1-15-8427/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-8427

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13.oktoober 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Jüri Vissak Kaitsja advokaat Aivar Kello

Kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav E.G, IK XXX; sünniaeg: 26.septembril 1995.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.septembrist 2015.a,

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud E.G vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu E.G-le Liivalaia kohtumaja 13.juuli 2015.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-5377 mõistetud kolme (3) aasta pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud liitkaristusest kuulub kohesele E.G ärakandmisele üheksa (9) kuud vangistust.

E.G poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata 19.jaanuarist 2015.a.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud liitkaristuse osa, s.o kahte (2) aastat kolme (3) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane kahe (2) aasta viie (5) kuu E.G pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

E.G katseaega hakata arvestama Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.juuli 2015.a otsuse kuulutamisest kriminaalasjas nr. 1-15-5377, kontrollnõuete kohaldamist arvata nimetatud kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse E.G kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

E.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagina kannatanu AS E.G-lt Olerex (registrikood: 10136870; arveldusarve: EE552200001120193906, Swedbank) kasuks ükssada kümme (110) eurot 49 senti.

Asitõendid – 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.G-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud E.G menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700072366. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringko

nnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

E.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

• 27.novembril 2014.a kella 10:48 paiku tankis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Aardla 107 asuvas AS-i Olerex Räni tanklas sõiduauto BMW reg nr XXXX kütusepaaki 42,22 liitrit bensiini 95 koguväärtusega 50,89 eurot ja sõitis minema, jättes tangitud kütuse eest maksmata;

• 27.novembril 2014.a kella 19.04 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Paides Tallinna 59 asuvas AS Olerex Paide tanklas sõiduauto BMW reg nr XXXX kütusepaaki 50,04 liitrit bensiini 95 koguväärtusega 59,60 eurot ja sõitis minema, jättes tangitud kütuse eest maksmata.

Sellega pani E.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes E.G-le käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus - 6 kuud vangistust - kaetuks temale 13.juulil 2015.a Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud 3-aastase vangistusega, millest kulub kohesele ärakandmisele 9 kuud vangistust alates kinnipidamisest, s.o 19.jaanuarist 2015.a ning karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.G ei pane 2- aastase 5-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

E.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ning mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu AS Olerex kokku summas 110,49 eurot. Kokkuleppega on E.G hagi õigeks võtnud ja on nõus sellega, et kohus nimetatud summa temalt kannatanu kasuks välja mõistab. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub E.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud

E.G suhtes jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata, kuna käesoleva süüdistuse näol on tegemist tegudega, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatav on ligikaudu 9 kuud vangistuses viibinud ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, samuti tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum