3-15-2547/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2547

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Verner

Silm

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.P.

(isikukood xxxxxxxxxxx)

J.P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1. kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J.P.`ile (ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale kaasomandiosale

kinnisasjast asukohaga xxxxxx Harjumaa (registriosa xxxxxx) summas 79 747,44 eurot;

1.2. Maanteeameti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegevate keelumärgete

kandmiseks J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnistuse

nr XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXxxxxxx);

1.3. Kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks,

millega keelatakse üksnes A.P. `il (ik xxxxxxxxxxx) käsutada ühisomandis olevat

kinnisasja asukohaga xxxxx Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn (registriosa xxxxxxx);

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.

Seejärel toimetada määrus kätte J.P.ile ja A.P.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2(6)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

09.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kohtulik hüpoteek summas 79 747,44 eurot J.P.`ile kuuluvale kaasomandi

osale asukohaga xxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxx) ning luba seada käsutamise keelumärked

J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnuse nr XXxxxxxx) ja

Ford Transit (nr XXXxxxxxx). Lisaks palus MTA kohtult luba seada kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärge, millega keelatakse A.P. `il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja

asukohaga xxxxx, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn (registriosa xxxxxxx).

2. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt. Maksuhalduri menetluses on Harkko OÜ

(registrikood 12052700) maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 08.10.2015 on Harkko OÜ

maksuvõlg kokku 66 456,20 eurot (põhivõlg 49 654,06 eurot ja arvestuslik intress summas 16

802,14 eurot), mis on tekkinud A.P.`i ja J.P.`i juhatuse liikmeteks oleku ajal. A.P. ja J.P. on

alates 01.02.2011 kuni 19.03.2014 Harkko OÜ juhatuse liikmeteks ning alates 01.02.2011 kuni

28.02.2014 ka äriühingu osanikud. A.P.`i ja J.P.`i juhatuse liikmeteks oleku ajal tekkinud

maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodil 03.2013-11.2013 esialgu valesti deklareeritud

ja hiljem parandatud deklaratsioonide parandustest, millega suurendati tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (edaspidi TSD)

deklareeritud ning neilt maksusummadelt arvestatud intressist.

On leidnud tõendamist, et Harkko OÜ ei ole kontrollitaval perioodil töötajatele tehtud kõiki

maksustamisele kuuluvaid väljamakseid deklareerinud õigeaegselt ning on jätnud maksud peale

deklaratsioonide parandamist maksmata, seetõttu on äriühing rikkunud sotsiaalmaksuseaduse

§ 9 lg 1 p 1 ja p 4; kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p1 ja p 4 ning töötuskindlustuse seaduse

§ 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3.

3. Esitatud taotlusega on maksuhaldur algatanud A.P.`i ja J.P.´i suhtes maksumenetluse, mille

eesmärgiks on tuvastada, kas A.P. ja J.P. äriühingu seaduslike esindajatena on rikkunud

süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-

le 3 on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks käesoleva taotluse esitamine.

4. Täitetoimingute eesmärgiks on tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 40 lg

1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse

maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

5. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, oli

Harkko OÜ juhatuse liikmetel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada Harkko OÜ maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg

1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral

rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt

on vastutusotsuse lg-s 1 tegemine A.P.`ile ja J.P.il`e võimalik ning nende vara suhtes võib

taotleda MKS § 136¹ nimetatud luba.

Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine A.P.`ile ja J.P.`ile, kes

vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest summas 66 456,20 eurot.

6. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning

vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. Harkko OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu

õigusvõime.

3(6)

7. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud Harkko OÜ maksuvõlga sisse

nõuda, kuna Harkko OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega piisavalt registervara, mille arvelt oleks

võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuvõla sundtäitmist alustati juba 10.02.2014.

Seega on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.

8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.P. ja J.P. on Harkko OÜ äriühingu

juhatuse liikmetena põhjustanud süülise rikkumisega Harkko OÜ-le maksuvõlad, kuna jätsid

õigeaegselt ning teadlikult deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud.

Maksukohustused deklareeriti korraga tagantjärele alles pärast maksuhalduri poolt vastava

märgukirja saamist, kuid kohustusi täitma ei asutud. Arvestades A.P.`i ja J.P.`i käitumist, on

taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguteks loa andmata jätmisel võivad isikud asuda

hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

9. A.P.`i ja J.P.`i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu,

et juhatuse liikmetena pole A.P. ja J.P. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete

tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul A. P.`i ja J.P.`i suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma

vara.

10. Taotleja hinnangul on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda

võimatuks.

11. MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg möödunud ei ole.

12. Taotleja peab otstarbekaks seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

käsutamise keelumärge, millega keelatakse A.P.`il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja

asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxxxx (registriosa xxxxxxx)

ning seada kohtulik hüpoteek J.P.`ile (ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale kaasomandiosale

kinnisasjast asukohaga xxxxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxxx) summas 79 747,44 eurot.

Võttes arvesse kinnisasja orienteeruvat turuhinda, koormatisi ning asjaolu, et A.P.`ile kuuluva

kinnisasja puhul on tegemist ühisomandis olevaga, mille osas ei ole teada A.P.`ile kuuluva osa

täpne suurus, siis võib A.P.`i vara täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus

maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Maksuhaldur leiab,

et antud juhul on põhjendatud keelumärke seadmine selliselt, et ühisomandi käsutamine

keelatakse üksnes A.P.`il. Teisi A. P.`ile kuuluvaid kinnisasju ei ole põhjendatud ega

otstarbekas koormata, kuna nende turuväärtusest on maksuhalduri nõude rahuldamiseks

ebapiisav.

Maksuhaldur peab otstarbekaks paluda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J. P.`i omanduses

olevale ½ kaasomandiosale. Kuna J. P.`ile kuuluva nimetatud kinnisasja väärtus ei ole piisav

maksuhalduri nõude täitmiseks siis on põhjendatud seada keelumärked ka tema nimele

registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnistuse nr XXxxxxxx) ja Ford Transit

(nr XXxxxxxx). Teisi J. P.ile kuuluvaid kinnisasju ei ole põhjendatud ega otstarbekas koormat,

kuna nende turuväärtus on väike ning maksuhalduri nõude rahuldamiseks ilmselgelt ebapiisav.

13. Maksuhaldur leiab, et sundtäitmise kulud on käesoleval juhul põhjendatud 20% ulatuses.

14. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui A.P. ja J.P. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui A.P. või J.P. soovivad kanda

4(6)

deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks A.P.i puhul 66 456,20 eurot ja

J.P.i puhul 66 456,20 eurot.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega lihtmenetluses. MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

16. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1

p 1) ning taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite

registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku

hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

17. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

18. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

5(6)

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohtu hinnangul tuleb taotlus

rahuldada.

19. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega A.P.`i ja

J.P.`i suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, §

40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu

14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. A.P. ja J.P. on äriregistri

kohaselt olnud Harkko OÜ juhatuse liikmed ajavahemikul 01.02.2011 – 19.03.2014. Seega olid

mõlemad isikud äriühingu juhatuse liikmed ajal, mil äriühingule tekkis maksuvõlg summas

66456,20 eurot. Järelikult on võimalik, et A. P. ja J. P. vastutavad äriühingu maksuvõla eest.

20. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et A.P.`i ja J.P.`i eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võivad isikud hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse

sundtäitmine osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kohtu hinnangul viitab sellele

isikute käitumine Harkko OÜ juhatuse liikmena, mil jäeti õigeaegselt ja teadlikult

deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud, maksukohustus

deklareeriti tagantjärele ja alles pärast vastava märgukirja saamist, kuid kohustusi täitma ei

asutud;

taotleti

maksuvõla

ajatamise

graafikut

väites,

et

maksuvõla

põhjustas

raamatupidamislik eksimus (ja maksuvõlg tekkis sellest) ning paluti maksuvõla tasumise

ajatamist. Selle tulemusel saavutati, et pangakontod vabastati vahepeal aresti alt, kuid peale

seda graafikut täitma ei asutud (juba esimesest osamaksest summas 30 000 eurot). On

tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse.

Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta kavatseb MTA vastutusotsuse teha, olid juhatuse liikmed

kohustatud MKS § 8 lg 1 järgi tagama rahaliste ja mitterahaliste Harkko OÜ kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juhatuse liige kohustuse tahtliku

või

raskest

hooletusest

rikkumise

korral

maksuvõla

tekkimise

eest

solidaarselt

maksukohustuslasega. Antud juhul on MTA-l põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikmete

tegevuse tegelik eesmärk oli hoida kõrvale maksude tasumisest ja A.P. ning J.P. on korraldanud

äritegevuse selliselt, et tekkis maksuvõlg. Äriühing sattus nende tegevuse tulemusel

majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine osutus äriühingult võimatuks.

Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile

luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne

kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

21. Taotleja on kirjeldanud, et Harkko OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise

toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud

enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas krediidiasutustele korralduste edastamist 20.12.2013.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Harkko OÜ-l ei ole e-

kinnistusraamatu andmebaasist nähtuvalt registervara, mille arvelt oleks võimalik nõuet

rahuldada. Pangakontodele raha ei ole laekunud. OÜ Harkko nimele registreeritud

mootorsõiduk realiseeriti kohtutäituri abiga, ent sealt laekus ettemaksukontole 2 806, 55 eurot

ja peale seda enam laekumisi ei ole toimunud.

6(6)

Maksuvõla sundtäitmist alustati 10.02.14.a. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

Harkko OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

22. Kohus leiab, et valitud meetmed – kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmine J.P.`ile kuuluvale kaasomandi osale

asukohaga xxxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxx) summas 79747,44 ja kasutamise keelumärke

seadmine J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnuse nr

XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXxxxxxx) ning käsutamise keelumärke seadmine A.P.`i

ühisomandis olevalale kinnisasjale asukohaga xxxx, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn

(registriosa xxxxxxx), on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed. Taotletud viisil on

võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastavad täitetoimingud koormavad

maksukohustuslasi minimaalselt.

23. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on otsustatud just taotluses märgitud

meetmete kasuks. Nii on taotluses selgitatud, et A.P.`ile kuuluv kinnisasi on ühisomandis ning

pole selge A.P.`ile kuuluva osa täpne suurus. Nimetatut ning kinnisasja orienteeruvat turuhinda

ning koormatisi arvestades ei ole välistatud, et täitemenetluse käigus realiseerimisel ei ole

maksuhalduri nõuet võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Maksuhaldur on selgitanud

ka J.P.`i kinnisasja koormamist ning valitud meedet (kohtulik hüpoteek). Kohtu hinnangul on

need põhjendused asjakohased. Ka J. P.`ile kuuluvate sõidukite osas keelumärke seadmist peab

kohus põhjendatuks, kuna taotluses nimetatud asjaoludest ning taotluse lisadest nähtub, et

koormatava kinniasja väärtus ei ole maksuhalduri nõude täitmiseks piisav.

24. Arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi ei koorma maksuhalduri valitud meetmed

maksukohustuslast ülemäära. J. P.`il säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja

käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja

õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

Ka A. P.`i kinniasjale käsutamise keelumärke seadmine ei koorma maksukohustuslast

ülemäära. Maksuhaldur on hinnanud kinnisasja väärtust ning põhjendanud käsutamise

keelumärke seadmise vajadust. Lisaks on kohtu hinnangul kinnisasjale käsutamise keelumärke

või kohtuliku hüpoteegi seadmine tõenäoliselt leebemad meetmed kui arvelduskontode

arestimine.

25. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui A.P. ja J.P. on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastvalt MKS §-s 122 loetelule.

Maksuhaldur selgitas, et soovides kanda deposiidina tagatissumma, on kantava deposiidi

väärtuseks A.P.`i puhul 66 456,20 eurot ja J.P.`i puhul 66 456,20 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka

täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

Karin Kalmiste

kohtunik