3-15-859/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-859

Haldusasi

MV

kaebus

Vabariigi

Valitsuse

(Rahandusministeeriumi

kaudu)

ja

Tallinna

Linnavalitsuse tekitatud kahju hüvitamise nõudes

summas 2 372 323 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – MV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MV määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MV määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus osas, millega tagastati MV

kaebus Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse

vastu õigusvastaselt võõrandatud endise Xxxxx xx-x kinnistu nr xxxx maa tagastamise

menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Saata asi

selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtusse.

3. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2015

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MV esitas 06.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse ja

Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) õigusvastase haldusaktiga ning viivitusega

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2 372 323 eurot. Kaebuse ja

kaebuse täienduse kohaselt on MV Xxxxx xx-x (endise kinnistu nr xxxx) krundi tagastamiseks

õigustatud subjekti AN pärija. Maa tagastamiseks kohustatud subjektid on olnud tegevusetud.

Õigusvastaselt võõrandatud maa suurus oli 34 030 m2 ja tagastamise menetluses on loovutatud

linnale Xxxxxx tänava laienduseks 1588 m2 ning SS-le ehitise teenindamiseks 1500 m2, kokku

3-15-859

2(7)

3088 m2. Kaebuse täiendusest nähtuvalt on loovutatud maa (3088 m2) eest makstud

kompensatsiooni 2014. a kokku üle 7705 euro. Ülejäänud 30 942 m2 osas nõuab kaebaja kahju

hüvitamist. MV märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 29.03.2011 lahendiga kinnitatud

kompromissi alusel on ta saanud maa tagastamise menetlusega viivitamise eest

kompensatsiooni 4000 eurot, kuid nimetatud tasu ei hõlma kompensatsiooni maa eest. MV

väitel on maa tagastamise kohta koostatud kaks Tallinna Linnavalitsuse korraldust, millest

29.08.1997 korralduse nr 3087-k aluseks olid õiged ja originaaldokumendid, kuid 07.08.2013

korralduse nr 1032-k aluseks olid võltsitud ja fiktiivsed dokumendid. Seetõttu on 07.08.2013

korraldus nr 1032-k õigusvastane. Kahjunõude suuruse aluseks on võetud endise Xxxxx xx-x

ühe ruutmeetri hind käesoleval ajal – 76,67 eurot (76,67 × 30 942 = 2 372 323).

2. Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 kohtunõudega kohustati Rahandusministeeriumi ja

Tallinna Linnavalitsust esitama kaebuse lubatavuse kontrollimiseks kohtule asjakohased

haldusmenetluse materjalid ning selgitama vaidlusaluse maa tagastamisega seonduvat, esitades

esialgse seisukoha kaebuse lubatavuse kohta. Samuti palus kohus esitada kohtule

asjassepuutuvad kohtulahendid ja haldusaktid.

3. Tallinna Linnavalitsus selgitas 29.05.2015 vastuses kohtunõudele, et Tallinna

Linnavalitsus on 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k „Xxxxxxx xx x,x,x,x,x,xx ja xxxxxxx

tänava maa tagastamine, endise kinnistu nr xxxx osaline mittetagastamine ja mittetagastatava

osa eest kompensatsiooni määramine“ tagastanud MV-le endisest Xxxxx xx-x 34 030 m2

suurusest kinnistust 16 792 m2 ning jätnud tagastamata 17 238 m2 ja tagastamata jäetud maa

eest määrati kompensatsioon summas 7705 eurot. Endise Xxxxx xx-x kinnistu

tagastamismenetlus ei ole veel lõppenud, sest MV ei ole vaatamata Tallinna Linnavaraameti

korduvatele pöördumistele piiriprotokolle allkirjastanud (vt maakatastriseaduse § 20 lg 51 ja

Vabariigi Valitsuse 29.03.1997 määruse „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse

moodustamise korra kinnitamine“ p 8). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada,

sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusest nähtuvalt on MV

eesmärk saada hüvitist endise Xxxxx xx-x kinnistu eest 30 942 m2 suuruses osas. Seega taotleb

MV hüvitist nii kompenseeritud tagastamisele mittekuuluva maa kui ka talle tagastatud maa

eest. Haldusasjas nr 3-13-2217, milles MV kaebuse eesmärgiks oli saada tagastamisele

mittekuuluva maa eest turuhinnale vastavat kompensatsiooni, selgitas halduskohus, et see ei ole

seadusest tulenevalt võimalik.

4. Rahandusministeerium leidis vastuses kohtunõudele, et ei ole alust lugeda õigusvastaselt

võõrandatud vara osalist tagastamata jätmist ja vara eest kooskõlas seadusega määratud

kompensatsiooni põhiseadusega ega Eesti rahvusvaheliste kohustustega vastuolus olevaks ning

kaebust ei saa pidada perspektiivseks.

5. Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale.

MV-l puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Haldusorgani tegevuse

peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses

kaebeõigus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju

hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p-d 7-8). Halduskohtul ei ole kohustust

võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea

vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2011

määrus nr 3-3-1-64-11, 7). MV eesmärk on saada maa turuhinnale vastavas suuruses

kompensatsiooni temale omandireformi tulemusel tagastamata maa eest. MV soovib kaebusega

kompensatsiooni tagastamisele mittekuuluva maa eest olukorras, kus vastava maa eest on

3-15-859

3(7)

kehtiva haldusaktiga (Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k) määratud

MV-l ekompensatsioon ja see on talle ka välja makstud.

Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

RVastS § 7 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju

tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning 5) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. MV kahjunõude rahuldamise eeldusena tuleks tuvastada

Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korralduse nr 1032-k õigusvastasus osas, mis puudutab

tagastamisele mittekuuluva maa eest kompensatsiooni määramist. Omandireformi aluste

seaduse (ORAS) järgi on omandireformi üheks eesmärgiks omandiõiguse rikkumisega tehtud

ülekohtu heastamine. ORAS § 13 lg-st 1 tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara, mida ei

saa tagastada, kompenseeritakse seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Samade põhimõtete

järgi toimitakse õigusvastaselt võõrandatud maaga (vt maareformi seadus (MaaRS) § 3, § 13 ja

maa hindamise seaduse § 9). Tagastamisele mittekuuluva maa eest turuhinnale vastava või

turuhinnale ligilähedase kompensatsiooni saamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.09.2003 otsus nr 3-4-1-6-03, p 22). MV ei ole

viidanud ning esitatud materjalidest ei nähtu, et kompensatsiooni määramine oleks vastuolus

maa hindamise seadusega. Seega puudub Tallinna Linnavalitsuse tegevuses kahjunõude

rahuldamise üks eeldusi – õigusvastasus.

Kuigi MV soovib kompensatsiooni temale tagastamata jäetud ja juba kompenseeritud maa eest,

mitte maa tagastamisega viivitamise eest, on vajalik märkida, et EIK on MV-le29.03.2011

otsusega kaebuses nr 54462/08 määranud maa tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju eest

hüvitise summas 4000 eurot. MV-le on vastav mittevaraline kahju kompenseeritud. Tallinna

Linnavalitsus on maa tagastamise menetluse oma korraldusega lõpule viinud ja MV ei soostu

piiriprotokolle allkirjastama. Linnavalitsus ei ole maa tagastamise menetlusega viivitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. MV palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määruse ning

saata asi arutamiseks uues kohtukoosseisus Tallinna Halduskohtule.

Kaebaja

soov

on

saada

hüvitist

solidaarselt

Tallinna

Linnavalitsuselt

ning

Rahandusministeeriumilt tagastamisele kuulunud maa eest. Õigusvastase haldusaktiga ja

viivitusega tekkinud kahju on kogumis hinnatav vara turuväärtusena. Vara väärtuse

hindamiseks on MV tellinud eksperthinnangu. Halduskohus on ekslikult leidnud, et

õigusvastaselt võõrandatud maast on tagastatud 16 792 m2. Vara ei ole praeguseni tagastatud,

samuti ei ole maad looduses MV-le kätte näidatud. Kaebaja eesmärk ei ole saada topelthüvitist.

Väljamakstud kompensatsioon 7705 eurot ei saa olla õiglaseks hüvitiseks tagastamata 17 238

m2 suuruse maa eest. Eksperthinnangu järgi on selle maksumuseks 1 321 637,50 eurot. Sellise

järelduse saab teha Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-57-04.

Halduskohus on meelevaldselt hinnanud tõendeid. EIK otsuses Valma vs Eesti (nr 54462/08)

on leitud, et MV esitas kaebused ning Tallinna Halduskohtu 08.01. ja 08.06.1998 kohtuotsuste

täitmata jätmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6

lõikega 1. EIK otsusega ei makstud hüvitist vaidlusaluse maa eest. Isiku varaline kahju võib

väljenduda ka vara väärtuse vähenemises ja vara väärtuse suurenemata jäämises.

Viivitus avalik-õiguslikus suhtes ja maa mittetagastamine kuni EIK lahendi ning käesoleva

ajani on selgelt dokumenteeritud. Seega esinevad kõik RVastS-s loetletud alused. Samuti on

3-15-859

4(7)

asja tehiolud kirjeldatud juba Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003 otsuses nr 3-3-1-22-03.

Maa oleks tulnud tagastada hiljemalt 6 kuu jooksul arvates õigustatud subjektiks tunnistamisest,

s.o hiljemalt 1995. a veebruariks. Hilisemad toimingud on MV-t ning tema õiguseelnejat

koormavad ja menetlustähtaegu rikkuvad, mis on üheks olulisemaks viivituse tunnuseks avalik-

õiguslikus suhtes. See omakorda on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega.

7. Määruskaebuse täienduses leiab MV, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kui ei

võimaldanud MV-l avaldada seisukohti Tallinna Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi

29.05.2015

vastuste

ning

määruskaebusele

esitatud

Tallinna

Linnavalitsuse

ja

Rahandusministeeriumi vastuste osas. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k

on õigusvastane, valesti on arvestatud kompensatsioon tagastamata jäetud maa (17 238 m2) eest

ning ülejäänud maa tagastamisel (16 792 m2) esitatakse õigusvastaseid lisatingimusi. Viide

Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-6-03 ei ole kohane, sest selle asjaolud ei lange kokku käesoleva

asjaga. Ebaõige on väide, et maa tagastamisega viivitamise eest on MV-le EIK 29.03.2011

otsusega hüvitatud mittevaraline kahju. EIK mõistis Eesti riigilt välja hüvitise 1998. a Tallinna

Halduskohtu otsuste mittetäitmise eest. Samuti ei vasta tõele väide, et Tallinna linn ei saa maa

tagastamise menetlust lõpule viia, sest MV keeldub piiriprotokolli allkirjastamisest.

Piiriprotokolle on MV varem juba neli korda allkirjastanud, kuid selgusetu on, miks varem

koostatud ja allkirjastatud piiriprotokollid enam ei sobi. Piiriprotokollidele tahetakse allkirja, et

ebaseaduslikud paberid legaliseerida. MV palub kohtul välja nõuda Nõmme Halduskogu

07.03.2000 otsus, Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2000 allkirjastatud ja 18.05.2000 AB-ga

kooskõlastatud paberid, kuna nendele paberitele andis MV allkirja enne, kui kehtestati

õigusvastaselt võõrandatud maale detailplaneering ning Vabariigi Valitsuse 30.04.2004

määrusega nr 176 maastikukaitseala. Ebaõige on Rahandusministeeriumi väide, et maa

tagastamise menetluses tehtud vead ei ole mõjutanud selle lõpptulemust. Halduskohus ei

süvenenud 2000-2002 kehtestatud looduskaitseala materjalidesse. Keskkonnaameti 16.07.2015

kirjast nr 6.1-1.27/484 nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud maale moodustatavad

hoonestatavad kinnistud ei asu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, kuigi aastatel 2000-2014

teatasid ametnikud korduvalt, et nimetatud kaitseala piirid on paika pandud 07.03.2000. MV-t

pole varem teavitatud, et maastikukaitseala piirangud on tunnistatud osaliselt kehtetuks.

8. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus

seaduslik ning põhjendatud. Rahandusministeerium jääb senistele seisukohtadele.

9. Tallinna Linnavalitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus on õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Kaebaja nõuab 34 030

m2 õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni olukorras, kus kehtiv Tallinna

Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k näeb ette 16 792 m2 maa tagastamise ja

tagastamisele mittekuuluva 17 238 m2 maa eest kompensatsiooni, mis on MV-le ka välja

makstud. MV-le on tagastamata jäetud maa eest makstud kompensatsiooni seaduses sätestatud

alustel ja korras. Halduskohus on õigesti leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013

korraldus nr 1032-k ei ole õigusvastane. Viitega Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-6-03 on

halduskohus õigesti leidnud, et MV-l puudub õigus nõuda tagastamata jäänud maa eest hüvitist,

mis vastab selle turuhinnale.

Halduskohus on ka põhjendatult märkinud, et maa tagastamisega viivitamise eest on MV-le

EIK 29.03.2011 otsusega mittevaraline kahju hüvitatud ning asjaolu, et Tallinna linn ei saa maa

tagastamise menetlust lõpule viia seetõttu, et MV keeldub piiriprotokollide allkirjastamisest, ei

ole käsitatav Tallinna linna poolse maa tagastamise menetlusega viivitamisena.

3-15-859

5(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus ei võimaldanud tal esitada seisukohti Tallinna

Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi 29.05.2015 vastustele ning Tallinna Linnavalitsuse

ja Rahandusministeeriumi esitatud vastustele määruskaebuse osas.

11. MV-le on tähitud kirjaga edastatud Tallinna Linnavalitsuse 29.05.2015 vastus koos

lisadega 1-5 ning MV on need menetlusdokumendid kätte saanud 04.06.2015 (tl 134).

Halduskohus ei ole edastanud MV-le Rahandusministeeriumi 29.05.2015 vastust. Kuigi

kaebajal oli võimalus Tallinna Linnavalitsuse taotlusele vastuväiteid esitada, ei ole halduskohus

andnud kaebajale selleks tähtaega. Kaebajal on olnud võimalik määruskaebuses ja selle

täienduses vastustajate seisukohtadele ja taotlustele vastuväiteid esitada. Halduskohtu määrust

seetõttu tühistada ei tule. Halduskohus on edastanud MV-le Tallinna Linnavalitsuse 06.07.2015

vastuse määruskaebusele ning menetlusdokumendid on 07.07.2015 vastu võtnud RV (tl 177).

Kaebaja on sellele seisukohale vastanud.

12. Halduskohus leidis õigesti, et MV-l puudub ilmselgelt kaebeõigus kahjunõude esitamiseks

osas, milles linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega otsustati maa tagastada.

Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k on tagastatud MV-le16 792 m2

endisest Xxxxx xx-x 34 030 m2 suurusest kinnistust (tl 49). Seega ei ole MV-le kahju tekkinud,

olenemata sellest, et maa ei ole faktiliselt läinud tema omandisse. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib

isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 6 sätestab haldusakti andmise ja toimingu sooritamise nõude. Kui esmaste

õiguskaitsevahenditega on võimalik kahju tekkimist vältida, ei ole kahju hüvitamise nõue

lubatav. Kaebajal on võimalik taotleda maa tagastamise menetluse lõpuleviimist, kui ta leiab,

et maa tagastamise korraldust ei ole täidetud haldusorgani õigusvastase tegevusetuse tõttu.

Siiski tuleb märkida, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 07.08.2013

korralduses näidatud tagastamisele kuuluvate katastriüksuste piiriprotokollid on kaebaja poolt

(varem) allkirjastatud ning korralduses märgitud nõutud toimingud, mida kaebaja peab tegema,

tema poolt tehtud.

13. Tallinna Linnavalitsuse 29.08.1997 korraldus nr 3087-k, mida MV peab õiguspäraseks, ei

ole enam kehtiv haldusakt. Riigikohus on selgitanud järgmist: „Linnavalitsuse 6. märtsi 1998.

a korraldusega nr 1107-k oli tunnistatud kehtetuks linnavalitsuse 29. augusti 1997. a korraldus

nr 3078-k. Viimasega oli AN-le tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maa aadressil

Xxxxxxxxx xx ja kohustatud maa omanikku tagama juurdepääs krunti läbivale üldkasutatavale

suusa(jooksu)rajale. Nimetatud kõrvalkohustus oli tunnistatud seadusevastaseks Tallinna

Halduskohtu 8. jaanuari 1998. a otsusega. Järelikult juhul, kui Tallinna Linnavalitsus oleks

kehtetuks tunnistanud 6. märtsi 1998. a korralduse nr 1107-k, oleks taasjõustunud linnavalitsuse

29. augusti 1997. a korraldus nr 3078-k. /…/ Õigusvastast kõrvalkohustust sisaldava haldusakti

täies ulatuses taasjõustamisel oleks linnavalitsus läinud vastuollu Tallinna Halduskohtu

eelmise, 8. jaanuari 1998. a otsusega. Tunnistades kehtetuks ka maa tagastamise korralduses nr

3078-k

sisalduva

kõrvalkohustuse,

oleks

reguleerimata

jäänud

üldkasutatavale

suusa(jooksu)rajale juurdepääsu küsimus. /…/ Järelikult tuli tekkinud olukorra lahendamiseks

uuesti otsustada Xxxxxxxxx xx asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimus,

otsimaks lahendusi, kuidas säilitada suusa(jooksu)raja avaliku kasutamise võimalus ja samal

ajal tagastada ka õigusvastaselt võõrandatud maa“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003

otsus nr 3-3-1-22-03, p 12). Järelikult ei oma Tallinna Linnavalitsuse 29.08.1997 korraldus nr

3087-k vaidluse lahendamisel tähtsust.

3-15-859

6(7)

14. Halduskohus põhjendas õiguspäraselt ka seda, et MV-l puudub kaebeõigus kahju

hüvitamise nõudes seoses endise Xxxxx xx-x kinnistu tagastamata jätmisega suuruses 17 238

m2. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k on määratud MV-le

kompensatsioon tagastamata jäetud maa eest summas 7705 eurot (tl 50). Omandireformi

raames mittetagastatava maa eest kompensatsiooni määramiseks on seadusandja kehtestanud

eriregulatsiooni, nägemata ette õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamist lähtudes kinnisasja

turuhinnast.

Omandireformi

käigus

tekkivad

suhted

pole

võrreldavad

omaniku

tsiviilõigussuhetega oma vara kasutamisel ja käsutamisel väljaspool omandireformi (Riigikohtu

üldkogu 22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 14). Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka kaebaja

esitatud eksperthinnang endise Xxxxx xx-x kinnistu turuväärtuse kohta.

15. Kaebaja leiab, et Tallinna linna 29.05.2015 kirja lisadest nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse

07.08.2013 korraldus nr 1032-k on õigusvastane, sest valesti on arvestatud kompensatsiooni

tagastamata jäetud maa eest ning maa tagastamisel esitatakse õigusvastaseid lisatingimusi.

Kaebusest ega selle täiendusest ei nähtu, et kaebaja väidaks, et kompensatsiooni suurus on

õigusnorme ebaõigesti kohaldades valesti arvutatud.

16. Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks oli kahju hüvitamise nõudmine üksnes põhjusel, et

kompensatsioon ei vasta tagastamata maa turuväärtusele, on halduskohus õigesti viidanud

Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-6-03 ning jõudnud õigesti järeldusele, et täitmata on üks

kahjunõude eeldustest – haldusorgani õigusvastane tegevus kompensatsiooni määramisel.

Asjasse puutumatu on kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-04, sest selles ei võetud

seisukohta küsimuses, kas tagastamata maa eest määratud kompensatsioon oli õiglane või mitte.

Viidatud lahendis oli kassatsiooniastmes vaidlusaluseks küsimuseks maareformi seaduse § 6 lg

31 õige kohaldamine, mitte tagastamata jäetud maa eest õiglase hüvitise määramine.

17. Kompenseeritud maa on erastatud ehitise teenindamiseks vajaliku maana 2000. aastal või

antud munitsipaalomandisse aastatel 2006-2010. Kaebaja ei väida, et haldusaktid, millega maa

munitsipaalomandisse anti, ei ole kehtivad või maad ei oleks tohtinud munitsipaalomandisse

anda. Maad, mis on erastatud või antud munitsipaalomandisse, ei saa tagastada. Seega ei ole

munitsipaalomandisse antud maa tagastamata jätmine õigusvastane ja kahju tekitatud

õigusvastaselt. Selles osas puuduvad RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused.

18. Kaebaja väitel ei ole Tallinna Linnavalitsuse 05.04.2000 korraldusega nr 1425-k maad

erastatud mitte 1629 m2, vaid 1500 m2 ning vastustaja esitatud vastupidist kinnitavad tõendid

on võltsitud. Samuti väidab kaebaja, et Xxxxxxxxx xx maa erastamist ei ole erastamise

õigustatud subjekt taotlenud ning kaebaja ei olnud maa ostueesõigusega erastamise korraldusest

enne 07.08.2013 korralduse andmist teadlik. Kaebuse väidete õigsust eeldades saaks sellisel

juhul pidada Xxxxxxxxx xx maa tagastamata jätmist õigusvastaseks, ent kahju hüvitamise

välistab asjaolu, et kaebaja on jätnud kasutamata meetmed kahju vältimiseks ega ole 07.08.2013

korraldust sellel alusel vaidlustanud. Tallinna Halduskohtu jõustunud määrusega asjas nr 3-13-

2217 on kaebus selle korralduse osalise tühistamise nõudes jäetud läbi vaatamata ning kaebaja

ei ole seda kohtumäärust vaidlustanud.

19. Kaebaja soov on hüvitise taotlemine ka maa tagastamismenetluses õigusvastase viivitusega

tekitatud kahju eest. Kaebaja ja riik on EIK asjas nr 54462/08 (EIK lahend kaebuse kohtuasjade

nimistust kustutamise kohta tl 34-36) tõepoolest, nagu halduskohus õigesti märkis, leppinud

sõbralikult kokku, et MV-le makstakse maa tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju eest

hüvitis summas 4000 eurot, mistõttu on talle selleks ajaks tekkinud vastav mittevaraline kahju

kompenseeritud. Sõbraliku kokkuleppe kohaselt pooled avaldasid, et sõbraliku kokkuleppe

saavutamine ei mõjuta MV õigust nõuda Eesti riigilt varasemates haldusasjades tehtud

kohtuotsuste edasist täitmist ning muude kohtuasja asjaoludest võimalikult tõusetuvate õiguste

3-15-859

7(7)

teostamist (tl 97). Kui kaebaja leiab, et pärast hüvitise maksmist oli linn jätkuvalt õigusvastaselt

viivituses maa tagastamismenetluse lõpule viimisel, on tal õigus taotleda ka õigusvastase

viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.

20. Tallinna linn on kinnitanud, et tagastamismenetlus ei ole lõppenud, kuid põhjendanud

nimetatud asjaolu sellega, et MV ei ole vaatamata Tallinna Linnavaraameti korduvatele

pöördumistele piiriprotokolle allkirjastanud. Esitatud väite kinnituseks on Tallinna

Linnavalitsus esitanud halduskohtule Tallinna Linnavaraameti poolt MV-le adresseeritud

11.02.2015

kirja

nr

4.1-1/732

„Kutse

katastriüksuse

plaanide

piiriprotokollide

allkirjastamiseks“ (tl 121) ja 09.09.2014 kirja nr 4.1-1/1327 „Vastus avaldusele. Korduv kutse

piiriprotokollide allkirjastamiseks“ (tl 120). Kaebaja väitel on ta piiriprotokolle juba neli korda

alla kirjutanud, kuid talle ei ole selgitatud, miks varem koostatud ja allkirjastatud

piiriprotokollid enam ei sobi. Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisel ei saa kohus

hakata hindama, kas kaebuse väited on tõendatud või mitte. Määruskaebuse lahendamiseks ei

ole seetõttu vajalik ka määruskaebuses näidatud tõendite väljanõudmine ringkonnakohtu poolt,

sest kohus saab kaebuse tagastada viidatud sätte alusel üksnes siis, kui kaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu ka juhul, kui kaebuses väidetud faktilised asjaolud eksisteeriks.

21. Kaebusest ei nähtu selgelt, kas kaebaja väitel on talle kahju tekitatud haldusorgani

viivitusega üksnes perioodil, mis järgnes maa osalise tagastamise ja muus osas

kompenseerimise kohta korralduse andmiseni, s.t korralduse täitmisel, või väidab ta

haldusorgani õigusvastast viivitust ka ajavahemikul, mis järgnes EIK menetluses sõbraliku

kokkuleppe sõlmimisele ja lõppes 07.08.2013 korraldusega. Mõlemal juhul tuleb

kohtumenetluses välja selgitada, milliseid menetlustoiminguid Tallinna Linnavalitsus on

teinud, kas need olid vajalikud ja vastasid haldusmenetluse seaduse § 5 lg 4 nõuetele.

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab

Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määruse osas, milles tagastati õigusvastaselt võõrandatud

maa tagastamise menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Selles osas tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.

Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks