2-15-13088/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-13088

Kohtuistungi toimumise aeg

Tsiviilasi

29.09.2015

XXXOÜ

avaldus

OÜ

XXX

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Ajutise halduri nimetamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlausaldaja: XXXOÜ (reg.kood: XXX;

asukoht: XXX)

Avaldaja/võlausaldaja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Martin

Kruus

(e-post:

menetlus@vilippus.ee)

Võlgnik: OÜ XXX (reg.kood: XXX; asukoht: XXX; e-

post: XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit

Toom (e-post: menetlus@mklaw.ee)

RESOLUTSIOON

Jätta tsiviilasjas nr 2-15-13088 ajutine pankrotihaldur määramata ja lõpetada menetlus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda.

2. Mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks välja menetluskulud summas 604 eurot

käibemaksuta (õigusabikulud).

3. XXXOÜ kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

pankrotimääruse kättetoimetamisest.

Pankrotiavaldus ja selle põhjendused

XXXOÜ (edaspidi võlausaldaja) esitas Harju Maakohtule 03.09.2015 avalduse OÜ XXX

(edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt XXXOÜ

müüs OÜ-le XXX soojustusmaterjale krediiti. Alates 2014.a. hakkasid võlgnikul tekkima

viivitused arvete tasumisel, kuid kuni käesoleva aasta suveni said viivituse järgselt arved

jooksvalt tasutud. Alates 2015.a. juunist tekkinud võlgnevusi ei ole võlgnik aga vaatamata

korduvatele meeldetuletustele enam tasuda suutnud. 09.07.2015.a. esitas võlausaldaja

võlgniku suhtes Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse summas 18 522,32 eurot ja

viivisintressi nõudes. Kohus võttis hagi 05.08.2015.a. määrusega menetlusse, ei ole aga

võlausaldajale teadaolevalt suutnud kuni käesoleva ajani võlgnikule hagimaterjale kätte

toimetada, kuivõrd võlgniku juhatus väldib sihipäraselt posti ja e-kirjadega laekunud teadete

vastuvõtmist. Käesoleva aasta augustikuus tekkisid võlausaldajal juba tõsised kahtlused

võlgniku maksevõimes. Võlgniku suhtes tekkis avalikesse andmebaasidesse informatsioon

maksuvõlgnevuste ja esitamata maksudeklaratsioonide kohta. Eelnevast lähtuvalt esitas

võlausaldaja võlgnikule 17. augustil, 2015.a. pankrotihoiatuse. Vaatamata pankrotihoiatusele

ei ole võlgnik astunud samme tekkinud võlakohustuste kustutamiseks või tagamiseks, millest

järeldab võlausaldaja, et võlgnik on käesolevaks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja

täitmata nõue võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamise seisuga on 23 374,49 eurot, millest

põhivõlgnevus on 18 522,32 eurot ja viivis 4852,17 eurot. Võlgnikule ei kuulu avalikult

ligipääsetavates vararegistrites registreeritud vara, samas nähtub avalikkusele esitatud

andmetest, et võlgnikul on tekkinud maksuvõlg, mis ajas suureneb. Vastavalt PankrS § 10 lg 2

p-le 1 saab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda sellele, et võlgnik ei ole

30 päeva jooksul arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kohustust täitnud, võlausaldaja

on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik

ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kõik pankrotiavalduse esitamisel nõutavad

eeldused on käesoleval juhul täidet. XXXOÜ palub algatada OÜ XXX pankrotimenetlus.

Võlgniku vastuväited

Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja põhistanud nõuetekohaselt võlgniku

maksejõuetust ning ei ole tõendanud oma nõude olemasolu. Pankrotiavaldusele on lisatud 17.

augusti 2015 kuupäevaga pankrotihoiatus. Nimetatud pankrotihoiatust ei ole võlgnik kätte

saanud ja seda asjaolu on võlausaldaja kohtu eest varjatud. Pankrotiavaldusele ei ole lisatud

tõendeid, millest võiks järeldada, et see pankrotihoiatus on võlgnikule üldse edastatud. Kuigi

tegemist on väidetavalt digitaalselt allkirjastatud dokumendiga, siis ei ole seda dokumenti

originaali kujul koos digitaalallkirjaga esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja

maksejõuetust nõuetekohaselt põhistanud. Lisaks kinnitab võlgnik, et ta ei ole maksejõuetu.

Võlgniku vara katab tema kohustusi ning võlgnikul on piisavalt vahendeid, et võlausaldajate

nõudeid täita. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlausaldaja väidete kohaselt on ta võlgnikule

müünud soojustusmaterjale. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et tal on nimetatud õigussuhte

alusel võlgniku vastu nõue, pooled vaidlevad nõude üle tsiviilasjas nr 2-15-10327. Võlausaldaja

ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud soojustusmaterjalide

müügileping. Pole esitatud kirjalikku müügilepingut ega ühtegi muud võlgniku poolt

allkirjastatud dokumenti, millest võiks nähtuda võlgniku tahe võlausaldajaga müügileping

sõlmida. Võlausaldaja ei ole tõendanud, millist kaupa millises mahus võlgnik võlausaldajalt

tellis ning millistel tingimustel müügileping sõlmiti. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud

tõendeid selle kohta, et ta oleks selle väidetava müügilepingu alusel võlgnikule midagi üle

andnud ja müügilepingust tulenevad omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Seega ei

ole võlausaldaja isegi mitte väite tasandil ära näidanud (tõendamisest rääkimata), et esinevad

alused müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude esitamiseks. Ainsad tõendid

võlausaldaja väidetava nõude kohta on pankrotiavaldusele lisatud arved. Võlgnik juhib

tähelepanu sellele, et need arved ei ole võlgniku poolt allkirjastatud. Samuti ei ole tõendatud,

et need arved võlgnikule üldse edastatud on. Järelikult ei saa nimetatud arved tõendada seda, et

võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi arve väljastamine

kohustusi tekitada ei saa. Samuti on tõendamata ja põhjendamata võlausaldaja viivisenõue.

Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik ja võlausaldaja oleks leppinud kokku viivises 0,33%

viivitatud summast päevas. Asjaolu, et võlausaldaja on sellise viivise märkinud arvetele, ei anna

õiguslikku alust sellise viivise nõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja tõendanud,

et tal on nõue võlgniku vastu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud

pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et XXX

OÜ-le ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetlust

välistav asjaolu- võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu.

PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 kohaselt juhul, kui kohus ajutist

haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

Võlausaldaja avalduse kohaselt võlgnik võlgneb võlausaldajale pankrotiavalduse esitamise

seisuga 23 374,49 eurot, millest põhivõlgnevus on 18 522,32 eurot ja viivis 48 52,17 eurot.

Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlausaldaja 09.07.2015 esitanud Harju Maakohtule

hagiavalduse võlgnevuse summas 18 522,32 eurot ning kohus on hagi võtnud 05.08.2015

määrusega menetlusse. Seega on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-15-10327

poolte vahel vaidlus samas nõudes, mis on esitatud käesolevas pankrotimenetluses, tsiviilasja

menetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. Võlgniku vastuväidete kohaselt vaidleb võlgnik

võlausaldajale nõudele vastu. Võlgnik leiab, et võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et poolte vahel oleks sõlmitud soojustusmaterjalide müügileping, võlausaldaja ei ole tõendanud,

millist kaupa millises mahus võlgnik võlausaldajalt tellis ning millistel tingimustel müügileping

sõlmiti, samuti ei ole võlausaldaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks selle väidetava

müügilepingu alusel võlgnikule midagi üle andnud ja müügilepingust tulenevad omapoolsed

kohustused nõuetekohaselt täitnud. Seega ei ole võlausaldaja isegi mitte väite tasandil ära

näidanud (tõendamisest rääkimata), et esinevad alused müügilepingust tuleneva ostuhinna

tasumise nõude esitamiseks.

Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või

kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja

nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude

aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale,

et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude

olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist

mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet

lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.

Kohtu hinnangul vajab poolte vahel sõlmitud soojustusmaterjalide müügilepingu sõlmimise ja

selle alusel võlausaldaja poolt võlgnikule kaupade üleandmise kõigi asjaolude tuvastamine

tõendite täiendavat analüüsi. Kohus leiab, et sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda

üksnes hagimenetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ongi Harju Maakohtu menetluses

tsiviilasjas nr 2-15-10327 poolte vahel vaidlus sama nõude üle, mille alusel on XXXOÜ

esitanud OÜ XXX pankrotiavalduse.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgniku pankrotimenetluses tuleb PankrS §

15 lg 3 p 1 alusel jätta ajutine haldur määramata ja PankrS § 15 lg 7 alusel menetlus lõpetada.

Menetluskulud

PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete

tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine

toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud

pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et

need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1

kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 15 lg 6 kohaselt juhul, kui kohus ei

nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega

seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kuna kohus jätab ajutise halduri nimetamata, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud

võimalikud menetluskulud jätta PankrS § 15 lg 6 alusel XXXOÜ kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud, p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud,

mis on kantud seoses menetlusega ja p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). OÜ XXX poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on OÜ

XXX menetluskuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulu summas 604 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Marit Toom tunnitasu hinnaks 120 eurot

(ilma käibemaksuta).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades OÜ XXX lepingulise

esindaja vandeadvokaat Marit Toom kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust ning asjaolu, et

tsiviilasi on keskmise keerukusega hagita asi asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihind 120 eurot käibemaksuga.

Kohus leiab, et OÜ XXX menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmised ulatuses:

1. 28.09.2015 nõupidamine kliendiga – 1h 50 min;

2. Pankrotiavalduse ja lisade analüüs, vastuväidete koostamine pankrotiavaldusele - 2 h 37 min;

3. Esindus 29.09.2015 kohtuistungil- 35 min.

Kokku 6 h 2 min.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks täies ulatuses, õigusabi eest 6,02 h ulatuses s.o 604 eurot käibemaksuta

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus avaldajalt OÜ XXX kasuks välja õigusabikulud 604eurot

käibemaksuta.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ XXX esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase

avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb avaldajal alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik