3-15-2062/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2062

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas

1000 eurot

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Mittevaraline kahju tekkis

kaebajale väidetavalt sellega, et Viru Vangla avas kaebajale Viru Ringkonnaprokuratuurist

saabunud kirja ja andis selle hilinenult üle.

J. Reinomägi oli 05.05.2015 esitanud Viru Vanglale ka samasisulise kahju hüvitamise taotluse

koos hilisemate täiendustega, mille Viru Vangla jättis 31.07.2015. a vastusega nr 6-16/59-5

rahuldamata. Koos kaebusega esitas J. Reinomägi kohtule taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega rahuldamata J. Reinomäe taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus jättis kaebuse

käiguta ning andis kaebajale riigilõivu, summas 30 eurot, tasumiseks aega 15 päeva arvates

määruse jõustumisest.

Halduskohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta menetlusabi, kui menetluskulud

ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud

taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud

sundkindlustuse maksed, maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eelnimetatud nõude

järgimine on kohtule kohustuslik ning tähtsust ei saa omada see, kuidas kaebaja ise oma

maksuvõimet hindab ning missuguseid tulusid ja kulutusi ta ise arvestatavaks peab. Seejuures

pole tähendust sellel, kas kinnipeetava sissetulek on stabiilne või mitte ning, kas tema arvele

on raha laekunud töötasu näol, eraisikute ülekannetena või mingil muul viisil.

Tegemist ei ole ka põhiseaduse vastase korraga, sest see võimaldab menetluskuludest

vabastada kõik isikud, kellel puuduvad nende tasumise võimalused ja nõuab kulude kandmist

vaid neilt, kellel on vastavad võimalused siiski olemas. Olukord, kus kohus vabastab

riigilõivu tasumise kohustusest kinnipeetava, kelle isikuarvele laekuvad summad võimaldavad

vastavat kulutust kanda, tähendaks riigi piiratud rahaliste ressursside ebaotstarbekat

kasutamist. Sama põhimõte kehtib ka kaheldavate eduväljavaadetega kaebuse puhul. Seetõttu

on seaduseandja jätnud eelnimetatud sätete kehtestamisega riigilõivu tasumise kohustuse ja

selle tasumata jätmisest tulenevad tagajärjed isiku kanda.

Põhiseaduse §-st 15 tulenev õigus pöörduda kohtusse ei ole absoluutne, seadusandjal on õigus

määratleda selle piirid ja kohaldamise kord ning halduskohtumenetluse seadustikus

kehtestatuga ongi just seda tehtud.

Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud isikukonto väljavõte näitab, et kaebaja arvele on

nelja viimase kuu jooksul enne kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamist 16.08.2015 laekunud

170 eurot. Sellest tuleb maha arvestada nõuete fondi võetud 35 eurot ja vabanemisfondi

arvatud 14 eurot. Kaebaja eelnevalt osutatud seadusesätete kohaselt menetlusabi andmisel

arvesse võetav kahekordne keskmine kuusissetulek on seega 60,50 eurot, mis on piisav, et

tasuda ära kaebuse nõuetest tulenev 30 euro suurune riigilõiv.

Kohus märkis, et eeltoodud põhjustel ja järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul võimalik anda

kaebajale riigipoolset abi riigilõivu tasumiseks. Seega jäi tema menetlusabi taotlus

rahuldamata ja kaebus käiguta.

3.

01.10.2015 esitas J. Reinomägi riigi õigusabi taotlusena ja teabenõudena pealkirjastatud

pöördumise, kuid halduskohus tõlgendas seda põhjendatult kui määruskaebust halduskohtu

25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks, millega ei vabastatud kaebajat riigilõivu tasumisest

hüvitamiskaebuse esitamisel ja nõuti temalt 30 euro suuruse riigilõivu tasumist. Kaebaja

nn. pöördumise põhjendustest nähtuvalt ei ole ta nõus menetlusabi taotluse kohta tehtud Tartu

Halduskohtu 25.09.2015. a kohtumääruse põhjendustega ja leiab, et ta pole maksujõuetuse

tõttu võimeline riigilõivu tasuma ning riigilõivu nõudmisega rikutakse tema õigusaktidest

tulenevaid õigusi. Pöördumine on esitatud 25.09.2015. a määruse vaidlustamiseks kehtestatud

kaebetähtaja piires ning selle järgi on võimalik aru saada, mida ja millisel põhjusel kaebaja

vaidlustab.

4.

07.10.2015. a määrusega võttis halduskohus J. Reinomäe määruskaebuse menetlusse,

jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Samas määruses lahendati

ära ka kaebaja 01.10.2015. a määruskaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Tartu Halduskohus tõlgendas J. Reinomäe 01.10.2015 esitatud pöördumist õigesti

määruskaebusena, mis on esitatud Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse peale.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. J. Reinomägi on küll 01.10.2015

esitatud pöördumise pealkirjastanud riigi õigusabi taotlusena ja teabenõudena, kuid selles

esitatud seisukohtadest on aru saada, et J. Reinomägi ei ole rahul sellega, et Tartu

Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega tema menetlusabi taotluse rahuldamata ja nõudis

temalt riigilõivu tasumist.

7. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega J. Reinomäe menetlusabi taotluse

rahuldamata, viidates HKMS § 112 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei anta menetlusabi siis, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline

on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha

arvatud sundkindlustuse maksed, maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebajal oli menetlusabi andmisel arvesse võetav

kahekordne keskmine kuusissetulek 60,50 eurot, mis on igati piisav selleks, et tasuda ära

kaebuse nõudest (1000 eurot hüvitist) tulenev 30 euro suurune riigilõiv. Seega ei saa kaebajat

pidada maksejõuetuks isikuks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et HKMS § 112 lg 1 p 1 piirab kaebaja

põhiseaduslikku õigust kaebusega kohtusse pöörduda, s. o rikutakse PS §-s 15 sätestatut.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nõuet tasuda kohtusse pöördumisel või edasikaebuse

esitamisel riigilõiv ja kõigile füüsilistele isikutele halduskohtumenetluses kehtivat

menetlusabi andmise piirangut ei ole alust pidada PS §-ga 15 vastuolus olevaks. Riigikohus

on näiteks pidanud riigilõivude kehtestamise ja ühtlasi kohtusse pöördumise ning

edasikaebeõiguse riive legitiimseteks eesmärkideks menetlusosaliste osavõttu

õigusemõistmise kulude kandmisest ehk seda, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava

avalikõigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt (Riigikohtu üldkogu otsus asjas

nr 3-2-1-67-11, punkt 25.5; otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 44), ja

menetlusökonoomiat ehk eesmärki vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamist

(üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 25.5; otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punktid 44 ja 45).

Käesoleval juhul ei saa ka konkreetse hüvitamiskaebuse esitamisel nõutavat 30 euro suurust

riigilõivusummat pidada liiga kõrgeks riigilõivusummaks arvestades seda, et taotluse

esitamisele eelnenud kuudel on kaebajal olnud sissetulek olemas talle erinevate eraisikute

poolt tehtud rahaülekannete näol.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 25.09.2015. a määruse muutmata.

Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/