3-15-1822/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1822

Haldusasi

Prügitont

OÜ

kaebus

Tallinna

Keskkonnaameti

08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 p-de 3 ja 4 ning riigi-

hangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 09.07.2015 otsu-

se nr 140-15/152301 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Prügitont OÜ, esindaja v.adv

Arne Ots

Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet, esin-

daja Kristel Kivijärv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.09.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Prügitont OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Prügitont OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

03.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1822 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

22.10.2015

(HKMS

§

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 09.06.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlu-

sena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks

(Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

31.10.2014 esitasid pakkumuse OÜ Ekovir, Radix Hoolduse OÜ, Prügitont OÜ, ühispakkujad

3-15-1822

2(8)

Linna Jäätmekäitlus OÜ ja Ragn-Sells AS, ühispakkujad Baltic Waste Management OÜ ja

OÜ Tapa Autobussipark ning ühispakkujad OÜ Jaaksoni Linnahooldus ja Multistar OÜ.

2. Tallinna Keskkonnaamet pöördus 11.11.2014 Prügitont OÜ poole, selgitades, et hankijal

on tekkinud kahtlus, et Prügitont OÜ pakkumus on hankelepingu eeldatava maksumusega

võrreldes põhjendamatult madal. Seetõttu rakendab hankija riigihangete seaduse (RHS) § 48

lg-s 1 ettenähtud kontrollimenetlust ning palub tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust. OÜ

Prügitont pakkumuses esitatud ühe tühjenduskorra hind 0,21 eurot on hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes 82% madalam. Hankija palus Prügitont OÜ-l viie tööpäeva jooksul

esitada selgitus ja vajaduse korral muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on sellise hinnaga

võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Selgituse andmisel palus hankija arvestada RHS

§ 48 lg-s 2 sätestatut.

Prügitont OÜ vastas 18.11.2014 hankijale: „Vastuseks Teie poolt esitatud päringule saan

avaldada järgmist: Palun tunnistada riigihankes 152301 Teenuste kontsessiooni andmine

jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine) Prügitont OÜ poolt tehtud pakkumus

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Palun Prügitont OÜ pakkumus vastavalt

Riigihangete seaduse § 48-le tagasi lükata.“

Prügitont OÜ esitas 09.12.2014 hankijale uue vastuse, milles asus seisukohale, et tema pak-

kumus ei olnud siiski põhjendamatult madal ning palus jätta 18.11.2014 vastus tähelepanuta.

3. Tallinna Keskkonnaamet kvalifitseeris 08.01.2015 käskkirjaga pakkujad, v.a ühispakkujad

Linna Jäätmekäitlus OÜ ja Ragn-Sells AS.

4. Tallinna Keskkonnaamet palus 19.03.2015 kirjas RHS § 45 lg 2 alusel pakkumuse jõus-

oleku 30.03.2015 lõppevat tähtaega pikendada. Prügitont OÜ pikendas 24.03.2015 kirjaga

pakkumuse jõusoleku tähtaega.

5. Tallinna Keskkonnaamet tunnistas 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 kõik esitatud

pakkumused riigihanke 1. osas ja 2. osas RHS § 47 lg 1 alusel vastavaks (p-d 1 ja 2) ning lük-

kas Prügitont OÜ pakkumused hanke 1. osas ja 2. osas RHS § 48 lg 3 alusel tagasi (p-d 3 ja

4) järgmise põhjendusega. Prügitont OÜ ei esitanud 18.11.2014 vastuses hankija 11.11.2014

päringule selgitusi, mis põhjendaksid tema pakkumuse madalat maksumust. Seega on Prügi-

tont OÜ oma 18.11.2014 vastusega kinnitanud hankija kahtlust, et pakkumus on põhjendama-

tult madala maksumusega. Prügitont OÜ on 09.12.2014 esitatud täiendav selgitus jääb tähele-

panuta, sest see ei ole esitatud viie tööpäeva jooksul hankija nõude saamisest arvates.

6. VAKO jättis 08.06.2015 otsusega nr 140-15/152301 Prügitont OÜ 18.06.2015 vaidlustu-

se Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirja p-de 3 ja 4 tühistamiseks rahuldamata.

7. Prügitont OÜ esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Keskkon-

naameti 08.06.2015 käskkirja p-de 3 ja 4 ning VAKO 09.07.2015 otsuse tühistamiseks.

Kaebaja pakkumus oli soodsaim. Kui hankija ei oleks kaebaja pakkumust õigusvastaselt taga-

si lükanud, osutuks kaebaja riigihankel edukaks ning saaks sõlmida hankelepingu. Kaebaja

esitas hinna põhjendatuse kontrollimenetluses hankijale arvutusliku vea tõttu eksliku vastuse,

et kaebaja pakkumus on põhjendamatult madal. Mõne nädala möödudes informeeris kaebaja

hankijat veast oma parandatud vastuses ning palus jätta varasem vastus tähelepanuta. Hankija

tegi kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse 6 kuud pärast parandatud vastuse saamist,

jättes kaebaja sisulised selgitused ja arvutuskäigu pakkumuse maksumuse põhjendamiseks

tähelepanuta.

3-15-1822

3(8)

Hankija põhjendused RHS § 48 lg-s 1 sätestatud selgituste esitamise 5-tööpäevase ületamise

kohta ei ole kooskõlas RHS-ga. Viie tööpäeva nõue on kehtestatud selleks, et hankes osalevad

isikud ei venitaks hankemenetlust. Kaebaja ei ole menetlust venitanud, vaid andis veast teada

kohe pärast selle avastamist ning esitas sisulise vastuse. Hankija ise viivitas 6 kuud pärast

parandatud vastuse saamist. Parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus RHS §-ga

48. Sisuliste selgituste ja tõendite saamisel puudus hankijal alus jätta nendega arvestamata.

Hankijal oli 6 kuud aega, et veenduda parandatud seisukohtade tõelevastavuses ja vajadusel

küsida täiendavaid seisukohti. RHS §-st 48 ei tulene keeldu parandatud vastusega arvestada.

Ka VAKO otsuses viidatud ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-15-95 ei tulene, et hankija

peab jätma parandatud vastuse tähelepanuta.

Parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega (RHS § 3

p-d 1, 2 ja 4). Hankija on sisuliste põhjenduste ja analüüsita jätnud kõrvale kõige soodsama

pakkumuse ning ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutanud. Hankija on kaebajat eksitanud,

paludes kaebajal pakkumuse jõusolekut pikendada ja seeläbi võtta endale täiendavaid kohus-

tusi ja teha kulutusi. Selline vastustaja tegevus on läbipaistmatu, pahatahtlik ning vastuolus

hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega.

Hankija tegevus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2 ja RHS-ga. Hankija

peatas hankemenetluse enam kui pooleks aastaks kohtu seisukoha saamiseks teises hankeas-

jas, oodates kohtu kinnitust, et formalistlikel kaalutlustel pakkujate hankelt kõrvale jätmine ei

ole õigusvastane. Pakkujatele on selline käitumine toonud kaasa olulisi kulutusi ja ebameeldi-

vusi. Hankelepingu eeldatava maksumuse avaldas hankija alles pakkumuste maksumuse põh-

jendatuse kontrollimenetluses. See vähendas menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust.

5. Tallinna Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole vaidlustusmenetluses tuginenud hankelepingu eeldatava maksumuse ebaõigsu-

sele, sh sellele, et maksumus ise oleks määratud valesti, ega sellele, et maksumus avaldati

alles hinna kontrollimenetluses. Seepärast ei pea kohus kaebaja neid väiteid kontrollima.

Praeguses asjas tuleb anda hinnang küsimuses, kas hankija oleks pidanud võtma hinna kont-

rollimenetluses arvesse ka kaebaja 09.12.2014 täiendavad selgitused või mitte. Kohus nõustus

selles küsimuses hankija ja VAKO-ga ning leidis, et hankija sai lähtuda üksnes pakkuja

18.11.2014 selgitusest.

Puudub vaidlus, et kaebaja RHS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust tähtaegselt ei täitnud ning

hankija nõutud selgitusi 5 tööpäeva jooksul ei esitanud. Sellest hoolimata on kaebaja seisuko-

hal, et hankija pidanuks andma sisulise hinnangu 09.12.2014 selgitustele, kuna see ei venita-

nud hankemenetlust (hankija otsustas pakkumuse tagasi lükata alles 08.06.2015), hankija kü-

sis vahepealsel perioodil kaebajalt pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist ning hankija

käitumine on vastuolus riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetega.

RHS ei näe hankijale ette tähtaega pakkumuse tagasilükkamise otsuse langetamiseks. Seetõttu

ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et kui ta jätab RHS § 48 lg-s 1 sätestatud ko-

hustuse täitmata, kuid hankija kohe pärast seda pakkumust tagasi ei lükka, siis see jääbki ta-

gasi lükkamata. Hankemenetluste keerukuse ning aja- ja ressursimahukuse tõttu on lõppresul-

taadi ehk hankelepinguni jõudmise aeg sageli prognoosimatu. Hankija on esitanud mõistliku

ja objektiivse selgituse, miks praegune hankemenetlus viibis – hankija soovis ära oodata ring-

konnakohtu otsuse ja Riigikohtu määruse sarnases vaidluses Kesklinna veohankes (haldusasi

nr 3-15-95). Praeguse vaidluse asjaolud on viidatud haldusasjas vaieldud küsimustega sarna-

sed. Märtsis 2015, kui hankija küsis kõigilt pakkujatelt pakkumuse jõusoleku tähtaja piken-

3-15-1822

4(8)

damist, ei teadnud vastustaja, millise otsuse ta praeguses hankes pakkumuste osas teeb, kuna

see sõltus Kesklinna vaidluse tulemustest ning ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus jõustus alles

03.06.2015. Niisiis ei olnud hankijal Kesklinna hanke näite varal veendumust, kas kaebaja

pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane ning hankija lootis vältida edasisi vaidlusi, ooda-

tes ära kohtulahendi jõustumise sarnases vaidluses. Asjaolu, et hankemenetlus praeguses asjas

viibis, ei muuda kaebaja 09.12.2014 selgitust tähtaegseks ega kohusta hankijat sellega arves-

tama.

RHS § 48 lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hankijal on kohus-

tus kontrollida üksnes pakkuja seda selgitust, mis esitati lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning

ülejäänu (hiljem esitatu) võib jätta tähelepanuta. Sellist tõlgendust toetab kohtupraktika. Tal-

linna Ringkonnakohus asus sarnases vaidluses (11.05.2015 otsus nr 3-15-95, p 23) järgmisele

seisukohale: „Kaebaja 20.11.2014 selgituse kohta märkis hankija, et jätab selle tähelepanuta,

kuna selgitust ei esitatud viie tööpäeva jooksul hankija 31.10.2014 nõude saamisest arvates.

Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et kui selgitust ei ole esita-

tud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võib hankija selle tähelepanuta jätta.“ Pole

oluline, kas RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtajast on möödunud 1 kuu või 6 kuud – kui tähtaega

ei järgitud, ei pea hankija pakkuja täiendava seisukohaga arvestama.

Iseenesest on õige, et ülaltoodud tõlgendus on formalistlik, kuid riigihankemenetlust iseloo-

mustabki kõrge formaliseeritus. Nõuete ja protseduurireeglite järgimine peab tagama ausa ja

efektiivse menetluse ning lõpptulemusena avalike vahendite parima ja läbipaistva kasutuse.

Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse kontekstis on ülaltoodud formalismil

koht ja mõte, mis seisneb hankija ja ka teiste pakkujate jaoks kindluse loomises, et viie töö-

päeva möödumisel hankija küsimuse esitamisest sulgub taas üks periood hankemenetluses,

mille juurde tagasi pöörduda enam ei saa. See tähendab, et hankija peab arvestama üksnes

nende selgitustega, mis on saabunud tähtaegselt. RHS üldises loogikas joonistub selgelt välja

hankemenetluse etapilisus, mil kindlale protseduurile järgneb sama kindlalt järgnev. See tagab

selgema ja läbipaistvama riigihankemenetluse ning ühtlasi vaidluste vältimise ja ühtse prakti-

ka kujundamise kaudu hangete kiirema läbiviimise.

Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust ka pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks

nõusoleku küsimisest. RHS § 45 kohaselt on hankija kohustatud tegema nimetatud ettepaneku

pakkujale vähemalt 10 päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenet-

lus ei ole selleks hetkeks lõppenud. 19.03.2015 seisuga ei olnud hankemenetlus lõppenud

ning kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg hakkas lõppema. Seega täitis hankija RHS § 45 lg-

st 2 tulenevat kohustust ning sellest ei saanud pakkuja teha mingeid muid järeldusi.

Hankija ei ole RHS § 48 lõikeid 1 ja 3 järgides eiranud RHS üldpõhimõtteid. Riigihanke kor-

raldamise põhimõtted ja eesmärgid (RHS § 3) ei ole saavutatavad RHS menetlusnõudeid rik-

kudes. Vastupidi, just menetlusnõuetest kinnipidamine aitab tagada läbipaistva, kontrollitava,

eesmärgipärase ja efektiivse hankemenetluse läbiviimise. Hankija ei ole eksitanud pakkujat

ega käitunud tema suhtes pahatahtlikult. Vastupidiselt kaebaja arvamusele viivitas hankija

hankega edasiminekuga just menetluse efektiivsuse ja ökonoomia huvides, et vältida kordu-

vaid samasisulisi vaidlusi ning hoida kokku kõigi menetlusosaliste aega ja raha. Kui sellises

hankes osalemine osutus kaebajale liialt koormavaks, oli tal võimalus pakkumuse jõusoleku

tähtaja pikendamisest keelduda. Nii hankija kui ka pakkuja peavad olema valmis võimalikeks

vaidlusteks ja kohtumenetlusteks, mille tõttu võib hankelepingu sõlmimisele eelnev ajape-

riood venida pikaks. Kuna HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustus-

te lahendamine haldusmenetlus, jäävad HMS-ga seonduvad kaebaja väited tähelepanuta.

3-15-1822

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Prügitont OÜ palub apellatsioonkaebuses ja 02.10.2015 täiendavates seisukohtades hal-

duskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus nõustus hankijaga, et hinna kontrollimenetluses sai lähtuda üksnes kaebaja

18.11.2014 selgitusest, kuid ei põhjendanud seisukohta, et kaebaja parandatud vastust ei saa-

nud arvestada. Kohus jõudis ka järeldusele, et hankija võis jätta parandatud vastuse tähelepa-

nuta, kuid ei märkinud, et hankijal oleks olnud kohustus jätta see tähelepanuta. Ehkki kaebaja

on seisukohal, et hankija ei tohtinud jätta parandatud vastust tähelepanuta, on igal juhul väär

väita, et hankija ei saanudki sellega arvestada.

Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et hankija võis jätta kaebaja parandatud vastuse tähelepanuta.

Kaasuse asjaolusid ja hankija viivitamist arvestades pidi hankija arvestama parandatud vastust

RHS §-st 48 ja riigihangete üldpõhimõtetest lähtuvalt. Hankija otsus jätta selgitused tähelepa-

nuta ja lükata pakkumus tagasi, on kaalutlusotsus. Diskretsiooni ei tohi hankemenetluses ka-

sutada selleks, et piirata konkurentsi ning jätta soodsaim pakkumus hinda põhjendavaid do-

kumente ja seletusi analüüsimata kõrvale. Hankija on diskretsiooni teostamisel eksinud. Hal-

duskohus ei ole kaebaja vastavaid seisukohti otsuses käsitlenud ega kontrollinud diskretsiooni

teostamist kaasuse asjaolusid arvestades (hankija viivitas pool aastat hanke läbiviimisel; han-

kijal olid kaebaja sisulised põhjendused, kuid ta ei pidanud vajalikuks neid analüüsida; hanki-

ja jättis hanke eeldatava maksumuse fikseerimata; enamus pakkumustest olid oluliselt mada-

lamad hankija tagantjärele määratud eeldatavast maksumusest jne).

Hankija käitumise motivatsioon, mida halduskohus aktsepteeris, on põhimõtteliselt vastuolus

RHS-ga. Hankija ei soovinudki veenduda kaebaja pakkumuse mõistlikkuses, vaid otsis õigus-

likult turvalist võimalust kaebaja pakkumus tagasi lükata. Põhjendamatult madala hinna kont-

rollimenetluse sätet, üldpõhimõtteid ja eesmärke arvestades peab aga hankija tegevus lähtuma

konkurentsi maksimaalse ärakasutamise ja soodsaima hinna saamise eesmärgist, mitte otsitud

formaalsest ettekäändest. Hankija on püüdnud jätta muljet, justkui puudunuks tal muu või-

malus kui jätta täiendav vastus tähelepanuta. Ometi ei tulene RHS-st ega ka halduskohtu otsu-

sest, et hankija ei oleks võinud kaebaja selgitusi arvestada.

Kuigi riigihankemenetlus on teatud määral formalistliku iseloomuga, ei saa selline formalism

muutuda eesmärgiks omaette ja takistada riigihangete üldpõhimõtete järgimist. Õige ei ole

halduskohtu väide, justkui oleks viiepäevane tähtaeg selline, mis sulgeks ühe perioodi. Nagu

kohus ka ise näib möönvat, siis on hankijal siiski õigus arvestada hilisemaid selgitusi, kui ta

seda soovib. Ka RHS § 48 lg 3 näeb ette võimaluse küsida täiendavaid selgitusi. Seega ei saa

viiepäevase tähtaja möödumisel menetlusosalistel tekkida kindlust, et hinna kontrollimenetlu-

ses täiendavaid seisukohti ei esitata. Praeguse juhtumiga sarnane hankija käitumine ei taga

hanke kiiremat läbiviimist. Hankijal oli pool aastat aega kaebaja selgitustega tutvuda, mistõttu

täiendava selgituse vastuvõtmata jätmist aja kokkuhoiuga põhjendada ei saa. Hinna kontrol-

limenetluse mõtteks on sisuline kontroll ning täiendava informatsiooni küsimiseks ei sätesta

seadus mingeid ajalisi piire.

Kuigi riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, peab hankija haldusorganina siiski ka riigi-

hangete alases tegevuses lähtuma HMS-s toodud üldreeglitest, sh HMS § 5 lg-s 2 sätestatust.

Hankija käitumine on olnud suunatud pakkuja(te) hankelt kõrvalejätmisele ning pakkujatele

on see toonud kaasa olulisi kulutusi ja ebameeldivusi, hange on veninud poole aasta võrra ja

kogu selle aja on pakkujad pidanud hoidma hanke elluviimiseks vajalikke ressursse kinni

võimaliku hankevõidu tarvis. Põhjendamatult madala hinna kontrollimenetlust on hankija

alustanud viiest pakkujast nelja suhtes, mis viitab hankija teadmatusele hanke esemeks oleva

teenuse tegelikust turuhinnast. Taolises olukorras ei tohi hankija asuda pakkumusi formaalse-

3-15-1822

6(8)

te argumentidega kõrvale jätma, vaid peab neid sisuliselt hindama. Hankemenetlus, milles

üritatakse soodsaimat pakkumust kõrvale lükata, ei näi ausana.

Viiepäevase tähtaja reegel on seadusesse lisatud selleks, et pakkujad ei saaks hankemenetlust

tahtlikult venitada ja hankija saaks hankemenetluse kiiremini läbi viia. Kui aga hankija ise

ootab otsuse tegemisega, on sellele reeglile viitamine asjakohatu. Apellatsioonkaebuse rahul-

damine ei tekitaks mingit uut ja ohtlikku praktikat, mida teised isikud võiksid valesti mõista

või sellele ebakohaselt tugineda.

8. Tallinna Keskkonnaamet palub Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsusele haldusas-

jas nr 3-15-95 tuginedes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja põhjendab oma tähtaegselt (18.11.2014) esitatud vastust arvutusveaga. Tegemist on

paljasõnalise väitega. Kaebaja pidi 18.11.2014 vastust edastades aru saama, et vastustajal pole

muud valikut, kui pakkumus tagasi lükata. Pakkumuse tagasilükkamine RHS § 48 lg 3 alusel

on diskretsiooniotsus, kuid kaebaja väited vastustaja eksimise kohta diskretsiooni teostamisel

on asjakohatud. Vastustaja ainuke soov on viia läbi õiguspärane menetlus, mille tulemusena

saaks sõlmida jätkusuutliku hankelepingu, mida lepingupartner oleks võimeline ka täitma.

Olukorras, kus vastustaja maksab Põhja-Tallinnas sama teenuse osutamise eest perioodil

01.03.2013-28.02.2017 ühe mahuti tühjendamise eest 1,39 eurot käibemaksuta, tekitab hanke-

lepingu täitmine ühikuhinnaga 0,21 eurot ilmselgelt kahtlusi ning neid kahtlusi ei hajuta see,

kui kaebaja ise selgesõnaliselt vastustaja kahtlusi kinnitab. Vastustaja ei lükanud pakkumust

tagasi formaalsel põhjusel, vaid veendus 18.11.2014 vastuse alusel, et pakkumuse maksumus

on ka sisuliselt põhjendamatult madal.

Viide RHS § 48 lg-s 3 sisalduvale konsulteerimise institutsioonile on asjakohatu. Hankija

peab pakkujaga konsulteerima üksnes siis, kui selleks esineb vajadus. Kaebaja 18.11.2014

vastust arvestades selline vajadus puudus.

Kaebaja põhiargumendiks on kaebaja hilinenud vastuse ja pakkumuste tagasilükkamise otsuse

vahele kuue kuu jäämine. Seda ei saa vastustajale ette heita, kuivõrd RHS ei sätesta tähtaega,

mille jooksul peab hankija otsused tegema.

Kaebaja arvates ei tulene RHS-st ega ka halduskohtu otsusest, et hankija ei oleks võinud kae-

baja selgitusi arvestada. Halduskohus on võtnud otsuses põhjendatud seisukoha, et hankijal on

kohustus arvestada üksnes tähtaegselt esitatud selgitusi: „RHS § 48 lõikeid 1 ja 3 koosmõjus

tõlgendades saab asuda seisukohale, et hankijal on kohustus kontrollida üksnes pakkuja seda

selgitust, mis esitati lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ülejäänu (hiljem esitatu) võib jätta

tähelepanuta.“ Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt riigihangete läbiviimist, kuna po-

leks selge, mida peab hankija tegema siis, kui selgitus esitatakse nt kuuendal päeval või

seitsme nädala pärast. Kaebust rahuldavale lahendile hakkaksid viitama kõik pakkujad, kes

ühel või teisel põhjusel tähtaegu ei järgi. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et ei ole oluline,

kas RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtajast on möödunud üks kuu või kuus kuud – kui tähtaega ei

ole järgitud, ei pea hankija pakkuja täiendava seisukohaga arvestama.

Kuna hankedokumendid jätavad pakkujale lepingu sõlmimisest alates vähemalt kolm kuud

aega ettevalmistuste tegemiseks (veokite ostmiseks, jäätmeloa saamiseks, personali töölevõt-

miseks), siis ei pea pakkuja pakkumust esitades ega selle jõusoleku tähtaega pikendades ühte-

gi ressurssi kinni hoidma.

Vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust tagasi sellepärast, et viie tööpäeva jooksul ei esita-

tud vastustajale ühtegi selgitust. Kaebaja 18.11.2014 vastus oli sisuline vastus, mis selgitas ja

tõendas asjaolu, mille selgitamist ja tõendamist oli vastustaja palunud.

3-15-1822

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühis-

tamiseks puudub alus. HKMS § 204 lg 1 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub haldus-

kohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks neid korrata.

10. Tallinna Ringkonnakohus lahendas hiljuti sarnase sisuga vaidlust (11.05.2015 otsus hal-

dusasjas nr 3-15-95) ning halduskohus on asjakohaselt osutanud selles lahendis sisalduvale

ringkonnakohtu nõustumisele VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et kui pakkuja ei ole esita-

nud selgitust RHS § 48 lg-s 1 sätestatud täht-aega järgides, võib hankija jätta selle tähelepanu-

ta.

Viidatud lahendis kajastatud ja praeguses asjas esinevad asjaolud on sarnased. Asjas nr 3-15-

95 puudutas vaidlus Tallinna Keskkonnaameti poolt läbiviidud riigihanget „Teenuste kontses-

siooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“, mille hanketeade avaldati riigi-

hangete registris samuti 09.06.2014; hankija palus 31.10.2014 RHS § 48 lg 1 alusel pakkujal

esitada oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks viie tööpäeva jooksul selgitus ja vaja-

dusel muud dokumendid; pakkuja vastas hankijale 07.11.2014, kuid andmeid ja tõendeid pak-

kumuse madala maksumuse põhjendamiseks ei esitanud; pakkuja esitas 20.11.2014 täiendavas

selgituses maksumuse kulustruktuuri; hankija jättis pakkuja 20.11.2014 selgituse arvestamata,

kuna seda ei esitatud tähtaegselt ning lükkas 25.11.2014 käskkirjaga pakkuja pakkumuse taga-

si.

Praeguses asjas palus hankija 11.11.2014 pakkujal esitada oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse

tõendamiseks viie tööpäeva jooksul selgituse ja vajadusel muud dokumendid; pakkuja vastas

hankijale 18.11.2014, paludes ise tunnistada oma pakkumus põhjendamatult madala maksu-

musega pakkumuseks ja lükata see RHS § 48 alusel tagasi; 09.12.2014 esitas pakkuja hankija-

le uue vastuse; hankija jättis pakkuja 09.12.2014 selgituse arvestamata, kuna seda ei esitatud

tähtaegselt ning lükkas 08.06.2015 käskkirjaga pakkuja pakkumuse tagasi.

Ainsaks märgatavaks erinevuseks asjaoludes on see, et kui haldusasjas nr 3-15-95 vaadeldud

juhtumi puhul tegi hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuse ca kuu möödumisel RHS § 48

lg 1 alusel selgituste küsimisest, siis praeguses asjas pidas vastustaja potentsiaalse vaidlustus-

ja kohtumenetluse vältimiseks otstarbekaks oodata ära kohtuvaidluse tulemus haldusasjas nr

3-15-95 ja lükkas seejärel pakkumuse tagasi viivituseta, kuid ca kuue kuu möödumisel selgi-

tuste küsimisest. Sellise erisusele vaatamata on vaidluste aluseks olevad elulised asjaolud se-

davõrd sarnased, mille puhul ringkonnakohus ei näe võimalust, et praeguse kohtuvaidluse

tulemus saaks olla haldusasja nr 3-15-95 tulemusest erinev. Praeguses asjas on kaebaja põ-

hiargumendiks väide, et kuna hankijal oli tema hilinenud täiendava selgitusega tutvumiseks

piisavalt aega, pidanuks hankija täiendava selgitusega arvestama ning arvestamata jätmine on

kaalutlusviga. Ringkonnakohus osutab, et samasisulise väite esitas pakkuja haldusasjas nr 3-

15-95. Pakkuja leidis, et hankija jättis õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt arvestamata

20.11.2014 täiendavad selgitused, mis jõudsid hankija kätte piisava ajavaruga enne käskkirja

andmist, ning et selgituste hilisem täiendamine ei kahjusta hankija huve (vt ringkonnakohtu

otsuse kirjeldava osa p 5 alap-s 2 refereeritud pakkuja kaebuse põhjendust).

11. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimenetluse regulatsiooni keh-

testamise eesmärgiks on kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks ebahari-

likult madala hinnaga pakkumust tagasi enne, kui ta on andnud pakkujale võimaluse tõendada

oma pakkumuse tõsiseltvõetavust. RHS § 48 lg-d 1-3 panevad hankijale kohustuse kontrollida

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi ning võimaldada pakkujal tõen-

3-15-1822

8(8)

dada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav. Pakkuja omakorda peab aga viie tööpäeva jooksul

oma pakkumuse tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendama.

Praeguses asjas täitis hankija oma kohustuse ja andis kaebajale võimaluse oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust tõendada. Pakkuja seda võimalust tähtaegselt ei kasutanud, vaid enamgi veel

– kaebaja palus oma pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata. Hili-

nenud selgituse arvestamata jätmisega ei ole hankija kaebaja õigusi rikkunud.

12. RHS § 48 lg 3 sätestab: „Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankija nõutud selgitust, võib hankija pak-

kumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.“

RHS § 48 lg 3 ls 2 sõnastus „/.../ võib /…/ tagasi lükata“ osutab hankija võimalusele tagasi-

lükkamist kaaluda. Viidatud sätte puhul ei ole ringkonnakohtu arvates kaalutlusõiguse ees-

märgiks pakkujale, kes temast olenevatel põhjustel tähtaegselt pakkumuse maksumuse tõsi-

seltvõetavuse tõendamise võimalust ei kasuta, täiendavate võimaluste loomine pakkumisme-

netluses jätkata. Selliste täiendavate võimaluste loomine ei kahjustaks üksnes hankija huvi

hange kiiresti läbi viia, vaid ka konkureerivate pakkujate huvi, et tähtajaks selgitused esitama-

ta jätnud pakkuja jääb edasisest menetlusest kõrvale. Kaebaja leiab, et kuna ka RHS § 48 lg 3

näeb ette võimaluse küsida täiendavaid selgitusi, ei saa menetlusosalistel viiepäevase tähtaja

möödumisel tekkida kindlust, et täiendavaid selgitusi ei esitata. Ringkonnakohus leiab, et olu-

korda, kus hankija peab tähtaegselt esitatud selgitusi kontrollides ja tõendeid hinnates vajali-

kuks pakkujaga täiendavalt konsulteerida, tuleb eristada olukorrast, kus seisukohad ja tõendid

jäetakse tähtajaks esitamata. Viimati nimetatud olukorras hiljem esitatud selgitustega arvesta-

mine riivab konkureerivate pakkujate huve.

13. Prügitont OÜ palub vastustajalt menetluskuluna välja mõista apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu kokku 2756 eurot, sh riigilõiv 1280 eurot ja esindaja kulu 1476 eurot.

Kaebaja menetluskulu on kantud, seotud praeguse haldusasjaga ja põhjendatud suuruses, kuid

jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 vastustaja

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks