättetoimetamise regulatsiooni

sisutühjaks;

2) Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei üritanud asjas tähendust omavaid dokumente kätte

toimetada e-posti aadressi kaudu, on asjakohatu, kuna e-posti aadressile edastati teade selle

kohta, et kaebajale on väljastatud haldusakt;

3) Kui isik maksumenetluse kestel oma organiseerimatuse ja tegevusetuse tõttu kaasa ei räägi

ega tõendeid ei esita, siis puudub hiljem vaide- või kohtumenetluses võimalus olemas olnud

tõendite esitamiseks (vt vaideotsuse p 12). Vaide menetleja ei ole selektiivselt võtnud arvesse

üksnes Bayer Motors OÜ arvet ja meelevaldselt jätnud teisi dokumente vastu võtmata. Bayer

Motors OÜ arve võeti arvesse, kuna maksumenetluse kestel arve väljanõudmine nimetatud

äriühingult oli võimalik, kuid revident ei teinud seda. Küll aga puudus maksuhalduril võimalus

pöörduda menetluse kestel mistahes kolmandate isikute poole korraldusega nõudmaks tõendeid

selle kohta, et kaebaja väljamaksed on seotud äriühingu ettevõtlusega.

9. OÜ KST Baltic selgitas 21.09.2015 avalduses täiendavalt järgmist:

1) Kaebajal ei ole võimalik väärata asjaolu, et maksumenetluse dokumendid loetakse MKS

§ 531 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks juriidilisele isikule teate jätmisega postkasti. Kõnealuse

maksumenetluse puhul ei saa aga tugineda pelgalt ühele formaalsusele ning tekitada kaebajale

seeläbi õigustamatuid tagajärgi, kui MTA on eelnevalt sama maksumenetluse raames lähtunud

kaebaja suhtes teisest formaalsusest. 2014. a maikuust saadik olid kaebaja ja MTA läbivalt

ühenduses e-posti vahendusel. Kuivõrd e-posti teel peetud kirjavahetust oli palju, tekkis sellest

MTA ja kaebaja vahel kõnealuse maksumenetluse osas vastav praktika ning kaebaja võis

eeldada, et kättetoimetamist vajav dokumentatsioon ja asjas tähtsust omav informatsioon

edastatakse talle e-posti teel. Pärast 09.07.2014, mil maksuhaldur lõpetas käibemaksu

tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse, võis kaebaja olla veendunud selle

maksumenetluse lõplikkuses. Kaebajalt ei saa mõistliku isiku arusaamast lähtuvalt isegi

eeldada, et ta pidanuks arvestama sama maksumenetluse teistkordse läbiviimise võimalusega.

MTA jättis kaebajat uuest menetlusest teavitamata viisil, mida kaebaja võis poolte vahelise

praktika kohaselt eeldada. Varem oli MTA kaebajaga nii olulistes kui ka jooksvates küsimustes

suhelnud e-posti vahendusel ning samast käitumist tuli jätkata. Ehkki teate postkasti jätmisega

dokumentide kättetoimetatuks lugemine on MTA-le seadusega ettenähtud õigus, ei ole selle

valimatu kasutamine õigustatud ega heauskne;

5(10)

2) Olukorras, kus MTA-le tagastati nii 07.10.2014 korraldus kui ka 20.11.2014 kontrollakt

märkega „hoiutähtaja möödumisel“, tulnuks MTA-l võtta kasutusele muud meetmed, et

kaebajat nendest dokumentidest teavitada. MTA-le oli juba 07.10.2014 korralduse tegemisest

selge, et kaebaja ei saanud seda äriühingu aadressil asuvast postkastist vajalikul ajal kätte.

Kaebaja kaotas õiguse dokumente vaidlustada, mis on, arvestades MTA pikaaegset

menetluspraktikat KST Baltic OÜ suhtes, taunimisväärne. MTA-le on seoses varasemate

menetlustega teatatud, et aadressilt Läänemere tee 3-11, Tallinn, kui tolleaegselt

äriregistrijärgselt postiaadressilt ta kirju kätte ei saa, kuna tegelik aadress on Majaka põik 15,

Tallinn. Vastavat asjaolu on vastustaja teatavaks võtnud juba aprillis 2014, tuues selle esile

väärteootsuses, kuid kasutab jätkuvalt kättetoimetamiseks ebaõiget aadressi. MTA käitumine

on tekitanud õigusvastase olukorra, kaebajale tuleb tõendite ja vastuväidete esitamise tähtaeg

ennistada ning relevantseid tõendeid arvesse võtta;

3) Kaebaja on 2014. a aprillis teinud kulutusi 2471,65 euro ulatuses, mida tõendavad MTA-le

esitatud tšekid. Need katavad 850 euro suurust väljamakset selgitusega „majandusrahad“ ning

ülejäänud 1621,65 eurot on äriühing katnud kassas olevast sularahast. Äriühingu kassa jääk on

18 378,35 eurot, s.o äriühing pole väljavõetud sularaha suuremas osas ära kulutanud.

10. MTA vastas 28.09.2015 seisukohas järgmist:

1) Arusaamatuks jääb väide, et maksuhaldur on suhtluskanalit muutnud. Juba vaideotsuses

märgiti, et teavitused e-maksuametis dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta saadeti

kaebajale samale e-posti aadressile, mille kaudu suheldi alates 2014. a maikuust. Kaebaja ei ole

sellele seisukohale midagi vastanud. Kui kaebaja väidab, et ta oleks dokumendid saanud kätte,

kui need oleks talle edastatud e-posti aadressile, siis pidi kaebaja kätte saama ka teated e-

maksuametisse dokumentide üleslaadimise kohta. Seega tekib põhjendatult kahtlus, et kaebaja

on tahtlikult vältinud dokumentide vastuvõtmist ja seega ka nende sisuga tutvumist;

2) Vastustaja ei nõustu, et oleks pidanud võtma kasutusele muud meetmed dokumentide

kättetoimetamiseks, kui sai teada, et kaebaja ei ole registrijärgsele aadressile jäetud teadete

peale dokumentidele postiasutusse järele läinud. MKS § 531 lg 4 mõte ongi selles, et juriidilisele

isikule oleks võimalik dokumente kätte toimetada ning isikul puuduks võimalus

kättetoimetamist hõlpsasti vältida. Kui juriidiline isik ei hoolitse posti vastuvõtmise eest, siis ta

võtab endale riski, et tema seisukoht jääb välja selgitamata, kaebuse esitamise tähtaeg hakkab

kulgema jne. 2014. a läbiviidud väärteomenetluse käigus selgitas kaebaja menetlejale, et

äriühing ei saa kirju kätte aadressilt Läänemere tee 3-11, Tallinn, kuna tegelik aadress on

Majaka põik 15, Tallinn. Nimetatud asjaolu ei mõjuta mingil viisil seda, et antud asjas on

dokumendid kaebajale kätte toimetatud registrijärgsele aadressile. Vaidemenetleja ei pidanud

vaidemenetluses esitatud tõendeid vastu võtma ja hindama ning ka kohtumenetluses tuleb

nimetatud dokumendid sisuliselt hindamata jätta;

3) Kaebaja selgitas, et aprillis 2014 tehti kulutusi 1621,65 euro ulatuses ning kassa jääk on 18

378,35 eurot ehk ülejäänud summa on senini kassas. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja

tegi väljamakse aprillis 2014 ehk ligi 1,5 aastat tagasi. Kui kassajääk on tõepoolest hetkel 18

378,35 eurot, siis tekib küsimus, miks oli vaja aprillis 2014 teha väljamakse kassasse summas

20 000 eurot ja põhjendada seda sellega, et ettevõtte tegevusest tingituna tuleb ette olukordi,

kus on vaja teha kiireid väljamakseid majanduskulude katteks. Kui 1,5 aasta jooksul pole neid

kiireid juhtumeid esinenud, siis on kaebaja esitanud ilmselgelt ebaõigeid väiteid. Kui aga

kaebaja peaks asuma seisukohale, et kohtunõudele vastates on ekslikult märgitud, et kassajääk

on hetkel 18 378,35 eurot ning tegelikkuses on see väiksem, siis tekib küsimus, kas kassast

välja võetud raha on kasutatud ettevõtlusega seoses ja kas see on tõendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(10)

11. Vaidlus on esmalt selles, kas 10.12.2014 maksuotsuse peale esitatud vaidele lisatud tõendid

jäid maksumenetluses esitamata tahtlikult või hooletusest ning kas kohus saab neid asja sisulisel

lahendamisel hinnata (I). Sisuline vaidlus puudutab seda, kas kaebajale on õigesti määratud

tulumaks 5542,40 eurot (II).

I

12. MTA tugines 10.12.2014 maksuotsuse tegemisel ainult OÜ KST Baltic 2014. a aprilli

kassakonto ja arvelduskonto väljavõtetele (tl 44-49), millest nähtus väljamaksete tegemine

21 576 euro (20 000+850+726) ulatuses. Kuna maksuotsuse tegemise ajal puudusid

maksuhalduril igasugused alg- või koonddokumendid, mis oleks tõendanud selles ulatuses

väljamaksete seotust kaebaja äritegevusega, määrati väljamaksetelt tasumisele kuuluvat

tulumaksu 5735,39 eurot.

Kaebaja esitas seejärel vaidemenetluses tõendid (tl 55-84), millest MTA arvestas Bayer Motors

OÜ 21.04.2014 arvega (tl 55) ning vähendas tasumisele kuuluvat tulumaksu 192,99 euro võrra.

Muid vaidemenetluses esitatud tõendeid (2014. a aprilli kuludokumente) vaide menetleja ei

arvestanud ning jättis maksuotsuse kehtima 5542,40 (5735,39-192,99) euro suuruse tulumaksu

tasumise kohustuse osas.

Kaebaja leiab, et kõiki vaidemenetluses esitatud dokumente tuleb arvesse võtta, sest need

tõendavad 2471,65 euro ulatuses väljamaksete seotust kaebaja äritegevusega. Vastustaja on

seisukohal, et kohus ei peaks kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid arvestama ega

sisuliselt hindama, sest kaebaja jättis need maksumenetluses esitamata tahtlikult või

hooletusest.

13. MKS § 92 lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud

arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata

jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma

maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või

tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks,

kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase

tahtlusest või hooletusest. Riigikohus selgitas otsustes nr 3-3-1-47-07 (p 12-13) ja 3-3-1-32-09

(p 27), et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda

maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui

tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest.

14. Pole kahtlust, et 2014. a aprilli kuludokumendid pidid kaebajal 2014. a oktoobris alanud

maksumenetluse ajal olemas olema. Vaideotsuses (eelkõige punktides 9-12) on maksuhaldur

põhjalikult selgitanud, miks kaebajale saab 07.10.2014 korralduse ja 20.11.2014 kontrollakti

MKS § 531 lg 4 kohaselt kättetoimetatuks lugeda, kuidas sellest tuleneb, et kaebaja jättis

maksumenetluses tõendid esitamata kas tahtlusest või hooletusest ning miks MTA ei saanud

neid tõendeid vaidemenetluses arvestada (vt ka vaideotsuse kokkuvõte käesoleva otsuse punktis

6). Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda. See tähendab ühtlasi, et vaideotsuses märgitud põhjustel

ei saa ka kohus kaebaja 2014. a aprilli kuludokumente asja lahendamisel arvestada. Kaebusele

vastuseks märgib kohus järgmist.

15. MKS § 52 lg 1 lause 2 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui

seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 2 lause 1 sätestab,

et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või

menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. MKS § 531 lg 4 teine lause

sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud

aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja

7(10)

on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Need sätted

on samas sõnastuses kehtinud alates 01.07.2013, s.o ka vaidlusaluse korralduse ja kontrollakti

kättetoimetamise ajal.

16. Kaebaja möönab, et teate postkasti jätmisega dokumentide kättetoimetatuks lugemine on

MTA-le seadusega ettenähtud õigus, kuid leiab, et tema ja MTA vahel tekkis alates 28.05.2014

praktika suhelda e-posti teel ning seetõttu tulnuks ka 07.10.2014 korraldus ja 20.11.2014

kontrollakt edastada e-posti kaudu.

Esiteks nõustub kohus vastustajaga, et olukorras, kus korraldus ja kontrollakt laeti üles e-

maksuametisse (tl 42, 43) ning nende kättesaadavaks tegemise kohta saadeti teavitused kaebaja

e-posti aadressile info@kst.ee, puudub kaebajal alus ette heita, et MTA ei kasutanud uuest

menetlusest teavitamiseks kaebaja e-posti aadressi. Vaidlust selle üle, et kaebaja e-posti

aadressile korralduse ja kontrollakti kohta teavitused saadeti, poolte vahel ei ole. Seetõttu jääb

arusaamatuks, et kui kaebaja eelistab e-posti teel suhtlemist, siis kuidas ta e-posti aadressile

saadetud teavituste kaudu uuest maksumenetlusest teada ei saanud. E-posti aadressi ei

kasutatud küll kättetoimetamiseks MKS § 54 lg 1 p 2 ja lg 3 lause 1 mõttes, mis eeldanuks

selget nõusolekut e-posti teel kättetoimetamiseks ning samuti adressaadi kinnitust dokumendi

kättesaamise kohta, kuid menetlusest teadasaamiseks olid e-maksuameti kaudu saadetud

teavitused piisavad.

Teiseks, isegi juhul, kui MTA poleks kaebaja e-posti aadressile uue menetluse kohta mingit

teavet edastanud, ei mõjutaks see korralduse ja kontrollakti kättetoimetatuks lugemist. MKS-i

kättetoimetamise sätted ei sea maksuhalduri kättetoimetamisviiside valiku vabadusele

piirangut, et kui ühes maksumenetluses on suheldud kindla suhtluskanali kaudu, ei tohi sellele

järgnevas maksumenetluses valida kättetoimetamiseks muud kanalit. Maksuhalduri

valikuvabadus on piiratud ainult sellega, kui kättetoimetamiseks on ette nähtud teatud

kohustuslik kättetoimetamisviis, kuid praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

Posti teel kättetoimetamise valimises ei olnud ka midagi pahauskset. MTA viitas vaideotsuse

punktis 11, et kaebaja tavatseb maksuhalduri teadete kättesaamisesse mõnevõrra valikuliselt

suhtuda ning MTA on kaebaja sellise käitumisega varemgi kokku puutunud (23.01.2014

vaideotsus nr 6-1/1925-2, mis käsitles 21.11.2013 maksuotsust ning 2013. a septembri

käibemaksuarvestuse alusdokumentide esitamine alles vaidemenetluses). Kaebaja poolt

21.09.2015 kohtule esitatud MTA 24.04.2014 väärteootsus nr 930014000191/11 (tl 96-99) on

seotud MTA 21.11.2013 maksuotsuse tegemisele eelnenud maksumenetlusega ning kinnitab,

et kaebajal on ennegi esinenud probleeme maksuhalduri dokumentide vastuvõtmisega ja

korralduse täitmisega. Nimetatud väärteootsusega karistati OÜ-d KST Baltic ning tema

juhatuse liiget R. Ubinhaini selle eest, et äriühing jättis tähtpäevaks 2013. a septembri

käibedeklaratsiooni esitamata, ja selle eest, et äriühing jättis tähtpäevaks täitmata maksuhalduri

12.11.2013 korralduse nr 12.2-3/19354-2, mis saadeti talle tähtkirjaga nii registrijärgsele

aadressile kui ka krüpteerituna kahele e-posti aadressile. Seega oli maksuhalduril varasem

kogemus, et kaebaja ei täida e-posti teel saadetud korraldust. Lisaks nähtub 20.11.2014

kontrollaktist (tl 34-35, kontrollakti p 1.1), et juba vaidlusalusele 2014. a aprilli käibe- ja

tulumaksu kontrollimise menetlusele eelnevalt ei õnnestunud MTA-l kaebajalt e-kirja teel

vajalikke dokumente (majanduskulude aruanne 20 000 euro kasutamise kohta, Bayer Motors

OÜ arve) isegi korduva küsimise peale saada. Seega oli kaebaja varasemat käitumist arvestades

õigustatud ja arusaadav, et maksuhaldur kasutas dokumentide kättetoimetamiseks viisi, mille

puhul kaebaja ei saaks dokumentide kättetoimetatuks lugemist hõlpsasti vältida.

17. Kaebaja väidab, et MTA-le on seoses varasemate menetlustega teatatud, et aadressilt

Läänemere tee 3-11, Tallinn ta kirju kätte ei saa, kuna tegelik aadress on Majaka põik 15,

Tallinn. Seega kasutas MTA kättetoimetamiseks ebaõiget aadressi.

8(10)

MTA 24.04.2014 väärteootsuse nr 930014000191/11 lk 4 esimesest lõigust nähtub kaebaja

juhatuse liikme R. Ubinhaini ütluste refereering selle kohta, miks jäi 2013. a septembri

käibedeklaratsioon tähtpäevaks esitamata ja 12.11.2013 korraldus tähtpäevaks täitmata. Mh

olevat R. Ubinhain ütlustes selgitanud, et „OÜ KST Baltic juriidiline aadress [on] Läänemere

tee 3-11, Tallinn, kuid sealt ei saa ta kirju kätte, kuna tegelik aadress on Majaka põik 15,

Tallinn“. Sama lõigu lõpust nähtub R. Ubinhaini lubadus minna äriregistrisse kohale ning

muuta ära OÜ KST Baltic juriidiline aadress, et edaspidi jõuaksid kõik kirjad kohale.

Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli äriühingu aadressiks 07.04.2003-11.12.2014 Läänemere

tee 3-11, Tallinn, ning alates 11.12.2014 Majaka põik 15, Tallinn. Seega ajal, mil kaebajale

vaidlusalused 07.10.2014 korraldus ja 20.11.2014 kontrollakt saadeti, oli tema registrijärgseks

aadressiks Läänemere tee 3-11, kuhu MTA õigesti dokumendid ka adresseeris (tl 32, 38). MKS

§ 531 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui menetlusosaline on soovinud dokumentide saatmist mujale

kui enda registrijärgsele aadressile, siis tuleb menetlusosalise soovi eelistada ning dokumendid

soovitud aadressile saata. Praegusel juhul ei ole tõendatud ega isegi sõnaselgelt väidetud, et

kaebaja soovis või taotles MTA-lt maksumenetluses dokumentide saatmist mujale kui

registrijärgsele aadressile. Asjaolu, et MTA sai väärteomenetluses teadlikuks sellest, et OÜ

KST Baltic tegelik aadress on Majaka põik 15 ning registrijärgselt aadressilt ta kirju kätte ei

saa, ei oma maksumenetluses dokumentide kättetoimetatuks lugemise puhul tähtsust.

Väärteomenetluses antud R. Ubinhaini ütlusi ei saa pidada selgeks sooviavalduseks, et

tulevikus saadetaks kaebaja maksumenetlustes dokumendid aadressile Majaka põik 15. Seda,

et posti teel kättetoimetamine registrijärgsest aadressist erineval aadressil eeldab selget

tahteväljendust, kinnitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-65-09, p 12. Kuigi viidatud lahendis

käsitletud juhtumi asjaolud ning lahendi tegemise aluseks olev kättetoimetamise regulatsioon

erines mõnevõrra praegusest juhtumist ja kättetoimetamise regulatsioonist, on ikkagi

kohaldatav Riigikohtu seisukoht, et ainuüksi maksuhalduri teadlikkus kaebaja tegutsemiskohast

mujal kui registrisse kantud aadressil ei ole piisav, et dokumente sellele teisele aadressile saata,

vaid isik peab dokumentide saatmist teisele aadressile taotlema. Tegelikult kinnitab seda

järeldust ka MKS § 531 lg-s 2 kasutatud väljend „menetlusosalise soovil“. Kui MTA oleks R.

Ubinhaini poolt väärteomenetluses antud ütluste põhjal saatnud dokumendid aadressile Majaka

põik 15, tekkinuks just ebakindel olukord, kus puudus selge sooviavaldus dokumentide sellele

aadressile saatmiseks ja neid ei oleks saanud MKS § 531 lg 4 järgi kättetoimetatuks lugeda.

Seega ei lükka ka see kaebaja väide ümber järeldust, et MTA 07.10.2014 korraldus ja

20.11.2014 kontrollakt on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

18. Kaebaja arvates ei teinud MTA endast kõike olenevat, et kaebaja saaks uuendatud

maksumenetlusest teada. Olukorras, kus MTA-le tagastati nii 07.10.2014 korraldus kui

20.11.2014 kontrollakt märkega „hoiutähtaja möödumisel“, tulnuks MTA-l võtta kasutusele

muud meetmed kaebaja teavitamiseks.

MTA peab dokumentide kättetoimetamiseks tegema kõik omalt poolt vajaliku, kuid haldusakti

sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist (Riigikohtu

lahendi nr 3-3-1-10-04, p 13). Praegusel juhul tegi MTA kõik omalt poolt vajaliku ning

rohkemgi, valides korralduse ja kontrollakti kättetoimetamiseks kaks erinevat seadusega

võimaldatud viisi. Asjaolu, et kaebaja on oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise

korraldamata jätnud, on tema enda risk ega sõltu maksuhaldurist. Vastustaja selgitas

vaideotsuses õigesti, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema

posti vastuvõtmise eest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-100-10, 3-3-1-65-09).

Postkasti tähtkirja kohta teate jätmisega dokumentide kättetoimetatuks lugemise mõte seisnebki

selles, et maksuhaldur ei peaks dokumentide kättetoimetamiseks ebamõistlikke pingutusi

tegema ega veenduma, et juriidiline isik dokumentidega ka tegelikult tutvuks. Kui maksuhaldur

9(10)

peaks pärast märkega „hoiutähtaja möödumisel“ dokumentide tagastamist täiendavalt püüdma

dokumente kätte toimetada, puuduks MKS § 531 lg 4 regulatsioonil üldse mõte.

19. Kaebaja väljendab üllatust, et pärast 2014. a aprilli tagastusnõude õigsuse tuvastamise

menetlust algatati tema suhtes uus maksumenetlus ning leiab, et mõistliku isiku arusaamast

lähtuvalt ei pidanud ta eeldama menetluse teistkordset läbiviimist.

Kohtu hinnangul püüab kaebaja ka nende väidetega põhjendada, et hilinenult esitatud tõendeid

tuleks ikkagi arvestada, sest ta ei osanud oodata, et tal tuleb pärast tagastusnõude õigsuse

tuvastamise menetluse lõppu hakata uues menetluses 2014. a aprilli väljamaksete kohta

tõendeid ja selgitusi esitama.

Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda enammakstud maksusumma tagastamine, et

maksuhaldur on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse

aluseid enam edaspidi kontrollida (vt otsust nr 3-3-1-8-08). Seega võis MTA pärast kaebaja

2014. a aprillikuu tagastusnõude õigeks lugemist ning käibemaksusumma kaebaja

ettemaksukontole kandmist algatada MKS § 59 lg 2 p 1 alusel üksikjuhtumi kontrolli sama

käibemaksuarvestuse suhtes ning kontrollida lisaks ka 2014. a aprilli tulumaksu arvestamise

ning deklareerimise õigsust.

MTA 20.11.2014 kontrollaktist nähtuvalt ei saanud uus maksumenetlus kaebajale ka üllatuslik

olla. Nimelt selgub, et tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses paluti e-kirja teel kaebajal

esitada majanduskulude aruanne 20 000 eurose väljamakse kasutamise kohta ning samuti Bayer

Motors OÜ ostuarve, kuid R. Ubinhain vastas 04.07.2014, et ei saa Soomest tagasi tulla ega

nõutud infot MTA-le edastada, sest äriühingu kontod on MTA poolt blokeeritud. MTA selgitas

07.07.2014 e-kirjas, et makseraskused ei saa olla takistuseks dokumentide esitamisel ning

21.08.2014 paluti korduvalt esitada nõutud dokumendid, lisaks 2014. a aprilli majandusrahade

väljamaksmise aluseks olevad dokumendid. Äriühingule anti aega kuni 25.08.2014, hoiatades,

et nõude täitmata jätmisel määratakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt tulumaksu ja

korrigeeritakse aprill 2014 käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu summa.

Äriühing ühtegi täiendavat selgitust ega dokumenti ei esitanud. Kuna kontrollakti kirjeldustest

võib järeldada, et äriühingult teabe nõudmine toimus e-kirja teel (ühelegi konkreetsele

korraldusele viidatud ei ole) ning kaebaja eelistab e-kirja teel suhtlemist, siis pidi ta MTA

21.08.2014 kirjast teada saama, et tema suhtes võidakse algatada uus menetlus. Järelikult ei ole

kaebaja väited uue menetluse üllatuslikkusest usutavad. Samas ei ole sellel ka määravat tähtust,

sest posti vastuvõtmise korraldamisel oleks kaebaja menetlusest teada saanud 07.10.2014

korraldusest, kuid oma hooletuse tõttu (väidetavalt) ei saanud.

20. Kaebaja leiab, et MTA poolt tõendite selektiivne arvesse võtmine on õigusvastane ning

maksuotsust tühistavas osas põhinebki vaideotsus just vaidemenetluses esitatud põhjendustel ja

tõendil.

MTA on aga vaideotsuses õigesti selgitanud, et pidas erandina võimalikuks arvestada Bayer

Motors OÜ 21.04.2014 arvega, kuna MTA oleks maksumenetluses saanud selle äriühingu

poole ka ise pöörduda, sest see poleks olnud liialt koormav. Kuna MTA seda maksumenetluses

ei teinud ning see on talle etteheidetav, tuli tal vaidemenetluses esitatud arvet arvestada. Teiste

väljamaksete osas peale 726 euro, mis maksti Bayer Motors OÜ-le, ei olnud MTA-l aga

maksumenetluses võimalik iseseisvalt kaebaja maksukohustust vähendavaid tõendeid koguda,

sest ühtki tehingupartneri nime ega muud kontrollitavat viidet polnud MTA-le teada.

21. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid asja

lahendamisel arvesse võtta.

II

10(10)

22. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 tulenevalt maksab residendist äriühing

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks on muuhulgas väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument.

Maksuotsuse (vaidlustatud osa) kohaselt tegi kaebaja 2014. a aprillis algdokumentidega või

algdokumentide alusel koostatud koonddokumentidega katmata väljamakseid 20 850 eurot

(20 000 eurot juhatuse liikmele selgitusega „kulude katteks“ ja 850 eurot „majandusraha“

äriühingu töötajatele). Kaebaja väitel tõendavad vaidemenetluses esitatud tšekid 2014. a aprillis

tehtud kulutusi 2471,65 euro ulatuses - tšekid katavad 850 euro suuruse väljamakse äriühingu

arvelduskontolt ja ülejäänud tšekkidel märgitud kulud kattis äriühing kassas olevast sularahast.

Kaebaja selgitas, et 20 000 euro suurune väljamakse oligi juhatuse liikmele kassasse vaba

sularaha varumine, et katta jooksvaid kulutusi.

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus on eespool

põhjendanud, miks ei saa asja lahendamisel arvestada tõenditega, mille kaebaja esitas alles

vaidemenetluses (2014. a aprilli kuludokumentidega). Vaide- ja kohtumenetluses esitatud

kuludokumendid ei kata ka suuremat osa juhatuse liikmele välja makstud summat (katmata

jääks ikkagi 18 378,35 eurot). Kaebaja paljasõnaline kinnitus kulude ettevõtlusega seotuse

kohta ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber. Kaebaja selgitused 20 000 euro suuruse

väljamakse eesmärgi kohta on ka vastuolulised ja seetõttu ebausutavad. Nimelt on kaebaja

väitnud nii seda, et nimetatud hulgas sularaha kanti äriühingu kassasse, et katta äriühingu

jooksvaid kulutusi (täpsustamata seejuures, milliseid kulutusi ja selgitamata, milline on kaebaja

majandustegevuse eripära, et on vaja nii palju sularaha kassas hoida), kui ka seda, et raha oli

tegelikult kassas alles (sest kaebaja pakkus maksuhaldurile selle raha ettenäitamist).

23. Kuna kaebaja ei ole maksuotsuse järeldusi ümber lükanud, on tulumaksu määramine

õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit