3-15-862/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-862

Haldusasi

A.K.i

kaebus

Eesti

Töötukassa

18.03.2015

otsuse

nr 7-8.1/15/0345 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.K.

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.11.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. (kaebaja) esitas 22.01.2015 Eesti Töötukassale (vastutaja) ettevõtluse alustamise

toetuse avalduse (tl 28-28p). Äriplaani kohaselt plaanis kaebaja asutada ühisrahastuse

veebiplatvormi ja taotles ettevõtte käivitamisega seotud kuludeks 4474 eurot.

3-15-862

2(6)

2. Vastustaja jättis 18.03.2015 otsusega nr 7-8.1/15/0345 (tl 30-30p) kaebajale ettevõtluse

alustamise toetuse andmata tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (TTTS) § 19 alusel, sest esitatud

äriplaan oli suure riskiga. Põhjendused:

2.1. Esitatud äriplaanis puudub täpsem ülevaade veebiplatvormi toimimisega seotud tegevuste

korraldusest. Põhjalikult on käsitletud ühisrahastuse platvormi funktsioone lõpptarbija

seisukohast, kuid välja ei ole toodud detailsemat informatsiooni igapäevasest tegevusest ning

koostööst veebiplatvormi kasutajatega. Nt ei selgu, kas äriplaanis on arvestatud klienditoega,

kuidas toimub võimalike kahepoolsete vaidluste lahendamine ning kuidas toimub äriprojektide

sisu ülevaatamine. Mainitud on, et tarkvara soetamise kulule lisanduvad turustamis-,

programmeerimis- ja tõlkekulud summas 1000 eurot, kuid täpsemat arvestuskäiku esitatud ei

ole, mistõttu ei ole võimalik hinnata rahaliste ressursside vajadust tegevuse alustamiseks.

Selgitamata on ajakulu äritegevusega seotud protsessidele. Mh on informatsioon kasutatavatest

maksesüsteemidest pinnapealne, sest ei selgu üheselt, milliseid süsteeme kasutatakse ja millised

on nende võimalused toetuste ja loodava ettevõtte poolt saadava teenustasu käsitlemiseks (raha

võetakse alles siis, kui projekt on 100% rahastatud).

2.2. Esitatud turuanalüüs on koostatud pealiskaudselt, sest ei anna ülevaadet turupotentsiaalist.

Üldistavalt on mainitud, et aktiivseid ettevõtjaid ehk üritajaid on 20-20% Eesti inimestest, kuid

täpsemat turusegmenteerimist esitatud ei ole. Selgusetuks jääb, millised ettevõtmised millistes

valdkondades sobivad ühisrahastuse kasutamiseks ja kui palju projekte käivitatakse nendes

valdkondades. Lisaks mainitakse, et kaudse konkurendi kaudu on aastas toetatud üle

3000 projekti, kusjuures projekti keskmise summaks on ca 2000 eurot. Äriplaanis nimetatud

konkurendi veebilehelt (http://www.hooandja.ee/blog/hooandja-ratastel) selgub, et tema on

viimase 2,5 aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot ehk ca 8 korda

vähem kui äriplaanis toodud hinnang. Seetõttu ei saa olla kindel, et äriplaanis on

turupotentsiaaliga objektiivselt arvestatud ning toetuse eest luuakse jätkusuutlik ettevõtte.

2.3. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud ülevaadet äriplaanis mainitud välismaiste edukate

ühisrahastuse platvormi kaudu toetatud projektide kohta. Hindamata on, kuidas nendes

jagunevad ettevõtluse ja loomevaldkonna projektid, millest tulenevalt ei saa olla kindel, et

keskendumine ettevõtluse suunaga projektidele on konkurentsieeliseks sihtturul.

2.4. Äriplaanist ei selgu kindel turundusstrateegia, lisaks puudub detailne turundusmeetmete

elluviimise ajakava. Välja ei ole toodud ülevaadet konkurendi turundustegevusest ja selle

mahust. Lisaks ei ole võimalik hinnata nimetatud turundusmeetmete sobivust, kuna

turuanalüüsi osas ei ole välja toodud täpsemat turusegmenteerimist. Taotleja ei ole hinnanud,

kui suure veebiplatvormi kasutajate puhul on võimalik saada piisavalt projekte ja toetajaid, et

tagada ühisrahastuse platvormi jätkusuutlik toimimine ning ei selgu selle külastajate arvu

saamised kulud, sh ajakulu.

2.5. Äriplaanile lisatud hinnapakkumise alusel ei ole võimalik hinnata selle vastavust äriplaanis

väljatoodud platvormi lahenduse kirjeldusele, millest tulenevalt ei saa olla kindel, et äriplaan

on teostatav selles ettenähtud ressurssidega.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-4) vastustaja 18.03.2015 otsuse

nr 7-8.1/15/0345 tühistamiseks. Põhjendused:

3.1. Otsus on õigusvastane. Seda ei ole põhjendatud seaduses nõutud viisil ja ulatuses, see on

diskretsioonivigadega,

ebaproportsionaalne,

kaebaja

huve

ja

õiguspäraseid

ootusi

põhjendamatult ja ülemääraselt kahjustav. Lisaks on otsus tehtud valede andmete alusel.

3-15-862

3(6)

3.2. Arusaamatuks jääb, milles seisneb äriplaani suur risk. Kaebaja lähtus äriplaani koostamisel

täpselt vastustaja ette nähtud juhendist. Kaebajale ette heidetud puuduolevaid käsitlusi ja

äriplaani osasid juhise järgi esitama ei pea. Kaebajal ei olnud võimalik ette näha, et vastustaja

asub tema äriplaani hindama mingite muude, salajaste kriteeriumide alusel. Äriplaan ei saa olla

suure riskiga ainult selle pärast, et vastustaja mõtleb tagantjärele välja uusi põhjendusi ja

kehtestab uusi reegleid, millele äriplaan peaks vastama. Tegemist on otsitud põhjendustega.

3.3. Väär on vastustaja väide, et kaebaja on märkinud äriplaanis konkurendi (Hooandja) kaudu

aastas toetatud projektide arvuks üle 3000. Vastustaja on sellest vääralt tuletanud, et kaebaja ei

ole arvestanud objektiivselt turupotentsiaaliga ja ettevõte ei ole jätkusuutlik. Vääradel faktidel

põhinev otsus ja tehtud järeldused ei ole õiged.

3.4. Kui vastustaja leidis, et äriplaanis on enneolematu risk ja tõsised puudused, siis oleks

vastustaja võinud küsida täpsustavaid küsimusi ning anda kaebajale võimaluse esitada selgitusi

ja kõrvaldada puudused. Seega on vastustaja rikkunud hea halduse tava ja haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-st 40 tulenevat kaebaja õigust olla ära kuulatud.

3.5. Kaebaja täitis endise maksumaksjana seadusest tuleneva kohustuse ja tasus töötasu arvelt

kõik maksud, kuid riik jättis omapoolse toetuskohustuse täitmata.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (tl 56-58). Põhjendused:

4.1. Vastustaja veebilehel toodud äriplaan ja äriplaani koostamise abimaterjal on soovituslik ja

abistav vahend. Äriplaani vorm ega struktuur ei ole kohustuslikud. Vastustaja hindas äriplaani

sisuliselt.

4.2. Tõepoolest on kaebaja äriplaanis kaudse konkurendi (Hooandja) puhul märgitud

3000 projekti asemel 300 projekti ja otsusesse on sattunud viga. Tegemist on otsuse koostamise

hetkel, mitte äriplaani hindamisel tehtud veaga. Konkurendi veebilehelt ilmneb, et konkurent

on viimase 2,5 aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Kaebaja toob

aga välja, et 1 aastas on vahendatud ligi (300 projekti × 2000 eurot projekti kohta) 600 000 eurot

– seega on need andmed eksitavad isegi siis, kui kaebaja on ülehinnanud turusuuruse mitte 8,

vaid ca 2 korda. Kaebaja hinnangud turupotentsiaalile on oletuslikud ja jätkuvalt ei saa olla

kindel, et äriplaanis on turupotentsiaaliga arvestatud objektiivselt ning toetuse eest luuakse

jätkusuutlik ettevõte. Äriplaani peatükis 7 „Turg ja kliendid“ puuduvad konkreetsed uuringud

ja ligikaudsedki arvud, kui palju on äriplaanis kirjeldatud teenust vajavaid kliente. Nähtuvad

vaid kaebaja enda subjektiivsed hinnangud. Platvormi jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline,

et oleks samaaegselt piisav arv toetajaid ja kasutajaid, sest vastasel juhul ei leia toetajad projekte

või projektide autorid toetajaid.

4.3. TTTS eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks

peab kavandatav ettevõtlus olema jätkusuutlik, mille eelduseks lisaks kaebaja ettevõtluse

alustamise pädevuse olemasolule on ka äriidee elluviimiseks kavandatud veenva ja

jätkusuutliku äriplaani olemasolu. Juhul, kui esitatud äriplaanis toodud andmed on suuresti

põhistamata või puudulikud, puudub vastustajal kindlus, et äriplaan on jätkusuutlik ning sellest

tulenevalt loeti äriplaan ka suure riskiga olevaks, kuna ei täida TTTS-s sätestatud eesmärke.

Vastustajal puudub kindlus, kas luuakse uusi töökohti.

4.4. Kui taotleja esitatud äriplaan on suure riskiga, toob see TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt kaasa

taotluse rahuldamata jätmise ning vastustajal puudub sellisel juhul kaalutlusõigus, kas toetust

anda või mitte. Vastustaja on aga kaalunud ja põhjendanud, millised on äriplaani riskid ning kas

need on sellised, mis mõjutavad ettevõtte jätkusuutlikkust.

3-15-862

4(6)

4.5. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebaja taotluses olid

niivõrd ulatuslikud puudused, et nende kõrvaldamiseks tulnuks koostada ja esitada tervikuna

uus äriplaan, ei olnud otstarbekas anda kaebajale eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ka

kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud

äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et

vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole vastustajalt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele

juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, milles seisnevad

äriplaani olulised puudused. Tegemist ei olnud vormi- või pisivigadega. Vastustaja hindas

äriplaani tervikuna. Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise tingisid üksnes olulised

puudused äriplaanis (äriplaani teenuste osutamise protsessi kirjeldus, turuanalüüs,

turundusplaan jm). Seetõttu on põhjendatud ka äriplaani suure riskiga olevaks lugemine.

Kaebaja kohustuseks on esitada selline äriplaan, mis ei jätaks lahtisi otsi ega tekitaks

kahetimõistmist. Äriplaani menetlemisel lähtutakse üksnes äriplaanis sätestatust ja kui

äriplaanis toodud andmed on vastuolulised või puudulikud, puudub vastustajal kindlus, kas

äriplaan suudab selles sätestatud eesmärke täita.

4.6. Seadus ei sätesta riigi poolt töötule ettevõtluse alustamise toetuse andmise kohustust

imperatiivsena. Toetust antakse, kui taotleja vastab TTTS § 19 lg-s 1 toodud tingimustele ja ei

esine TTTS § 19 lg-s 4 toodud toetuse andmist välistavaid asjaolusid. Hinnang, kas äriplaan on

suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav

ettevõte pole jätkusuutlik või kui otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis

ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ja vastustajal tuleb selline taotlust jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses viidanud konkreetsele normile, mille alusel otsustati

kaebajale ettevõtluse alustamise toetust mitte määrata. Vastustaja viitas vaid TTTS §-le 19, mis

reguleerib erinevaid ettevõtluse alustamise toetusega seotud küsimusi – toetuse taotlemise

õigust, taotluse esitamise ja lahendamise korda, toetuse andmisest keeldumise aluseid, toetuse

kasutamise reegleid ja selle kontrolli, toetuse tagasinõudmist ja toetuse suurust. Vastustaja

põhjendas toetuse andmata jätmist kaebaja esitatud äriplaani suure riskiga. Viidatud põhjusel

saab jätta toetuse andmata TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel. Selle sätte järgi ei anta ettevõtluse

alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Seega, kuigi vastustaja ei

esitanud vaidlusaluses otsuses konkreetset sätet, mille alusel otsustati jätta kaebajale toetus

andmata, oli konkreetne alus iseenesest otsuse andmise ajal olemas ja TTTS §-st 19 lihtsast

leitav. Kaebajale kui õigusteadmistega isikule ei saanud õige normi leidmine raskusi tekitada.

6. Vastustajal on õigus selles, et TTTS § 19 lg 4 p 5 ei anna talle õigust kaaluda, kas toetust

maksta või jätta see maksmata. Kui haldusmenetluse käigus äriplaani hindamisel leiab

tuvastamist, et äriplaan on suure riskiga, tuleb jätta toetus TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel andmata.

Norm on imperatiivne.

7. Samas tuleb vastustajal kasutada kaalumist hindamaks, kas esitatud äriplaan on suure

riskiga või mitte. Seda, mis on suur risk, ei ole TTTS-s reguleeritud. Tegemist on määratletama

õigusmõistega. Seega on seadusandja jätnud selle mõiste sisustamise vastustaja ülesandeks. See

omakorda toob vastustajale kaasa kohustuse põhjendada haldusaktis, kuidas ta mõistet „suur

risk“ sisustab ja millistel põhjustel on esitatud äriplaan suure riskiga, mis õigustab toetuse

andmata jätmist.

3-15-862

5(6)

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani hinnata ega kaaluda, kas äriplaanis esinevad vead

toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 5 nimetatud suure riski või mitte. Kohus kontrollib vaid, kas

vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud

kaalutlusreegleid.

9. Tutvunud kaebaja äriplaaniga ning vastustaja etteheidetega sellele, nõustub kohus

vastustaja seisukohaga, et äriplaan on pealiskaudne. Kaebajal on küll olemas idee, kuid ta ei ole

teinud enne äriplaani koostamist põhjalikumaid uuringuid ega ole äriplaanis kõiki selle

elluviimise ja toimimise etappe ja ohte käsitlenud. Vastustaja etteheited on põhjendatud.

Vastustaja väljatoodud puudused on äriplaanis tõepoolest olemas. Kaebaja ei ole püüdnud neid

kaebuses ümber lükata. Tegemist on oluliste puudustega, mis näitavad, et kaebaja ei ole oma

äriplaani põhjalikult läbi mõelnud. Ettevõtjal peab olema selge ja reaalne nägemus äriplaani

elluviimiseks vajalikest tegevustest, aja- ja ressursikulust ning lõpptulemist. Äriplaan peab

olema koostatud sellise põhjalikkusega, et ka vastustajale jääb selle läbitöötamisel veendumus,

et plaan võib tõenäoliselt õnnestuda. Samasugune kohustus on ettevõtjal ka oma äriplaani nö

mahamüümisel teistele investoritele. Vastustaja juhend ei saagi anda äriplaani koostamiseks

väga täpseid juhiseid, sest iga ettevõtja ideed ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad.

Vastustaja on õigus nõuda, et äriplaan oleks koostatud sellise konkreetsusastmega ja selles oleks

kajastatud sellised konkreetsed andmed, mis omavad äriplaani realiseerumise perspektiivi

hindamisel tähendust. Vastustaja ei ole praegusel juhul esitatud asjassepuutumatud etteheiteid

ega nõudnud ülemääraste andmete kajastamist äriplaanis. Kohus ei sea iseenesest kaebaja

äriideed kahtluse alla, kuid seda ei saa pidada piisavalt läbimõelduks. Põhjalikult läbimõtlemata

ja ette valmistamata äriplaani õnnestumise risk on madal, sest ettevõtja ei ole osanud kõikide

ohtude ja kuludega arvestada.

10. Vastustaja kohustuseks on tagada ettevõtluse alustamise toetuse sihipärane kasutamine.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida riigipoolse toetuse jagamist nõrkadele,

ebarealistlikele või läbimõtlemata äriplaanidele, mis kannavad endas suurt riski, ning

selekteerida välja ettevõtjad, kes suudavad oma majandustegevusega suure tõenäosusega

kehtivas turusituatsioonis toime tulla. Vastustaja on põhjendanud suurt riski äriplaani tõenäolise

jätkusuutmatusega. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud ei ole kulutada avalikke

ressursse äriplaani elluviimiseks, mis ei pruugi erinevatel põhjustel õnnestuda ega taga TTTS

eesmärki saavutada võimalikult kõrge tööhõive (TTTS § 1 lg 1) ja töötu töölerakendumine

(TTTS § 9 lg 3). Sellises olukorras toetuse väljamaksmine toob suure tõenäosusega hiljem kaasa

toetuse tagasi küsimise (TTTS § 19 lg 8), mis omakorda toob kaasa täiendava halduskoormuse,

aga koormab ka ettevõtjat ennast.

11. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes oma otsuses selgitanud, et vastustaja ei pea olukorras,

kus esitatud äriplaan on sedavõrd suurte puudustega, et vajab täielikku ümbertöötamist, andma

taotlejale juhiseid esitatu ümbertegemiseks ja võib jätta taotluse rahuldamata ilma eelnevalt

puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata (vt 02.02.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-2351

(p 15), 11.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2967 (p 11) ja 18.12.2014 otsus haldusasjas

nr 3-13-2005 (p 10)). Selline seisukoht on põhjendatud ka tulenevalt põhimõttest, et kui

äriplaani tuleks põhjalikult muuta, siis ei oleks puuduste kõrvaldamise nõue eesmärgipärane.

3-15-862

6(6)

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul oli kaebaja äriplaan sedavõrd oluliste

puudustega, et tähtaja andmine selle puuduste kõrvaldamiseks ei oleks olnud põhjendatud.

Kaebajal tulnuks esitada põhjalikult ümbertöötatud või täiendatud äriplaan, mis oleks

eelduslikult vajanud enam aega ja pannud kaebajale kohustuse üle hinnata oma äriplaani

perspektiivikus. Samas ei olnud kaebajal keelatud pärast vastustaja otsuse saamist esitada

vastustajale uus ettevõtluse alustamise toetuse avaldus koos ümbertöötatud või täiendatud

äriplaaniga, milles oleks vastustaja esiletoodud puudused kõrvaldatud.

12. Vaidlusaluses otsuses on kaks trükiviga.

12.1. Esiteks mainitakse, et kaebaja on äriplaanis toonud välja aktiivsete ettevõtjatena 20-20%

Eesti inimestest. Tegelikult on kaebaja toonud äriplaanis välja, et aktiivseid ettevõtjaid on

20-25%. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselge trükiveaga, mis ei saanud kuidagi mõjutada

otsuse sisu. Vastustaja ei ole nimetatud näitajaga sidunud ühtki äriplaanile tehtud etteheidet.

12.2. Teiseks mainib vastustaja, et kaebaja on näidanud äriplaanis konkurendi turuosana

3000 projekti aastas keskmisega summaga ca 2000 eurot projekti kohta. Tegelikult tõi kaebaja

äriplaanis välja, et konkurent teostas aastas üle 300 projekti keskmise summaga ca 2000 eurot

projekti kohta. Kuigi tegemist oli ilmselge trükiveaga, mõjutas see mingil määral vastustaja

otsust, sest vastustaja järelduse kohaselt oli kaebaja eksinud turupotentsiaali hindamisel suures

suurusjärgus. Vastustaja parandas selles osas otsuse põhjendusi kohtumenetluses, tuues välja,

et kuigi turupotentsiaali hindamisel ei eksitud nii suures suurusjärgus, kui otsuses ette heideti,

oli eksimus siiski olemas, sest konkurendi näitajad oli äriplaanis näidatust siiski 2 korda

väiksemad. Kohtul puudub antud juhul kindlus, kas vastustaja oleks jätnud kaebajale toetuse

määramata ka juhul, kui ta oleks juba otsuse tegemisel saanud arvestada kaebaja eksimusega

turupotentsiaali hindamisel väiksemas ulatuses. Samas ei too selline vastustaja viga antud juhul

kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist, sest muud vastustaja tehtud etteheited kaebaja äriplaanile

olid põhjendatud ja ainuüksi nendest piisas, et lugeda kaebaja äriplaan suure riskiga olevaks.

13. Kohtu hinnangul on vastustaja otsus piisavalt põhjendatud, järgib kaalutlusreeglid ja on

õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik