1-13-2735/499 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2735

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. septembri

2015 määrus Sergei Titovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise

valvega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Titov ja tema lepinguline kaitsja

Mihhail Firsov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. septembri 2015 määrus

muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 18. septembri 2015 määrusega jäeti Sergei Titov vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. S. Titov kannab Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 otsusega

mõistetud liitkaristust - 5 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi.

Karistusaja alguseks loeti 7. oktoober 2012 ja karistus lõpeb 7. aprillil 2018.

2. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei kaalu üles tema

käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid.

Kohus tõi välja, et S. Titovi on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Praegu kannab ta karistust

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Varasemalt on

S. Titovi karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise

väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise, avaliku varguse ja väljapressimise eest.

S. Titovi kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Korduvad

karistused näitavad, et S. Titov ei ole nendest järeldusi teinud.

Raske narkokuritegu, mille eest S. Titov praegu karistust kannab, kujutab ohtu rahvatervisele.

S. Titovi karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud paljude episoodide eest. Tema elustiili

vabaduses iseloomustab kuritegude toimepanemine. Kuriteo raskust ja tehiolusid arvestades,

ei saa sellist isikut kergekäeliselt vabastada.

S. Titovi poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne talle mõistetud karistusega. Kuigi ta

on ära kandnud poole karistusajast, ei ole see nii raske kuriteo eest piisav.

S. Titov on ohtlik avalikkusele, mis seisneb rahvatervise ohustamises, narkootikumide

levitamises, vägivalla kasutamises ja ebaseaduslikul teel majandusliku kasu saamises.

Varasemat käitumist arvestades puudus kohtul veendumus, et S. Titov oleks normitäitmisele

orienteeritud. Vabastamise korral saaks ühiskond ohustatud, kuna veendumus, et karistus on

oma eesmärgi täitnud, kohtul puudus.

S. Titovil on küll vabanedes elamispind ja töökoht ning tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, ent need asjaolud ei ole piisavad tema vabastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSED

3. Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega vabastada S. Titov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kaebuste

põhiteesid on järgmised.

3.1

Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, üht

teisele eelistamata. Vaid raske karistus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Kohus ei

arvestanud S. Titovi seaduskuulekat käitumist vangistuse kestel ning seda, et ta on läbinud

rida sotsiaalprogramme. See kõik viitab asjaolule, et S. Titov on motiveeritud

seaduskuulekaks eluks ning annab endast selleks kõik (vt ka RKKKo 3-1-1-91-06).

3.2

Väär on kohtu järeldus sellest, et S. Titov on ühiskonnale ohtlik. Ta on kolme aasta

vältel suutnud end seaduskuulekalt ülal pidada tõestades, et on asunud õigele teele.

3.3

S. Titov leiab, et Viru Maakohtu määrus ei ole põhjendatud ega seaduslik (vt ka

RKKK3-1-1-48-12, p 16.3.2, RKÜK 3-4-1-19-07, p 25 ja RKKK 3-1-1-32-12, p 7, RKKK3-

1-1-10-11, p 21, EIK 24.07.2003 Suominen versus Soome). Antud juhul ei ole kohtumääruses

ära näidatud, et asi puudutab elektroonilise järelevalve kohaldamist.

3.4

Kohtu põhjendustest nähtub, et kohtule ei piisanud ennetähtaegseks vabastamiseks

asjaoludest, milliseid pidas piisavaks nt prokuratuur ja Viru Vangla, kes toetasid S. Titovi

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. See aga tähendab, et S. Titovil puudus õigus olla ära

kuulatud asjaoludes, millist kohus pidas erandlikuks. Lugejale jääb arusaamatuks, milliseid

asjaolusid pidas kohus erandlikeks ning milline seadus need sätestab.

Kokkuvõtlikult leiab S. Titov, et kuna kohus on jätnud määruses märkimata vabastamise

tingimuse – elektroonilise valve, siis on see eksitav ja edasikaebuse esitajat diskrimineeriv,

kuna kohus on õigusi kuritarvitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga S. Titovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5. S. Titov leiab, et kuna kohus on jätnud määruses märkimata vabastamise tingimuse –

elektroonilise valve, siis on see eksitav ja edasikaebuse esitajat diskrimineeriv, kuna kohus on

tema õigusi kuritarvitanud.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohus määruse põhiosas jättis tõepoolest märkimata, et

arutluse all on vangla taotlus S. Titovi vangistustest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

elektroonilise valve kohaldamisega, nähtub kohtutoimikust, et formaalseid eeldusi on

kontrollitud ning need on ka täidetud. Asjaolu, et põhiosas on märkimata jäetud, et arutati

S. Titovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve kohaldamisega, ei

tingi aga maakohtu määruse tühistamist. Kuivõrd S. Titovi ennetähtaegse vabastamise taotluse

esitamise tähtaeg (7. juuni 2016) veel saabunud ei ole, siis ei saanud kohus vastavat taotlust

ka läbi vaadata. Samas on kohus määruse põhjendavas osas kirjutanud, et S. Titovil on kantud

pool karistusajast. KarS § 76 lg 2 p-s 1 ja KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatut arvestades, on

tahtlikus I astme kuriteos süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi

ennetähtaegse vabastamise eelduseks vähemalt poole mõistetud karistusaja ärakandmine.

Ringkonnakohus seetõttu minetusi maakohtu määruses ei näe ja selgusetuks jääb, millega S.

Titovi diskrimineeritakse.

6. Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, üht teisele

eelistamata. Vaid raske karistus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et mittevabastamise kaalukeeleks sai üksnes raske

kuriteo toimepanemise asjaolud. Nimelt on maakohus osundanud ka S. Titovi varasemale

elukäigule, mida ilmestab korduvkuritegevus (S. Titovi on 6 korral karistatud eriliigiliste

kuritegude eest), samuti on I astme kohus välja toonud, et S. Titovi on korduvalt karistatud

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ringkonnakohus märgib, et

narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine korduvalt ja grupis on I astme

kuritegu. Eeltoodu omakorda osundab riigi tahtele sanktsioneerida rangemate karistustega

suuremat hukkamõistu väärivad süüteod. Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 otsusest nähtub, et S.

Titov käitles grupis korduvalt narkootilist ainet amfetamiini mitme kuu vältel ning talle

mõisteti karistuseks 5 aastat ja 5 kuud vangistust. See karistus loeti kaetuks Viru Maakohtu 7.

novembri 2013 otsusega mõistetud karistusega, milleks on 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Ka

antud asjas mõisteti S. Titov süüdi narkootilise aine amfetamiini käitlemises grupi poolt ja

isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo. Seetõttu leiab

apellatsioonikohus, et S. Titovi vabastamine praegusel ajal, mil kantud on vaid pool mõistetud

karistusest, ei vasta tema süü suurusele ega ühiskonna arusaamale õiglasest karistusest.

7. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud S. Titovi seaduskuulekat käitumist vangistuse

kestel ning seda, et ta on läbinud rida sotsiaalprogramme. Apellatsioonikohus möönab, et

ehkki vangistusel on isiku resotsialiseerimisel kahtlemata kanda oluline roll ning oluliseks

tuleb pidada isiku käitumist kinnipidamisaja jooksul, ei saa süüdimõistetut vabastada üksnes

tuginedes tema heale käitumisele vangistuses. Hea käitumine peaks olema reegliks nii

kinnipidamisasutuses kui ka väljapool seda. Seni, kuni kohtul puudub veendumus, et

kinnipeetav suudaks ka väljaspool kinnipidamisasutust olla normikuulekas, ei ole isiku

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

18. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas