3-15-1343/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-1343

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Kalle Kauba (Kaup) kaebus Tartu Vangla 7. mai 2015

käskkirja nr 6-2/566 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Kalle Kaup

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta rahuldamata Kalle Kauba taotlus istungi

korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.

2. Rahuldada Kalle Kauba kaebus.

3. Tühistada Tartu Vangla 7. mai 2015 käskkiri nr 6-

2/566.

4. Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse välja riigilõiv 15

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 16. november 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 7. mai 2015 käskkirjaga 6-2/566 karistati Kalle Kaupa distsiplinaarkorras Tartu

Vangla kodukorra punkti 17.1.11 süülise rikkumise eest noomitusega. Distsiplinaarrikkumine

seisnes selles, et 8. aprillil 2015 väljus K. Kaup ilma loata tööruumidest.

Kalle Kaup esitas 8. mail 2015 Tartu Vanglale vaide vangla 7. mai 2015 käskkirja 6-2/566

kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 25. mai 2015 vaideotsusega nr 1-11/296-2 Kalle

Kauba vaide rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 27. mail 2015 Kalle Kauba kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse

kohaselt taotleb K. Kaup Tartu Vangla 7. mai 2015 käskkirja nr 6-2/566 tühistamist.

Tartu Halduskohus võttis 5. juuni 2015 määrusega K. Kauba tühistamiskaebuse menetlusse ning

määras 7. septembri 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja märgib, et ei öelnud õpetajale A. Romannile, et läheb õue värsket õhku hingama, vaid

et läheb välja värsket õhku hingama, milleks õpetaja loa ka andis. Praktika teooriaõpetaja A.

Gogolini on selgitanud, et eelmisel aastal viidi praktikat läbi õppeklassis ning seoses ventilatsiooni

puudumisega võisid õpilased vanglatööstuse hoovis hingata värsket õhku selleks kokkulepitud

kohas.

2015. aasta märtsi lõpus vanglatööstuse välisuksele tekkinud ametlik paber keelas vanglatööstuse

töölistel minna vanglatööstuse sisehoovi, kuid sõna praktikant oli punase pastakaga maha

tõmmatud. Kaebaja ei pidanud aru saama, et kõrvaloleval teatel rohelisega allajoonitu on olulisem

kui punasega mahatõmmatu.

4. Kuigi kodukorra punkt 17.1.14, mis sätestab, et vastav peatükk on kehtiv ka õppepraktikal

viibivatele kinnipeetavatele, siis tegelikkuses seda nõuet ei järgita. Näiteks on olemas dušširuumid

töölistele, kuid nende kasutamine on praktikantidele keelatud.

7. 24. septembril 2015 saabus kohtusse pöördumine, milles kaebaja märgib, et ei ole varasemalt

avaldanud, millist menetlusviisi ta soovib. Kaebaja märgib, et kui on võimalik ja kohus peab seda

võimalikuks, siis ta sooviks asja arutamist istungil, et end paremini väljendada ja kutsuda

tunnistajaks T. Lukk.

Kaebaja hinnangul on vaidluse all küsimus, kas ta väljus tööruumidest loaga või loata. Kaebaja

rõhutab, et ta küsis õpetajalt luba minna välja värsket õhku hingama. Kaebaja hinnangul said nad

õpetajaga üksteisest valesti aru. Samuti on kaebaja seisukohal, et antud juhul oleks olnud õigem,

et temaga oleks läbiviidud üksnes vestlus. See oleks täitnud oma eesmärki, vestlusel selgitati, et

käitus valesti ning kaebaja sai sellest aru ega pole sama tegevust korranud.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla

7. mai 2015 käskkiri nr 6-2/566 on õiguspärane.

Tartu Vangla märgib, et jääb 25. mai 2015 vaideotsuses nr 1-11/296-2 toodud seisukohtade juurde.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust küsimuses, kas K. Kaup viibis vanglatööstuse hoovis, vaid selles,

kas ta võis seal viibida. K. Kaup on endale soodsal viisil tõlgendanud vanglatööstuse välisuksel

olnud infot, jättes tähelepanuta kodukorra väljavõtte, milles oli esile tõstetud punkt 17.1.11, mille

kohaselt on kinnipeetaval keelatud ruumidest väljuda. Seda sõltumata asjaolust, kas kinnipeetav

on tööline või praktikant. Tööstuse uksele kinnitatud väljavõte kodukorrast oli antud hetkel

kaalukam info, kuna tegu on õigusaktiga, samas kõrval olev info on üksnes teave rikkumise

tagajärgede kohta. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse kontrollida vastuoluist infot, et välistada

toimepanekut info väärtõlgendusest.

Praktika õpetaja A. Romanni sõnul on kaebajat varasemalt suuliselt teavitatud asjaolust, et

üldjuhul on praktika käigus väljas viibimine keelatud. Vastav luba antakse erandkorras vaid prügi

või proovitükkide konteinerisse viimiseks. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja ei olnud teadlik

keelust lahkuda tööruumidest.

Antud juhul ei oma tähtsust varasemalt rakendatud praktika, kuna karistuse määraminese aluseks

olnud kodukorra punkt 17.1.11 on käesoleval ajal kehtiv ning sellest tulenevaid nõudeid on

täitmiseks kohustuslikud. Varasemad toimunud eksimused ei ole õigustuseks ebaõige praktika

jätkamisele. Praegu on praktikandil õpetaja loal lubatud hingata värsket õhku akna all või ajutiselt

klassist väljuda. Väljumise all ei ole mõeldud väljumist hoovi.

6. Vastustaja hinnangul on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole midagi valesti

teinud. Tartu Vangla rõhutab, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja väljus 8. aprillil 2015 kella 14:50

ajal ilma loata tööruumidest.

7. Asjakohatu on kaebaja väide, et tema ei ole A. Romannile öelnud, et ta läheb õue värsket õhku

hingama, vaid et läheb välja värsket õhku hingama, milleks A. Romann ka loa andis. Olenemata

sellest, millise küsimuse küsis A. Romannilt kaebaja, ei muuda see olematuks fakti, et

praktikaõpetaja ei andnud K. Kaubale luba minna tööstushoovi värsket õhku hingama, kuid

kaebaja seda siiski tegi. A. Romann on distsiplinaarmenetluse käigus ütlusi andes samuti

kinnitanud, et lisaks praktikaõpetajale on ka vanglatööstuse meistrid kinnipeetavale selgitanud

tööstuseruumides kehtestatud korda. Sellest tulenevalt on vastustaja aseisukohal, et kaebaja oli

kehtivast korrast teadlik.

8. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et talle jääb arusaamatuks, mis osas kehtib Tartu Vangla

kodukorra punkt 17.1 praktikantidele ja mis osas see kehtib töötajatele. Tartu vangla osutab, et

kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ega vaidemenetluse käigus viidanud sellele, et ta läks ilma

loata vanglatööstuse hoovi tänu sellele, et tal tekkis kodukorra sätete mõistmisega probleeme.

Vastustaja nendib, et vanglatööstuse uksel olnud sildid võisid olla eksitavad. Samas ei ole eluliselt

usutav, et kaebajas ei tekkinud kahtlust, miks on järsku kehtivat korda muudetud ning miks on

vanglatööstuse uksele pandud informatsioonis punase pastapliiatsiga tehtud käsitsi parandus.

Kaebajal oli võimalik täiendavalt üle küsida, kas tööstuse hoovi minek on lubatud või mitte.

9. Distsiplinaar- ega vaidemenetlusekäigus ei ole kahtluse alla seatud asjaolu, et keevitamisel

tekkivad aurud on tervisele kahjulikud. Praktikaklassis on tagatud minimaalse ventilatsiooni

olemasolu ning praktikaklassis on parema õhuvahetuse tagamiseks ette nähtud akende avamise

võimalus.

10. Kinnipeetava viibimine vanglaterritooriumil kohas, kus ta tegelikult viibida ei tohi ning

omaalgatuslik reeglitest üleastumine, on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Nii kinnipeetavate

eneste kui ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks on oluline, et vangla teaks, kus kinnipeetavad

kindlal ajahetkel viibivad ning et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil kohtades, kus see

ei ole neile ette nähtud.

Kohtu seisukoht

11. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega karistatud Tartu Vangla

kodukorra p 17.1.11. nõuete süülise rikkumise eest 8. aprillil 2015.

Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla

kodukorra (kodukord) p 17.1.11. järgi on kinnipeetavatel iseseisvalt ilma loata tööruumidesse

sisenemine ja tööruumidest väljumine keelatud.

Vaidlust ei ole selles, et 8. aprillil 2015 oli K. Kaup vanglatööstuses praktikal. Kella 14.50 ajal

läks kaebaja vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama. Seega väljus K. Kaup tööruumist.

Otsustamaks, kas kaebaja täitis sellega distsiplinaarrikkumise koosseisu ning kas tema karistamine

vangistusseaduse § 63 lg 1 järgi oli õiguspärane, tuleb esmalt kontrollida, kas tal oli tööruumist

väljumiseks pädeva isiku luba.

12. Kaebaja tegeles keevitustöödega vanglatööstuse praktikaklassis. Keevitusgaaside kahjuliku

mõju vähendamiseks vajas kaebaja enda kinnitusel värsket õhku ning lahkus klassist pärast seda,

kui oli praktikaõpetajale väljumisest teatanud. Vastustaja möönab, et praktikaõpetaja A. Romann

oli pädev andma kaebajale luba vanglatööstuse sisehoovil viibimiseks. Samas nähtub A. Romanni

distsiplinaarmenetluses antud ütlustest (tl 27 pöördel), et ta ei andnud kaebajale luba

vanglatööstuse ruumidest väljumiseks.

Kohtu hinnangul tuleneb kodukorra p-st 17.1.11., et kinnipeetava väljumine tööruumist on

õiguspärane juhul, kui tal on selge luba selliseks tegevuseks. Vastavalt peab kinnipeetav olema

veendunud, et talle on antud luba just tööruumist lahkumiseks. Luba tööruumist väljumiseks ei saa

pidada antuks, kui ei ole selge, kas luba anti üksnes klassiruumist väljumiseks või ka

vanglatööstuse hoonest väljumiseks, või kui pädev isik ei vaidle vastu kinnipeetava teatele, et ta

kavatseb vanglatööstuse hoonest väljuda.

Käesoleval juhul ei nähtu distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest, et kaebajale oleks antud luba

minna vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama.

13. Kaebaja selgituse kohaselt arvas ta, et praktikaõpetaja luba minna värsket õhku hingama oli

piisav vanglatööstuse ruumidest lahkumiseks, sisehoovi viival uksel olnud näidisettekandest,

millel sõna „praktikant“ oli punasega maha tõmmatud ning varasemast praktikast, kus

praktikandid käisid vanglatööstuse sisehoovil värsket õhku hingamas, tulenes, et tööruumist

väljumise keeld kaebajale ei laienenud.

Kohus leiab, et kaebaja selgitustest ei ilmne asjaolusid, mis kõrvaldaks talle etteheidetava teo

õigusvastasuse. Samas saab kaebaja selgitustest järeldada, et ta ei teadnud, et vanglatööstuse

ruumidest väljumisega rikub ta kodukorra p-s 17.1.11. sätestatud keeldu, kuid tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.

14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt

asunud seisukohale, et K. Kaup on kodukorra p 17.1.11. rikkumisega täitnud distsiplinaarsüüteo

koosseisu.

15. Vastavalt VangS § 63 lg 1 ls-le 1 vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Seega on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine kaalutlusotsus ning iga koosseisupärane

tegu ei pea tingimata kaasa tooma distsiplinaarkaristuse määramist. Pädev isik võib rikkumise

asjaolusid, kinnipeetava isikut ja teisi asjakohaseid kaalutlusi arvestades otsustada jätta

distsiplinaarsüüteo toime pannud kinnipeetava karistamata.

16. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on

põhjendatud ning vajalik vangla julgeoleku ja distsiplinaarkorra tagamiseks nii eri- kui

üldpreventiivsel eesmärgil. Kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid samalaadset

rikkumist ei olnud kaebaja varem toime pannud. Rikkumisega ei kaasnenud raskeid tagajärgi ja

kaebaja on teinud juhtunust vajalikud järeldused, kuid kinnipeetava motiveerimiseks järgida

vangistust reguleerivaid õigusakte, määrati talle karistuseks noomitus.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale karistuse määramisel kaalutlusõigust õiguspäraselt

teostanud. Karistamise otsuse motiveerimine üldsõnaliselt vangla julgeoleku ja karistamise

üldpreventiivse toimega välistab osaliselt VangS § 63 lg-st 1 tuleneva diskretsiooni kasutamise,

kuna neil kaalutlustel peaks igale distsiplinaarrikkumisel järgnema karistuse määramine.

Nimetatud kaalutlused on küll asjakohased, kuid üksnes seostatult rikkumise asjaolude ja

võimaliku mõjuga vangla julgeolekule üldiselt. Käesoleval juhul ei ole vastustaja selliseid seoseid

välja toonud. Rikkumise iseloomu silmas pidades ei ole kaebaja karistamise vajadus

üldpreventiivsel eesmärgil vangla julgeoleku tagamiseks kohtule ka ilmsena äratuntav.

Pidades silmas rikkumise asjaolusid, eelkõige, et kaebaja eksis talle klassist väljumiseks antud loa

ulatuses, vanglatööstuse uksel oli vastuoluline informatsioon kaebaja teo keelatuse kohta ning

varasemalt on vanglatööstuse ruumidest sisehoovi väljumist aktsepteeritud ning käskkirjas

esitatud tõdemust, et kaebaja on teinud juhtunust vajalikud järeldused, ei saa karistuse määramise

vajadus tuleneda ka eripreventiivsest eesmärgist. Olukorras, kus rikkumist saab pidada kergeks,

s.t rikkumisega ei ole olulisi õigushüvesid intensiivselt ohustatud, rikkumine on toimunud seetõttu,

et isik ekslikult pidas oma käitumist õiguspäraseks ning on teo keelatust hiljem mõistnud ja

tunnistanud, on vähemalt kaheldav, kas esineb vajadus karistuse määramise kaudu mõjutada isikut

edaspidi õigusvastasest käitumisest hoiduma, kui samaaegselt ei esine muid asjaolusid, mis

viitaksid sellisele vajadusele.

17. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik

haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et karistuse määramise osas ei vasta kaevatav käskkiri HMS § 54

ja § 56 lg-te 1 ja 3 nõuetele kaalumisvea tõttu. Puudus käskkirja põhjendamisel on selline, mis

võis mõjutada asja otsustamist.

Seetõttu tuleb Tartu Vangla 7. mai 2015 käskkiri nr 6-2/566 tühistada.

Kaebus rahuldatakse.

18. 24. septembril 2015 kohtusse saabunud menetlusdokumendis on K. Kaup taotlenud asjas

istungi korraldamist suuliste selgituste andmiseks ning kontaktisik T. Luki tunnistajana

ülekuulamiseks.

Kohtu hinnangul asja lahendamisel puudub vajadus tõendada vanglatööstuse uksel olnud

näidisettekande päritolu. Vastustaja on möönnud, et näidisettekanne oli uksele kinnitatud.

Kaebajale etteheidetud tegevusega distsiplinaarrikkumise koosseisu objektiivsete ja subjektiivsete

tunnuste täitmine ei sõltu näidisettekande päritolust. Seetõttu pole T. Luki tunnistajana

ülekuulamine vajalik. 7. septembri 2015 määruses toodud põhjustel ei pea kohus jätkuvalt

vajalikuks asjas istungi korraldamist ka kaebaja täiendavate selgituste ärakuulamiseks. Vastavalt

jäävad rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta.

5. juuni 2015 määrusega rahuldas kohus kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tulenevalt HKMS § 118 lg-st 2 tuleb riigilõiv 15 eurot

mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud (riigilõiv 15

eurot) tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti Swedbank kontole nr EE522200221013264447 või nr

EE502200221014193355, SEB Pank kontole nr EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti

filiaali kontole nr EE873300333499990003 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr

EE401700017002872300.

Maksekorralduses

tuleb

märkida

personaalne

viitenumber

99915700073093 ja selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ja makse liik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik