3-15-2235/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2235

Haldusasi

SV Capital OÜ ja Instmark OÜ kaebus Finantsinspektsiooni

05.08.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-6 õigusvastaseks

tunnistamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks

vaadata

kaebajate 22.07.2015 taotlus uuesti läbi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada SV Capital OÜ ja Instmark OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. SV Capital OÜ esitas 22.02.2012 Finantsinspektsioonile (vastustaja) taotluse, milles soovis

järelevalvemenetluse algatamist Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes ning ettekirjutuse

tegemist kutsuda tagasi filiaali juhatajad Regina Raag ja Olavi Pakkonen.

SV Capital OÜ esitas 19.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks

vaadata 22.02.2012 taotlus läbi (haldusasi nr 3-12-803).

Vastustaja leidis 07.05.2012 vastuses SV Capital OÜ-le, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS)

§ 4 lg-st 3 tulenevalt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda finantsjärelevalve algatamist või

konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali

juhtide sobivuse küsimuse sisuline lahendamine kuulub Soome finantsjärelevalveasutuse

pädevusse (vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 96 lg-le 11). Vastustaja märkis, et võtab

SV Capital OÜ taotluses esitatud asjaolud teatavaks ning arvestab nendega edasises

järelevalvetegevuses. FIS § 4 lg-st 3 ning § 54 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei teavita

Finantsinspektsioon taotlejat järelevalvemenetlusest, sest finantsjärelevalvemenetlus pole

avalik, järelevalveandmed on konfidentsiaalsed ja antud juhul puudutavad andmed kolmandate

isikute õigusi.

Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2012 määrusega haldusasja nr 3-12-803 menetluse seoses

nõude lahendamisega vastustaja poolt.

3-15-2235

2(6)

2. SV Capital OÜ saatis 17.05.2012 vastustajale kirja, milles ei nõustunud vastustaja

07.05.2012 kirjas toodud seisukohtadega. SV Capital OÜ palus teatada tema 22.02.2012

taotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse kavandatavast lõpptähtajast ning kui menetluse

tulemusena on antud haldusakt, siis väljastada selle ärakiri, samuti teavitada Soome pädevat

asutust SV Capital OÜ 22.02.2012 taotlusest.

Vastustaja jäi 12.06.2012 kirjas oma 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtade juurde.

SV Capital OÜ esitas 12.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

vastustajat teatama 22.02.2012 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse kavandatavast

lõpptähtajast või kui järelevalvemenetluse tulemusena on juba lõpphaldusakt tehtud, siis

väljastama selle ärakirja (haldusasi nr 3-12-1469).

Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1469 kaebuse

põhjusel, et halduskohtule on juba varem esitatud kaebus sama nõudega samal alusel ning

korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui selle osas on olemas jõustunud kohtumäärus

menetluse lõpetamise kohta.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2012 määrusega SV Capital OÜ määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 07.08.2012 määruse muutmata, leides, et ehkki kaebuse nõue ja

alus olid formuleeritud mõnevõrra erinevalt haldusasjas nr 3-12-803 esitatud kaebusest, oli

sisuliselt vaidlus jätkuvalt selle üle, kas vastustaja on SV Capital OÜ 22.02.2012 taotluse läbi

vaadanud ja sellele asjakohaselt vastanud. Kui SV Capital OÜ ei pidanud vastustaja 07.05.2012

vastust piisavaks või põhjendatuks, tulnuks selle üle vaielda haldusasjas nr 3-12-803.

Riigikohtu halduskolleegium jättis 11.12.2012 määrusega nr 3-7-1-3-429-12 SV Capital OÜ

määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. SV Capital OÜ esitas 07.07.2015 vastustajale taotluse tema 22.02.2012 taotluse alusel läbi

viidud menetluse uuendamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjas nr 1.1-7/3445-1 vastustajale tegelikkusele

mittevastavate andmete esitamisega. SV Capital OÜ soovis, et ta kaasataks menetlusse

kolmanda isikuna ning talle tehtaks teatavaks taotlust lahendav haldusakt.

Vastustaja selgitas 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-3, et arvestades finantsjärelevalve

sõltumatust (FIS § 4 lg-d 2 ja 3) ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet (FIS § 54

lg-d 1 ja 2), puudub SV Capital OÜ-l õigus nõuda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes

järelevalve menetluse algatamist ning informatsiooni vastustaja poolt läbiviidavate

järelevalvemenetluste kohta. Seda on selgitatud ka 07.05.2012 kirjas. Samuti on Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaal äriregistri andmetel likvideerimisel ja likvideerijaks on vandeadvokaat

Reimo Hammerberg (Advokaadibüroo Sorainen AS).

SV Capital OÜ esitas 19.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.07.2015

vastuse nr 4.12-3/2409-03 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata

07.07.2015 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-15-2080).

Tallinna Halduskohus tagastas 12.10.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2080 kaebuse

kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult.

4. SV Capital OÜ ja Instmark OÜ (koos kaebaja) esitasid 22.07.2015 vastustajale taotluse,

milles palusid lugeda neid järelevalvemenetluses kolmandateks isikuteks, kuulata nad enne

lõpphaldusakti tegemist ära ja toimetada neile lõpphaldusakt kätte. Taotluste põhjendustest

nähtuvalt saatis Nordea Bank AB Eesti filiaal kriminaalbüroo raskete kuritegude talitusele

3-15-2235

3(6)

24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1, mis sisaldas SV Capital OÜ ja temaga seotud isikute kohta

tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

5. Vastustaja selgitas 05.08.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-6, et arvestades finantsjärelevalve

sõltumatust (FIS § 4 lg-d 2 ja 3) ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet (FIS § 54

lg-d 1 ja 2), puudub kaebajatel õigus nõuda informatsiooni vastustaja poolt läbiviidavate

järelevalvemenetluste kohta. Seda on selgitatud ka varem. Nordea Bank AB on Rootsi

Kuningriigi krediidiasutus, kelle üle, sh tema Eesti filiaali üle, teostab reeglina järelevalvet

Rootsi finantsjärelevalveasutus.

6. Kaebajad esitasid 04.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.08.2015

vastuse nr 4.12-3/2409-6 õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebajate 22.07.2015 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-15-2235). Kaebajad selgitavad, et said

08.06.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali seaduslike

esindajate Vahur Krafti ja Ivar Kallasti 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1, mis sisaldab valesid

faktiväiteid ja võis mõjutada vastustaja otsust SV Capital OÜ 22.02.2012 avalduse alusel

järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhid

on käitunud ebausaldusväärselt, kahjustades nii endi kui ettevõtte ärialast reputatsiooni, aga ka

kaebajate ärimainet ega sobi seetõttu krediidiasutust juhtima. Seetõttu peab vastustaja algatama

finantsjärelevalve.

Kaebajad

taotlesid

22.07.2015

esitatud

taotlusega

vastustajalt

haldusmenetluse uuendamist ja nende kaasamist menetlusse kolmandate isikutena. Vastustaja

05.08.2015 vastus on õigusvastane, sest vastustajal on kohustus kaebajate taotlus sisuliselt läbi

vaadata. Antud juhul on pädev finantsjärelevalvet teostama just vastustaja.

7. Vastuseks halduskohtu 09.09.2015 määrusele, milles juhiti kaebajate tähelepanu Nordea

Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerimisele ja juhtorganite liikmete vahetumisele, selgitasid

kaebajad 23.09.2015 seisukohas, et vastustajal on lisaks KAS § 50 lg-s 1 sätestatule õigus

kohaldada KAS § 972 lg-s 4 ja § 104 lg 1 p-s 12 toodud meetmeid. Kaebajad ei nõua, et

järelevalvemenetluse tulemusena kohaldataks just kaebajate taotletud meetmeid. Vajalikud

meetmed peab valima vastustaja ise. Selleks tuleb aga viia läbi nõuetekohane menetlus, mida

kaebajad soovivadki. Regina Raag, Olavi Pakkonen ja Ivar Kallast jätkavad tööd juhtivatel

kohtadel Nordea Bank AS-s, rikkudes KAS § 55 lg 2 p 7 ning Euroopa Pangandusjärelevalve

juhise nr EBA/GL/2012/06 nõudeid. Seetõttu on vastustajal õigus ja kohustus nõuda nende

eemaldamist viidatud kohtadelt. Kaebajate taotluse sisuline lõppeesmärk – tagada, et nimetatud

isikud ei tegutseks enam Euroopa Liidu pangandussektoris – on õiguslikult saavutatav.

Kaebajatele kahju hüvitamine või isikute karistamine süüteokorras ei vabasta nimetatud isikuid,

Nordea panka ega vastustajat KAS järgimise kohustusest. Vastustaja on kohustatud tagama

seaduste täitmise järelevalvesubjektide poolt eelöeldust sõltumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades,

et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib muul eesmärgil,

sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses

sätestatud juhul.

9. Kaebajate 22.07.2015 taotlus ei sisaldanud taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ega

haldusmenetluse uuendamiseks, nagu kaebajad väidavad kohtule esitatud kaebuses. Taotlus

sisaldas palvet kaasata kaebajad järelevalvemenetlusse kolmandate isikutena. Olukorras, kus

kaebajatel puudub õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, ei pidanud vastustaja neid

3-15-2235

4(6)

kolmandate isikutena menetlusse kaasama. Seega ei saa vastustaja 05.08.2015 vastus olla

õigusvastane ega rikkuda kaebajate õigusi. Seda, miks kaebajatel puudub antud juhul õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist, selgitab kohus allpool.

10. Kui tõlgendada kaebajate 22.07.2015 taotlust kaebuses toodud põhjenduste valguses

järelevalvemenetluse algatamise taotlusena või varasema samasisulise menetluse uuendamise

taotlusena (millega aga vastustaja ei saanud taotluse lahendamisel arvestada), siis jääb kohtule

ebaselgeks, kelle üle järelevalvemenetluse algatamist kaebajad taotlesid. Kaebajad viitasid

taotluses Nordea Bank AB Eesti filiaali 24.05.2012 kirjale, samas äriregistri andmetel kanti

Nordea Bank AB Eesti filiaal esmakordselt äriregistrisse alles 03.02.2014. Seega ei saanud

nimetatud filiaal olla 24.05.2012 kirja saatjaks. Arvestades asja tausta ja haldusasjas

nr 3-15-2080 esitatud kaebust, pidasid kaebajad tõenäoliselt silmas Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaali.

11. Kaebajate 22.07.2015 taotlusest nähtub, et vaidlusaluse 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1

saatis eelduslikult Kerstin Pilt ja see saadeti [Politsei- ja Piirivalveameti?] kriminaalbüroo

raskete kuritegude talitusele. Kaebusest ja haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud kaebusest nähtub,

et täpselt sama kuupäeva ja numbrit kandev kiri saadeti hoopis vastustajale ja saatjaks olid

hoopis Vahur Kraft ja Ivar Kallast. Selline kiri lisati ka haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud

kaebusele. Seega jääb ebaselgeks, millisest kirjast käib kaebajate 22.07.2015 taotluses jutt.

Nimetatud kirja ei ole kohtule esitatud.

12. Nii kaebajate 22.07.2015 taotlusest kui ka kaebusest nähtub, et 24.05.2012 kiri sisaldas

valeväiteid nii SV Capital OÜ kui ka temaga seotud isikute kohta. „Seotud isikute“ all on

kaebajad pidanud silmas osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Seega ei ole

kaebajad selgitanud, kuidas sai 24.05.2012 kiri kahjustada Instmark OÜ õigusi. Instmark OÜ

ei ole SV Capital OÜ osanik.

13. Seega oli kaebajate taotlus ilmselgete puudustega.

14. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-29-13 (p 17)

märkinud, et on varasemas praktikas asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan

otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaitstavate

õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi.

15. Eeltoodust

nähtuvalt

saavad

kaebajad

taotleda

vastustajalt

KAS

alusel

järelevalvemenetluse algatamist ja järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustuse

kohtulikku kontrolli vaid juhul, kui järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on rikkunud kaebajate

subjektiivseid õigusi ja järelevalvet sätestav norm kaitseb mh kaebajate subjektiivseid õigusi.

16. Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud normi, millest tuleb nende õigus taotleda vastustajalt

krediidiasutuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Haldusasjas nr 3-12-1469 viitas

SV Capital OÜ KAS § 89 lg-le 6. Nimetatud säte ei anna iseseisvat alust krediidiasutuse

tegevuse peale järelevalveasutusele kaebuse esitamiseks, vaid kohustab krediidiasutust

teavitama klienti järelevalveasutusest, kellele saab krediidiasutuse peale kaebusi esitada. Kohtu

hinnangul on KAS ülesandeks kaitsta finantsteenuse osutamise suhte nõrgemaks pooleks olevat

klienti tugevamaks pooleks oleva krediidiasutuse eest. Seega saavad kaebajad taotleda KAS

alusel järelevalvemenetluse algatamist, kui järelevalve alune krediidiasutus on rikkunud

3-15-2235

5(6)

kaebajate kui klientide õigusi finantsteenuse osutamise suhtes. KAS alusel teostatav

järelevalvemenetlus ei ole ettenähtud kõikvõimalike rikkumiste tuvastamiseks, samuti ei anna

see kõigile (st kliendiks mitteolevatele) isikutele õigust taotleda suvalise krediidiasutuse üle

järelevalvemenetluse algatamist. Kui krediidiasutus on rikkunud isiku õigusi väljaspool

finantsteenuse osutamise suhet, tuleb isikul kasutada muid õiguskaitse vahendeid, nt

tsiviilõiguslikke.

17. Haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjast

ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-8380 nähtub, et vastuolu

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja SV Capital OÜ vahel sai alguse sellest, et

krediidiasutus blokeeris Instmark OÜ arvelduskonto nii rahapesu andmebüroo ettekirjutusel kui

ka hiljem omal algatusel. Instmark OÜ loovutas oma nõuded SV Capital OÜ-le, kes esitas

maakohtule hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks.

SV Capital OÜ esitas vastustajale taotlused järelevalvemenetluse algatamiseks põhjusel, et

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajad Regina Raag ja Olavi Pakkonen esitasid

tsiviilkohtumenetluses kohtule valeväiteid ning juhatajad Vahur Kraft ja Ivar Kallast esitasid

vastustajale järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamisel valeväiteid.

18. Kohtu hinnangul ei kaitse kaebajad praegusel juhul järelevalvemenetluse algatamise

taotlusega ega menetluse uuendamise taotlusega oma finantsteenuse osutamise suhtest

tulenevaid õigusi. Kohtule valeväidete esitamise korral tulnuks sellele kohtu tähelepanu juhtida

juba kohtumenetluses. Kui nendest valeväidetest sõltus asja lahendus, on võimalik taotleda

kohtulahendi teistmist. Kui sellised valeväited kahjustasid SV Capital OÜ mainet, on tal õigus

esitada rikkuja vastu tsiviilõiguslik väidete ümberlükkamise või kahju hüvitamise hagi. Sellised

võimalikud rikkumised ei mahu aga KAS-ga reguleeritud järelevalvemenetluse eesmärgi ja

sellega kaitstava kliendisuhte alla. Vastustajal on küll õigus hinnata, kas krediidiasutuse juhid

vastavad laitmatu ärialase reputatsiooni nõudele (KAS § 48 lg 2), kuid KAS ei anna isikutele

õigust nõuda avalikes huvides finantsjärelevalve läbiviimist. Kaebajate subjektiivseid õigusi

saaks järelevalvemenetluse algatamise taotlus kaitsta juhul, kui kaebajad taotleksid

järelevalvemenetluse algatamist tulenevalt asjaolust, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

blokeeris ilma seadusliku aluseta nende arvelduskontod. Sellisel juhul oleks kaebajatel

põhjendatud

huvi

nõuda,

et

vastustaja

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

kaalutlusvigadeta, sest krediidiasutus rikkus nende finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid

õigusi. Praegusel juhul ei taotle kaebajad järelevalvemenetluse algatamist konto blokeerimise

tõttu. Peale selle blokeeris Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hoopis Instmark OÜ, mitte

SV Capital OÜ arvelduskonto. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei tunnustata

nõuete loovutamist, seega ei saa SV Capital OÜ esitada vastustajale taotlust

järelevalvemenetluse algatamiseks ja kaebust halduskohtule Instmark OÜ eest tema õiguste ja

huvide kaitseks.

19. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) lõpetati äriregistri andmetel

05.02.2015 otsusega alates 28.02.2015. Filiaal on äriregistri andmetel likvideerimisel.

Vastustaja ei saa teostada järelevalvet krediidiasutuse suhtes, kes on oma tegevuse juba

lõpetanud. Pelgalt faktilist asjaolu tuvastava otsuse tegemiseks puudub vastustajal õigus.

20. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerijaks on määratud Reimo Hammerberg (kes

ei ole äriregistri andmetel varem filiaali juhatajaks olnud). Tulenevalt äriseadustiku § 390

lg-st 4 ning § 372 lg-test 1 ja 4 on filiaali esindusõiguslikuks isikuks seega Reimo Hammerberg

ja teiste juhatajate esindusõigus on lõppenud. Regina Raagi esindusõigus lõppes 19.11.2012,

Olavi Pakkoneni esindusõigus lõppes 31.03.2015, Vahur Krafti esindusõigus lõppes

06.01.2015 ja Ivar Kallasti esindusõigus lõppes 31.03.2015. Kerstin Pilt ei ole äriregistri

andmetel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajaks olnud. Sellises olukorras puudub

3-15-2235

6(6)

vastustajal võimalus teha KAS § 50 lg 1 alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile

ettekirjutust kaebajate viidatud juhatajate tagasikutsumiseks.

21. Seda, et Regina Raag, Olavi Pakkonen, Vahur Kraft ja Ivar Kallast ei töötaks üheski muus

krediidiasutuses, ei saa kaebajad nõuda. Selliselt esitatud taotlus ei kaitseks enam kaebajate

subjektiivseid

õigusi,

vaid

oleks

esitatud

avalikes

huvides.

Avalikes

huvides

järelevalvemenetluse algatamise taotlemiseks puudub kaebajatel õigus. Samuti puudub neil

õigus pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajatel puudub praegusel juhul kaebeõigus ning

kaebus tuleb talle § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

23. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

24. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, jätab kohus kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik