2-14-40470/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-40470

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-40470

Tsiviilasi

PlusPlus

Legal OÜ

hagi

Karin

Petersoni

vastu

839,14 euro nõudes

Tsiviilasja hind

839,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PlusPlus Legal OÜ (rk 12752805; asukoht Jõe 3,

10151

Tallinn),

esindaja

Triin

Linholm,

e-post

menetlus@plusplus.ee;

kostja Karin Peterson (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Legal OÜ hagi Karin Petersoni vastu osaliselt.

2. Välja mõista Karin Petersonilt PlusPlus Legal OÜ kasuks 656 (kuussada viiskümmend

kuus) eurot ja 20 senti, millest 328,10 eurot on põhinõue ja 328,10 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 78% ulatuses Karin Petersoni kanda ja 22% ulatuses PlusPlus

Legal OÜ kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-14-40470 PlusPlus Legal OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 300 (kolmsada) eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 125 eurot

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Karin Petersonilt PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud 234 (kakssada

kolmkümmend neli) eurot.

4. Välja mõista Karin Petersonilt PlusPlus Legal OÜ kasuks viivis menetluskulult

234 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja XX.XX 28.09.2015

edasiandmiseks kostjale. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

2(3)

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 21.12.2010 ja

27.12.2010 sõlmitud liitumislepingud ning 21.12.2010 sõlmitud seadme järelmaksuleping

lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute

lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.12.2010 ja

27.12.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 30708239, 30980664, 31257173,

31529647 ja 31803222) eest tasumata 419,57 eurot, mis on hageja põhinõudeks. Samas nähtub

kohtule esitatud arvest nr 31803222, et tasumisele kuuluv summa 419,57 eurot koosneb

eelmise perioodi võlgnevusest 331,93 eurot ning võlgnevuse sissenõudmise kulust 87,64 eurot.

Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.7, mille kohaselt on klient

kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuste sissenõudmisega,

sh kulutused võlgnevuste sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute abi

eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu

suurus ca 26,4% eelmise perioodi võlgnevusest 331,93 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale

kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu

87,64 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub

kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 328,10 eurot, sest arves nr 31257173

sisaldub viivis 3,83 eurot (419,57 – 87,64 – 3,83 = 328,10). Arvestades hagiavalduses

märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 328,10 eurot viivisenõude katteks.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 656,20 euro ulatuses, millest 328,10 eurot

on põhinõue ja 328,10 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3(3)

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~78% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

234 eurot (78% 300 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

234 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik